Obsah (7)

§ 663§ 667§ 661§ 66§ 67§ 68§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-18380 Kohtuasi G.R-i hagi Tallin

§ 663lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli G.R-i (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kostja I) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks ning J.B (kostja II) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2. Harju Maakohus jättis 06.12.
3. a määrusega hageja hagi kostja I vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks ning kostja II vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, kuivõrd hageja jättis tasumata 17.06.
4. a määrusega nõutud tagatised kostjate eeldatavate menetluskulude katteks.
5. Hageja esitas 09.01.
6. a eelnimetatud määrusele määruskaebuse ja kaja. Harju Maakohus jättis 10.01.
7. a määrusega määruskaebuse ja kaja menetlusse võtmata, kuna kaebus ei olnud tähtaegne ja hagi läbivaatamata jätmise määruse peale ei ole kaja esitamine lubatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8. Hageja esitas maakohtu 10.01.
9. a määruse peale 03.02.2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätkata kohtumenetlust ning võimaldada tasuda tagatisraha. Harju Maakohtu 17.02.
10. a määrusega vabastas kohus hageja täielikult määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 eurot tasumisest. 4.
11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel esitatud asjaolude ja põhjendustega. Hageja selgitas, et ta ei saanud määruskaebust õigeaegselt esitada põhjusel, et ta on raskelt haige ja taastudes operatsioonist tundis end väga halvasti. Hageja haigus ja haiglas viibimine takistas tal menetlustoiminguid teha. Määruskaebuse esitamine viibis ka põhjusel, et hageja ei saanud oma esindajale edastada andmeid ja tõendeid mõjuva põhjuse kohta ega tasuda tagatisraha. Hageja sai 17.06.
12. a määrusest valesti aru ja arvas, et tagatise osamaksete osas saab ta tagatise makse tasumiseks kohtult eraldi teavitused, s.o teise määruse või kohtu selgituse. Kuna kohus teateid ei edastanud, järeldas hageja, et alus makse tegemiseks puudub ja järgmist makset ei saagi või peagi tasuma. 4.
13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 1 järgi tühistada ja määruskaebus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 2

1. Maakohus järeldas iseenesest õigesti, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat A. Ratnikov, kes sai 06.12.
2. a määruse e-toimikus kätte 10.12.2024.

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamise tähtaeg saabus 27.12.2024, kuid määruskaebus esitati 09.01.2025, s.o pärast tähtaja möödumist. 7.

§ 66

järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

§ 67

lg 1 järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. 8. Hageja ei esitanud määruskaebuses määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, vaid esitas kaja. Kohtupraktikas on leitud, et kui ennistamise taotlust esitatud ei ole, kuid esile on toodud mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik tähtaega järgida, võib kohus erandlikult tõlgendada määruskaebust selliselt, et selles sisaldub

§ 68

lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja ennistamiseks (vt RKTKm 29.01.2020, 2-17-18069, p 16; RKTKm 03.10.2006, 3-2-1-79-06, p 11). 9. Praegusel juhul tugines hageja sellele, et tal oli mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik määruskaebust tähtaegselt esitada. Hageja tõi esile, et tal oli terviserike ja seetõttu ei saanud ta anda oma esindajale juhist kaebuse esitamiseks. Hageja esile toodud asjaolu võib, sõltuvalt täpsematest asjaoludest, põhimõtteliselt olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks

§ 67lg 1 tähenduses.

Kuigi hageja ei esitanud selgesõnaliselt tähtaja ennistamise taotlust, tõi ta esile mõjuva põhjuse

§ 67

lg 1 järgi ning väljendas soovi menetlustoimingu hilisemaks tegemiseks sellega, et esitas kaja. Kolleegiumi hinnangul oleks maakohus pidanud tõlgendama määruskaebust selliselt, et selles sisaldub

§ 68

lg 1 kohaselt vajalik taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb anda hageja tähtaeg ennistamise taotluselt riigilõivu tasumiseks (riigilõivuseaduse § 59 lg 20) ja lahendada tähtaja ennistamise taotlus. 10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks, siis

§ 173

lg 3 teise lause määrab maakohus menetluskulude jaotuse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 11. Käesoleva määruse peale edasi kaevata ei saa (

§ 663lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 3