← Eesti

2-16-15508/52

Obsah (4)§ 2§ 175§ 173§ 176

2-16-15508 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-15508 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2025, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Võlgniku T.P võlgadest vabastamine mene

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.“ Võlausaldaja AS M (pankrotis) pankrotihaldur leiab, et kohustustest vabastamise menetluse tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. FiMS § 68 lg 2 kohaselt enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 175

lg 12 kohaselt, kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Võlausaldaja AS M (pankrotis) pankrotihaldur ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku kohustustest vabastamise osas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et tuleb vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlausaldajate ees ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik T.P surnud XXX. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi

) § 175 lg 1 2 järgi kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Kuivõrd võlgnik suri 24.10.2023 ning tema kohustustust vabastamise menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat, tuleb menetluse lõpetamisel kohtule otsustada, kas vabastada võlgniku tema surma korral pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära mh võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldaja II, III, IV, VII, VIII ja XII palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja VI on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja XI vastuse kohaselt võlgnikul tasumata nõuded puudusid. 4

(6)2-16-15508 Kohus märgib, et arvestades kohustustest vabastamise menetluse iseloomu ja eripära, ei võimalda selline menetlus õigusjärglust. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku isiklikku aktiivset osavõttu menetlusest. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille tulemus on oma olemuselt seotud võlgniku isiku ja tema tegevusega, hindab kohus otsuse tegemisel surnud võlgniku käitumist menetluse ajal, sealhulgas, kas võlgnik täitis oma eluajal menetlusaegseid kohustusi nõuetekohaselt ja millises ulatuses suutis ta rahuldada võlausaldajate nõudeid. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse ajal tasunud võlausaldajate nõudeid. Ainukesena on võlausaldaja XI märkinud, et võlgnikul puuduvad tasumata nõuded võlausaldaja suhtes. Võlausaldajate nõuded moodustasid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kokku 24 902,09 eurot. Menetluse ajal esitas võlgnik kohtule
  1. aastal ja
  2. aastal aruanded. Esitatud aruannetest oli võlgniku sissetulekuks töövõimetuspension ja Töötukassa Stipendium, kuid need sissetulekud jäid miinimumpalgale alla. Võlgnik on samuti selgitanud, et tal on terviseprobleemid ja ta ei saanud enda põhierialal selle tõttu töötada. Lisaks on tal ka ülalpeetav, keda kasvatab üksinda. Lisaks on nad saanud lapsetoetust 60 eurot kuus, kuid see laekub vanaema kontole ja kulub lasteaia eest tasumisele. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgniku eest väljamakstud perioodil
  3. oktoober 2017 -
  4. oktoober 2022: 06.02.2018 kuni 15.03.2019 puudega tööealise toetus – kogusummas 547,78 eurot, ühe kuu summa 41,17 eurot; 01.11.2018 kuni 31.12.2018 lapsetoetus – igakuine summa 55,00 eurot; 01.01.2019 kuni 10.10.2022 lapsetoetus – igakuine summa 60,00 eurot. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub registrisse kantav vara (liiklusregister ja kinnistusraamat). Võlgniku poolt esitatud kontoväljavõtetest ega kontole esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt ei olnud võlgniku sissetulek suuruselt ega koosseisult selline, mille arvelt saanuks võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud

§ 173

lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, sh kuna võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ja menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat, samuti võlgniku majanduslikku seisundit menetluse ajal, peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 5

(6)2-16-15508 Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 176

on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7). Menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Lõhmus Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.