2-25-2823/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-2823 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi G. M. hagi D. M. vastu abielu lahutamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai
4. a Menetlusosalised Hageja: G. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, epost: XXX ) Kostja: D. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, epost: XXX ) RESOLUTSIOON
5. Lahutada G. M. ja D. M. abielu, mis on sõlmitud
6. juunil
7. a Jõhvi Vallavalitsuses (abielu tõend nr 181-2022/1649).
8. Taastada G. M. abielueelne perekonnanimi „V“.
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD JA MENETLUS KOHTUS
10. G. M. (enne abiellumist V) ja D. M. abiellusid 15.06.
11. a. 21.02.
12. a esitas G. M. kohtusse hagi D. M. vastu abielu lahutamiseks.
13. Hagiavalduse kohaselt on lahutamise põhjuseks mitmeid aastaid kestev vägivaldne suhe, mis on tekitanud hirmu ja usaldamatust. Hageja kardab enda ja laste vaimse ja füüsilise tervise pärast. Kostja on korduvalt kasutanud hageja suhtes vägivalda ja seda ka laste juuresolekul. Politsei ja kiirabi on olukorra fikseerinud.
14. Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud.
15. Kohtuistungil 20.05.
16. a hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Kostja on vägivaldne. Hageja ei soovinud menetluse peatamist poolte leppimiseks ning ei soovinud abielusuhteid taastada.
17. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtunik kuulas kostja ära telefoni teel 20.05.
18. a. Kostja teatas, et ta ei soovi abielu lahutada. Hageja hagiavalduses toodud väited kostja vägivaldsusest on valed. Kostja on hagejat vaid ühel korral lükanud. Hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult, abielusuhteid võib taastada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.
20. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 15.06.
21. a Jõhvi Vallavalitsuses. Hageja ei soovi abielulisi suhteid säilitada kostja vägivaldsuse (vaimne ja füüsiline vägivald) tõttu. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ning eitas enda poolset vägivaldset käitumist.
22. Kohtute infosüsteemi andmetel (KIS) on D. M.le koostatud süüdistusakt 30.04.
23. a lühimenetluses, selle kohta, et D. M. süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, m.h kannatanu G. M.ga seonduvalt: 1) 08.09.
24. a kella 17:08 paiku Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, korteris aadressil XXX kasutas omavahelise konflikti käigus füüsilist vägivalda oma abikaasa G. M. suhtes, nimelt tõukas naise vastu seina ning seejärel väänas kannatanu paremat kätt, põhjustades sellega füüsilist valu ja parema käe peale punetuse; 2) 18.02.
25. a kella 16:00 paiku Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, korteris aadressil XXX omavahelise konflikti käigus lõi ühe korra enda abikaasat G. M.t rusikaga näkku ja seejärel tõukas kaks korda naist, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ning nähtavad kehavigastused – pindmise peavigastuse, nina pindmise vigastuse.
26. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub ühe abikaasa (hageja) tahe, mida viimane on 2 nii hagiavalduses kui ka kohtus kinnitanud. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe. Kui ühel abikaasal selline tahe puudub, ei ole perekonda võimalik vaid ühe abikaasa soovi toel koos hoida.
27. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
28. Poolte kantud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3