← Eesti

2-24-144122/26

Obsah (11)§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Konsultant Triin Saluorg Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2025, Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-144122 Menetlustoiming menetluse lõpeta

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.
  2. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 8. Kohus on seisukohal, et juhindudes

§ 168lg 4 tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 337,50 eurot + käibemaks 74,25 eurot, kokku 411,75 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 3,75 tundi tunnihinnaga 90 eurot/h.
  2. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas välja toodu vastab käesoleva tsiviilasja keerukusastmele ja mahule, ning on seega põhjendatud. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud on üle paisutatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.
  2. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 337,50 euro ulatuses ning hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskulu 337,50 eurot. Menetluskulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja ei ole vastavalt

§ 174

lg 10 kinnitanud et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 14.

§ 177

lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 2 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 130,84 eurot ja hagi esitamisel 324,16 eurot. Hagejale kuulub tagastamisele 162,08 eurot.

§ 150

lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 16. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.