Obsah (10)

§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 4842§ 4881§ 484§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2025, Rapla Tsiviilasja number 2-24-133370 Tsiviilasi Bondora AS hagi T.S va

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 9. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning on võimalik tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 407

lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 10. Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Kohus ei tuvastanud tehingute tühisuse aluseid. Muu hulgas ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning kohtu hinnangul saab hageja esitatud asjaolude põhjal saab kohtu hinnangul järeldada, et kostjaga lepingute sõlmimisel järgis hageja VÕS §st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendus kostja krediidivõimelisuses. 11.

§ 444lg 3 alusel kohus otsust muus osas õiguslikult ei põhjenda.

12. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) laenulepingust nr BL2547398 tuleneva võla kokku 923,62 eurot, millest 740,14 eurot on tagastamata krediidisumma, 74,25 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 17,7 eurot lepingu haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulud, 14,95 eurot lisateenused ning 61,58 eurot viivis; 2) alates 17.01.2025 viivise 25,17% aastas 740,14 euro suuruselt põhivõlalt kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 3

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

16.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 480 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 180 eurot.
2. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.
3. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 280 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel lisaks 215 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu 280 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
4. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks ei saa lugeda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu sama seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

§ 4881

sätestab, et kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Selles asjas ei lõpetanud kohus maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu, mistõttu

§ 4842 20 euro suuruse menetluskulu kindlaksmääramise kohta ei kohaldu.

21. Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu 180 eurot. 22.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hagejat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana jurist Elari Arjakas. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja lepinguline esindaja tasu toimingute eest ajakuluga kokku 1,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta.
2. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikuks ning ajakulu neile toimingutele 1,5 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu, mis jääb keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiresse.
3. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku 460 eurot, sh 280 eurot tasutud riigilõiv ja 180 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. 4

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 5