MS § 238 lg 2 alusel 2a vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1a 11k 27p vangistust.
Katseaja lõpp 25.03.2017.a. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud 09.06.-10.06.2018.a; 31.03.2019.a. süüdistuses
lg 2 p 2, 3; § 424 lg 1 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.N
Süüdi tunnistada U.N
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.06.-10.06.2018.a; 31.03.2019.a. s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2, § 75 lg 2 p-le 8 kohustada U.N-i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 27.06.2019.a. Määrata U.N Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista U.N-ilt riigituludesse: - sundraha summas – 810 eurot; - kaitsjatasu summas 150 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
lg 2 p 7 järgi vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, uuesti 09.06.2018 kella 05:30 paiku, viibides xxxx, lõi oma elukaaslast B T (T) rusikaga näkku nina piirkonda, millega tekitas B Tle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – paistetuse nina piirkonnas. Seega pani U.N oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja korduvalt, mis on
Samuti tema, 31.03.2019.a kella 01:07 ajal xxxx juures, suunaga Roheline tn, juhtis mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,85 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega pani U.N oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on
Samuti süüdistatakse S J selles, et tema tahtlikult juhtis 03.11.2018 kella 17:56 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu alevikus Jõelähtme-Kemba teel, Jõelähtme-Kemba tee ja Veski tn ristmiku juures Kuusalu suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,02 mg/l). Sellise käitumisega rikkus S J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Oma sellise tegevusega pani S J toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kehalise väärkohtlemisega on kannatanule tekitatud moraalset ja füüsilist kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud. 3 Kokkulepete sisu ja kohtu seisukoht U.N ’e, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.N ’e karistuseks
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.06.-10.06.2018.a; 31.03.2019.a. s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 7) elama kohtu määratud alalises elukohas; 8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2, § 75 lg 2 p-le 8 kohustada U.N-i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi - osalema sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb kokkuleppe kohaselt U.N-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, kaitsjatasu summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava U.N ’e süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et U.N tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad U.N-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu summas 150 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 810 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu summas 150 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppes esitatud ettepanekust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate 4 menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus asuv 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.