KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-1090 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu T.E katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu T.E (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus rahuldada. Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 27.02.2020 otsusega T.E-le määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 27.06.
- Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 27.02.2020 otsusega tunnistati T.E süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta ja 1 kuu. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele 1 kuu ja 28 päeva vangistust, mille algust arvati KarS § 68 lg 1 alusel alates tema vahistamisest 15.01.
- Ülejäänud karistus 11 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui T.E ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida esmase hindamise teenus meditsiiniasutuse määratud ajal ja teha 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.02.
- Käitumiskontroll algas otsuse jõustumisega, s.o 14.03.
- Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus, kui T.E asus vanglasse kandma karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakati uuesti kohaldama, kui T.E vanglast vabanes. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 29.09.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esimese erakorralise ettekande, kunaT.E tarvitas alkoholi 4., 5., 6., 7., 8., 9.,
- ja 11.09.2020 ning rikkus kohustust tagada, et vereanalüüsid oleksid normi piires. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata karistuse ära kandmata osa täitmisele, sest T.E jätkas alkoholi tarvitamist ka pärast alkoholismivastasele ravile pöördumist ja sotsiaalprogrammis osalemist. Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega jäeti erakorraline ettekanne läbi vaatamata. Maakohus luges tõendatuks, et süüdimõistetu rikkus
- ja 11.09.2020 alkoholi tarvitamise keeldu, samuti kohustust jääda vereanalüüsi näiduga lubatud nomri piiresse. Ülejäänud rikkumiste osas kohus leidis, et nende tuvastamine pole võimalik. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ette nähtud menetluskord ei võimalda erakorralise ettekande sisulist lahendamist ja tunnistas kriminaalmenetluse seadustiku põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei reguleeri erakorralise ettekande läbivaatamise menetluses süüdimõistetu õigusi ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise kohta tõendite kogumise korda. Riigikohus jättis oma 12.03.2021 määrusega maakohtu taotluse kriminaalmenetluse seadustiku põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuivõrd õiguskorras ei ole maakohtu kirjeldatud lünka. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 30.11.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale teise erakorralise ettekande, milles palutakse pikendada T.E-le Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 27.02.2020 otsusega kohaldatud katseaega 2 kuu võrra, sest süüdimõistetu ei allunud 4.11.2021 kohustuse kontrollile ega olnud ametnikule kättesaadav ka 5.11.
- Kriminaalhooldusametnik leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole veel põhjendatud, tegemist ei ole sedavõrd raske rikkumisega, mis peaks päädima ühiskonnast isoleerimisega. T.E on asunud paranemise teele. Alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavad vereanalüüsid (pärast 18.09.2020) kinnitavad, et süüdimõistetu ei liialda alkoholi. S üüdimõistetu ei ole pärast 11.09.2020 rikkunud enam alkoholi tarvitamise keeldu. T.E omab ametlikku töösuhet ning on hoidunud katseajal uute süütegude toimepanemisest. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2
(5)Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab T.E-le ette 4.11.2021 ja 5.11.2021 kontrollile mitte allumist. Ettekande kohaselt, mida tõendab kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte, soovisid Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse nooremametnikud 04.11.2021 kontrollida, kas T.E hoidub katseajal alkoholi tarvitamisest. Kontrolli teostada 4.11.2021 ei olnud võimalik, sest T.E ei väljunud majast ega vastanud telefonikõnedele, niisamuti ei helistanud ta hiljem kontrolli teostada soovivatele ametnikele tagasi. Noorametnikud ei saanud uksele koputama minna kuna hoovis oli koerad. Ametnikud lasid autost korduvalt signaali, majas põlesid tuled , kuid keegi majast ei väljunud. T.E ei olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ka järgmisel päeval, s.o 5.11.2021, kui kella 9.10 paiku tehtud kõnele süüdimõistetu ei vastanud ega helistanud ka tagasi. Ametnikul õnnestus süüdimõistetuga telefonitsi suhelda alles 6.11.2021 kodukülastust tehes. 4.11.2021 kontrolli võimatust kinnitab ka Sandra Pal gi 5.11.2021 e-kiri, millest nähtuvalt Tartu esinduse nooremametnikud viibisid 04.11.2021 kella 19.30 paiku T.E elukohas. Ametnikud helistasid süüdimõistetule kellaaegadel 19:34; 19:35; 19:36; 19:40, kuid T.E kõnedele ei vastanud. Majas põlesid tuled. Ukse taha minemine ei olnud võimalik, kuna hoovil oli lahtine koer. Samuti ei reageerinud keegi auto tulede vilgutamisele ja signaalidele. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest nähtuvalt 6.11.2021 teostas ametnik kodukülastuse T.E elukohta. Taaskord olid koerad hoovis lahti ja ametnikul ei olnud võimalik ukse juurde koputama minna. Signaalitamise peale tuli välja T.E elukaaslane, kes väitis, et T.E on tööl. Ametnik helistas hoovil ka T.E-le, kuid telefonile ei vastatud. Hiljem helistas T.E tagasi ja väitis end tööl olevat. Tööl ei saavad telefoniga rääkida ning tagasi helistas tööpäeva lõpus. Kohtule on esitatud ka T.E novembrikuine tööajagraafik, millest nähtuvalt ta oli 4.11, 5.11, 6.11.2021 päevases vahetuse tööl, alustades kell 6.00 tööpäeva. Ettekande kohaselt T.E vahetused on 12 h pikkused, seega tööpäev lõppes kell 18.00. 24.11.2021 kirjaliku seletuse kohaselt kuulas T.E 4.11.2021 kontrolli teostamise ajal muusikat ja ei kuulnud ametniku kõne ega autost tulnud signaali. 5.11.2021 ei vastanud ametniku kõnele, sest oli tööl ja kahetseb, et tagasi ei helistanud. Kuna T.E-le määrati Tartu Maakohtu 27.02.2020 otsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas 3
(5)tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Samuti loetakse rikkumiseks telefoni väljalülitamist. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte, süüdimõistetu kirjalik seletus tõendavad, et T.E ei olnud kriminaalhooldusametnikule 4.11.2021 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult e ga ka sidevahendi kaudu. Samuti ei olnud ta kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav 5.11.
- T.E oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on 24.03.2020 allkirjastanud kohustust selgitava lisa, milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Kohustuse lisaleht selgitab muuhulgas alkoholi mittetarvitamise kohustusega klientidele, et kohustuse kontrollide läbiviimiseks on oluline kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusaluseid on dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule tagasi helistamata jätmist ja oma viibimiskoha avaldamata jätmist saab käsitleda kontrollile mitteallumisena ehk kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 rikkumisena. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus T.E 4.11.2021 ja 5.11.2021 KarS §-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kohtu arvates on T.E rikkumised toime pannud tahtlikult. Kohus ei loe arvestatavaks süüdimõistetu esile toodud põhjendusi – ei kuulnud uksele koputamist ega telefonikõnet või oli tööl ja ei saanud vastata. Seda enam asjaolu valguses, et T.E teadis, et ametnik helistas 5.11.2021 aga ei helistanud teadlikult tagasi. Kontrollile allutatud isikul on kohustus oma igapäevast elu selliselt korraldada, et käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused saaksid korrektselt täidetud. Tartu Maakohtu 11.12.2020 määruses tuvastatu kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli nõudeid rikkunud varemgi (
- ja 11.09.2020 alkoholi tarvitamise keeldu, samuti kohustust jääda vereanalüüsi näiduga lubatud normi piiresse). Peale selle nähtub kriminaalhooldusametniku 12.08.2020 kirjalikust hoiatust, et T.E ei ilmunud 07.08.2020 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" individuaalitundi. Kuna kriminaalhooldusametnik on T.E-d hoiatanud, ei saa kohus sama rikkumise eest enam teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates T.E distsipliini puudumisele kohtuotsusega mõistetud kohustuse täitmisel. T.E-d iseloomustab positiivselt, et katseajal on T.E täitnud registreerimiskohustust korrektselt. Lisaks Lõuna -Eesti Haigla AS 12.06.2020 tõendist nähtuvalt T.E osales programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel 12.06.
- Pärast esimest kohtumist vaimse tervise õega, otsustas T.E programmis osalemise lõpetada, sest leidis, et suudab ise katseaja kestel alkoholist hoiduda, mistõttu meditsiinilist abi ta ei vaja. Samuti T.E läbis ajavahemikul 29.06.2020-26.10.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ täies mahus. Samuti iseloomustab T.E-d positiivselt asjaolu, et ta 30.11.2021 karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole T.E katseajal toime pannud uusi süütegusid. Töötamise registri väljatrükist nähtub, et T.E töötab alates 26.05.2021 xxxxxxxxx xx OÜs. 4
(5)T.E senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul esineb aeg ajalt probleeme kohustuste täitmisega. Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täies ulatuses täitmisele. Ettekandest nähtuvalt katseajal on T.E-ga vesteldud ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest, teda on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, põhjalikult on analüüsitud kuritegeliku käitumise põhjusi. Räägitud on impulsiivse käitumise võimalikest tagajärgedest, T.E probleemid kaardistati ning katseaja vältel on tegeldud riske maandavate tegevuste läbiviimisega. Samuti on katseajal korduvalt kontrollitud alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist nii T.E elukohas kui ka registreerimiste käigus. Viimane alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli 11.09.2020, seega enam kui aasta tagasi. T.E isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks pikendada T.E katseaega kahe kuu võrra, nagu on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletud. Olgu lisatud, et kui T.E jätkuvalt paneb toime uusi käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida T.E mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodu alusel kohus määrab pikendada KarS § 74 lg 4 alusel T.E katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.06.2022. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)