) § 20 lg 4 p 3 nõudeid, pannes sellega toime
Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.12.2024. a otsusega väärteoasjas nr. 410124008804 karistati Aivi Vaske
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Aivi Vase kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuses taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti linna kaebuse esitaja kasuks menetluskulude väljamõistmist. Vaidluse keskne küsimus on selles, kas teeosa, millel menetlusaluse isiku sõiduk oli pargitud, on kõnnitee või sõidutee. Kaebuse kohaselt leiab kaebuse esitaja, et mootorsõiduk ei olnud pargitud kõnniteel, vaid sõidukite liiklemiseks ettenähtud sissesõiduteel, mis on sõidutee
Sõiduteel parkimine on keelatud
lg-s 4 kirjeldatud juhtudel ning selliseid olukordasid vaidlusalusel juhul ei esinenud või ei olnud tuvastatud. Vaidlusalune teeosa ühendab Mooni tänava sõiduteed XXX sisehooviga ning on rajatud ja mõeldud sõidukite ligipääsuks XXX hoone sisehoovi. Seega on vaidlusalune tee rajatud ning ette nähtud sõidukite liikluseks ja vastab sellisena
Kohtuväline menetleja asudes seisukohale, et tegemist on kõnniteega on lähtunud põhjendamatult üksnes nn äärekivi olemasolust, jättes tähelepanuta teelõigu sihtotstarbe ja funktsionaalsuse. Kaitsja hinnangul ei saa kõnniteed määratleda üksnes äärekivi olemasolu alusel, kuivõrd äärekivi kasutatakse ka muude eesmärkide ja funktsioonide täitmiseks. Krundile sissesõidul parkimine on ette nähtud ka Eesti Standardiga 843:2016. Eelöeldust tulenevalt puudub kaebuse esitaja tegevuses
lg 4 p 3 rikkumine ning ta ei ole toime pannud
Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta jääb täielikult esitatud kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta on elanud Mooni tänaval peaaegu 20 aastat ning kõik need aastad on ta parkinud oma kodumaja sissesõiduteel hoovi väravate ees, see ei ole varasemalt mingit probleemi tekitanud kuni 27.04.2024.a, mil ta sai trahviteate, et on keelatud kohas parkinud. Antud tee on ettenähtud krundile ligipääsemiseks ning kõnnitee kulgeb maja eest, piki majaesist ning sinna autot ei parkinud. Kaebuse esitaja kaitsja selgitas, et kõnnite määratlemine üksnes ainult läbi sõidutee või kõnnitee äärekivi olemasolu ei ole eesmärgipärane ega ka õige ning küsimus sellest, kas tegemist on kõnniteevõi sõiduteega, tuleb lahendada vastavalt funktsionaalsusele ja selle tee osa funktsionaalsuseks antud juhul on sõidukite ligipääsu või sissepääsu võimaldamine XXX hoovi. Eesti Standardi 843:2016 punktist 6.4 lg-st 11 tuleks teatud juhtudel hooviväravasse sissesõit projekteerida juba selline, et sellel saaks peatada sõidukit ning standardi järgi sissesõidutee tuleb projekteerida krundile selliselt, et värava ette mahuks peatuma sõiduauto ja jalakäijatele jääks kõnniteel laiust vähemalt 1,5m. Antud juhul läheb maja trepikoja, maja serva ja aia eest läbi kõnnitee, mille laius on ilmselt 1,5m ja sealt edasi sõidutee poole tuleb siis sissesõidutee ning need ei ole kaks ühesugust teed ka n-ö standardi käsitluses mitte. Kaebuse esitaja kaitsja palus kaebuse rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et kaebuse esitaja süü on tõendatud toimikus olevate materjalidega, niisamuti tunnistaja ütlustega ning kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. XXX kinnistul oleva teelõigu puhul on tegemist kõnnitee osaga, sest üle kõnnitee kulgeb juurdesõidutee kinnistule. Kõnnitee on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud tee osa.
p 78 kohaselt näitab sõidutee äärt äärekivi ning äärekivi ületades 2 on juhile selge, et ta sõitis väljaspool sõiduteed, kus parkimine reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega. Kohas, kus kaebaja parkis, ei ole ehituslikult ega liikluskorralduslikult rajatud sõidukite parkimiskohti. Kõnniteel parkimine on üldjuhul keelatud, v.a juhul, kui seda lubab vastav liikluskorraldusvahend
lg 4 p 3 kohaselt ning sellest tulenevalt ei ole kuidagi loogiline ega vajalik panna parkimist keelavaid liiklusmärke jalakäijatele mõeldud alale, kus sõidukitel on viibimine keelatud. Tuleb jälgida üldist olukorda ja tingimusi operatiivsõidukitele, kellel vajadusel on võimalik teelõiku läbida. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja Aivi Vask parkis 27.02.2024.a kell 11:37 talle kuuluva sõiduauto Toyota Avensis reg nr. xxx Tallinnas, XXX juures maja juurde viival teel. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Sõiduki parkimise aeg ja koht (aadress) on tuvastatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 36-38). Kaebuse esitaja vaidlustab talle etteheidetavat teokirjeldust, mille kohaselt parkis ta sõidukit kõnniteel.
lg 1 järgi karistatakse sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebuse esitaja oma sõidukit parkides liiklusseaduse (
) § 20 lg 4 p 3 nõudeid, mille kohaselt etteheidetava teo toimepanemise ajal tohtis asulas alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta Bkategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka: osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
p 25 kohaselt on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljasvõi muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on antud kohas tegemist kõnnitee osaga, sest üle kõnnitee kulgeb juurdesõidutee kinnistule ning kõnnitee on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest eraldatud tee osa ning
Kohtule jääb antud kohtuvälise menetleja seisukoht mõistmatuks, kasvõi juba seetõttu, et kohtuvälise menetleja otsuse teinud ametnik J Y märkis kohtuistungil, et ta ei pea antud kohta, kus sõiduk parkis, kõnniteeks, vaid juurdepääsuteeks (tl 49). Eelrefereeritud kohtuvälise menetleja ametnikuga samal seisukohal olid kohtus küsitletud asjatundjad A.C ja W.F , kelle teadmistes ja asjatundlikkuses puudub kohtul alus kahelda. Asjatundja A.C selgitas kohtuistungil, et ta töötab alates 2008.a Transpordiametis liiklusohutuse osakonnas liikluseksperdina ning ta selgitas, et antud kohas on tegemist sissesõiduteega, sellel teel ei ole teist funktsiooni ning mitte miski ei keela seal parkimist, kui jääb piisavalt ruumi teistele liiklejatele (tl 6667). Niisamuti selgitas asjatundja W.F , et ka tema töötab Transpordiametis liiklusohutuse osakonnas liikluseksperdina ja tema tööstaaž on 32 aastat. Ka tema selgitas, et konkreetsel teelõigul võib parkida võimaldades liiklusruumi olemasolu teistele liiklejatele (tl 69). 3 Kaebuse esitaja selgitas kohtus, et ta on elanud Mooni tänaval peaaegu 20 aastat ning kõik need aastad on ta parkinud oma kodumaja sissesõiduteel hoovi väravate ees, see ei ole varasemalt mingit probleemi tekitanud. Antud tee on ettenähtud krundile ligipääsemiseks, äärekivi on madaldatud, et oleks mugav autoga üle sõita. Kõnnitee kulgeb maja eest, piki majaesist ning autot ta sinna ei parkinud (tl 40). Kohus on tõendite uurimise järgselt seisukohal, et kaebuse esitaja sõiduk ei parkinud kõnniteel. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on tegemist XXX maja juurde viiva vähemalt kahe sõiduki laiuse asfalteeritud teega, mis suundub maja väravateni ja tagab võimaluse sõita maja hoovi. XXX maja ees, risti antud teega kulgeb kõnnitee. Ka on majani viiv kahte sõidukit mahutav tee ääristatud haljasalaga ning ääristatud madaldatud äärekividega (lk 37). Kohus on kaitsjaga samal seisukohal selles, et kohtuväline menetleja omistab ülemäära suurt tähtsust äärekivile, kuivõrd äärekive kasutatakse ka muude eesmärkide ja funktsioonide täitmiseks. Niisamuti nähtub kaebuse lisaks olevatest fotodest, et Mooni tänaval on mitmes eraldi kohas kasutatud äärekive, nii nt parkimisalal (tl 12). See ei anna põhjust nimetada antud teed kõnniteeks, kuna oma funktsionaalsuses ja laiuses ning asukoha mõistes on tegemist juurdepääsuteega (sissesõiduteega). Seda kinnitasid ka eelnimetatud tunnistaja Y, kaebuse esitaja ja ka eelnimetatud asjatundjad. Kohus ei pea põhjendatuks tunnistaja, väärteoprotokolli koostanud ametniku H.I seisukohta selles, et see võib olla kõnnitee osa (tl 47) ega arvesta seda tõendina. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole kõnniteega, see tee on loodud sõidukite liikumiseks. Kohtuvälise menetleja on üldmenetluse otsuses selgitanud ka, et
lg 1 kohaselt ei tohi juht peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. Kohus märgib, et tee oli vähemalt kahe sõiduki laiune. Oluline on aga see, et antud etteheidet ei ole isikule väärteoprotokollis omistatud. Kohus selgitab, et kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3). Seega on antud etteheide asjassepuutumatu. Repliigina märgib kohus, et väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja tsiteerinud
See ei oma küll antud juhul sisulist rolli, kuid ei ole juriidiliselt korrektne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja Aivi Vase käitumises sedastatavad
Kohus rahuldab kaebuse esitaja kaebuse, tühistab Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.12.2024.a otsuse väärteoasjas nr. 410124008804 täies ulatuses ning lõpetab väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse kaebuse esitaja Aivi Vask suhtes, siis on kaebuse esitajal õigus ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Käesoleva väärteokaebuse raames esitas kaebuse esitaja kaitsja kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2379 eurot, millist summat ja mille aluseks olevaid menetlustoiminguid peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks. Seetõttu tuleb mõista Eesti Vabariigilt Aivi Vase kasuks välja 2379 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156. Merle Parts 4 Kohtunik /allkirjastatud digitaalset/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.