) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 02.10.2019 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel kostja sai laenu 13 000 eurot. Laenulepingu nr xxx puhul oli intressimäär 10,000% aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 13.08.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte 2 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2019 (02.10.2019 lepingu sõlmimise ajal) määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%, s.o. 19,37*3 = 58,11% lepingus 11,240 %. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised. Samuti on krediidiandja analüüsinud kostja krediidivõimelisust. Laenuleping nr xxx sõlmimisele eelnevalt töötas kostja osaühingus xxx, ja tema keskmine sissetulek oli perioodil veebruar-juuli 2019. a ~941 eurot kuus (Lisa 9). Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal Swedbank AS-i ees ega ka väljaspool Swedbank AS-i muid krediidikohustusi (vt Lisa 9). Seega moodustas igakuine krediidikohustus väljastatava autolaenu kuumakse näol (kuumakse ~245 eurot) laenusaaja sissetulekust ~26% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ~696 eurot. Kuivõrd nähtusid kostja arvelduskontolt lepingu sõlmimisele eelnevalt regulaarsed maksed üksnes Elisa Eesti AS-ile, Yandex Taxile, Boltile ning kommunaalkulude katteks, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks1 ~375 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfos maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid (Lisa 10). Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Kohus nõustub krediidiandjaga.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hageja menetluskulu on riigilõiv 595 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.