lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Sandra Kurs Süüdistatav Z.H , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel: eesti keel, haridus: xxx; x; elukoht: xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 14.10.202015.10.2020) Kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan (määratud korras, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada Z.H
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. 2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Z.H eelvangistuses viibimise aeg 14.10.2020 – 15.10.2020, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt
§-le 69 asendada Z.H-le mõistetud 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ehk 208 (kakssada kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 208 (kakssada kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. 4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. 1-20-9127 5. Võttes aluseks
lg 4 on Z.H kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 6.
7.
osalema 8. Määrata, et
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. 9.
lg 1 p 1 ja
lg 4 p 2 alusel võtta Z.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub Z.H 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. kuuks.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 27.10.2015 Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja poolt
järgi ning vastav kriminaalkaristus ei olnud uue kuriteo toimepanemise hetkeks kustunud, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 14.10.2020.a. kella 14.26 ajal Harju maakonnas, x tänavat Aia tn 3 hoone juures suunaga Põllu tn poole mootorsõidukit Mercedes-Benz V 220 CDI registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,84 mg/l)), Nimetatud tegevusega rikkus Z.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Z.H toime
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sandra Kurs, süüdistatav Z.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Z.H poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (14.10.2020.a – 15.10.2020.a) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 6 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada Z.H-le kandmisele kuuluv karistus 6 kuud ja 28 päeva vangistust 208 (kahesaja kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 1 aastat ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.H kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata Z.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1020 eurot, millest 144 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1020 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Z.H kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.