lg 1 järgi vangistusega 4 kuud ja 20 päeva katseajaga 1 aasta ja 3 kuud, kandmata karistus 4 kuud ja 17 päeva. tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuv ast as Z.I-d süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu poolt 18.03.2019
lg 1 alusel, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 26.09.2019.a kella 16:40 ajal Harjumaal Keilas xxx maja juures mootorsõidukit xxx, rgistreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1405T kohaselt uuritaval Z.I-l uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus 3,13 mg/g, laiendmääramatusega ±0,06 mg/g k=2), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav Z.I pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
MS § 245 sätetest on abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav Z.I ja tema kaitsja Kersti Põld käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Z.I-le karistuseks 10 kuud vangistust;
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 1 aasta 2 kuud ja 17 päeva vangistust.
lg 1; § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud ja 17 päeva, s.o 437 päeva, üldkasuliku tööga 437 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Z.I-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata Z.I-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Z.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Z.I temale
lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Z.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Z.I-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 103,20 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Z.I-lt välja menetluskuluna joobetuvastamisega seotud kulud summas kokku 44 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et 2 menetluskulu kokku summas 1023,20 eurot tuleb Z.I-l tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 85,27 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; §180 lg 3; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Z.I
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu ja 17 päeva vangistust võrra ning mõista Z.I-le liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 17 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud ja 17 päeva üldkasuliku tööga 437 tundi, mille tegemise ajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Z.I üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.I kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvita ma
lg 2 p 8 alusel kohustada Z.I käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Z.I määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Z.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Z.I-lt 876 eurot sundraha, kaitsjatasu 103,20 eurot ja joobe tuvastamise kulu 44 eurot riigi tuludesse. 3 Menetluskulud kokku summas 1023,20 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 85,27 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Z.I-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.