lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega
Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). 3.Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 3.1.Hageja on palunud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja on hagis esitatud asjaoludest õigeks võtnud asjaolud seoses Eco Flora OÜ-le laenu andmisega. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult ning kostjad ei rahuldanud hageja nõuet pärast hagi esitamist. Kostjad olid seisukohal, et hageja ei pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks, vaid pahatahtlikult. Hageja pole kordagi kohtuväliselt etteheiteid esitanud ega üritanud väidetavat probleemi lahendada. Kostjad ei ole ühtegi asjaolu 2 2-24-16924 õigeks võtnud vaid on hagile vastu vaielnud. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. 3.2.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kui ei esine sama paragrahvi lõigetes 3-5 märgitud erandeid.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka üldisi põhimõtteid, sh
lg-t 4 (
kommenteeritud väljaanne I, lk 795 p 3.5 d). Kohus leiab, et
lg-st 5 lähtuvalt tuleks üldiselt jätta menetluskulud kostjate kanda, sest kostjate tegevuse tulemusena saavutas hageja lõppeesmärgi, millega tõttu ta kohtu poole pöördus – juhatuse liikmete vahetus. Ei saa väita, et hagejal poleks olnud üldse õigust pöörduda kohtusse enda hagiga. Kohus märgib, et olukorras, kus kohus vaidluse üle sisulist lahendit ei tee, ei ole menetluskulude jaotuse juures otstarbekas asuda hindama nõude ja vastuväidete sisu, eelkõige seda, mis põhjustel kohtusse pöörduti ehk mis põhjustel hageja taotles juhatuse liikmete tagasikutsumist ja uue määramist. Seega ei oma praegu tähendust, kas hagi esitati kättemaksu, pahatahtlikkuse vm asjaolude tõttu. Kostjad on viidanud aga võimalikule tekkivale ebaõiglusele, kui hageja menetluskulud jäetakse nende kanda. Seega peab kohus hindama menetluskulude jaotamist ka üldpõhimõtete järgi.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes
lg-ga 5 võimaldab
3.3.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, on kohus seisukohal, et õiglane oleks poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ja seda eeskätt järgmistel põhjustel. Kostjad esitasid esimesena taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, mida kohus pidanuks hakkama esimesena lahendama. Kohus küsis hagejalt kostjate taotluse osas seisukohta. Hageja seisukohta ei esitanud, vaid esitas hoopis avalduse hagist loobumiseks. Seega tekkisid menetluse lõpetamise osas konkureerivad alused. Nende aluste osas on menetluskulude jaotus erinev, esimesel juhul
lg 2 ning teisel juhul
lg 5, ning menetluskulud jäänuks emma-kumma poole kanda sõltuvalt selles mis alusel menetlus lõppeks. Kuigi kohus otsustas lõpetada menetluse viimasena esitatud avalduse alusel, leiab kohus antud olukorras, et õiglane oleks, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Kohus märgib, et hagejat ei saa võrreldes kostjatega soodustada vaid seetõttu, et tema otsustas pärast kostjate taotluse saamist esitada ise avalduse hagist loobumiseks. Samuti ei saakostjad soodustada seetõttu, et nad siiski otsustasid pärast hagi saamist hageja nõude sisuliselt täita- valida uue juhatuse. 3.4.Lisaks on kohus seisukohal, et vaidluse oleks võimalusel saanud lahendada kohtuväliselt, tekitamata täiendavaid menetluskulusid kummalegi poolele. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hagis märgitud etteheidetega kohtuväliselt üldse pöördunud kostjate poole, et saada neilt täiendavaid selgitusi ja/või tõendeid. Eriti olukorras, kus hageja ilmselt oli nimetatud asjaoludest juba teadlik, kuna hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 02.08.2018-11.10.2024, mh vaidlusaluste lepingute sõlmimise ja täitmise ajal (02.05.2020 Eco Flora OÜ-ga laenuleping, Roosi Talu OÜ ja Tiidofarm OÜ maksed 2020-2024.a kostjale I jne) ning tal oli ligipääs kostja I 3 2-24-16924 pangakontodele ja muudele kostja I tegevust puudutavatele dokumentidele. Kostjad on eelnimetatule oma määruskaebustes viidanud ning hageja oma vastuses määruskaebustele täiendavaid selgitusi ei jaganud, vaid kirjutas hoopis, et kostjad on hagi asjaolud sisuliselt õigeks võtnud. Kohus märgib, et kostjad ei ole hageja väiteid õigeks võtnud. Kostjad on enda vastustes vaielnud hageja nõuetele vastu. Kõiki ülaltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud
3.5. Hagi tagamise korras määratud juhatuse asendusliige O.E. on esitanud kohtule taotluse enda tasu kindlaksmääramiseks. Hagi tagamise tühistamise hetkeks tal tasu 4 töötunni eest summas 480 eurot (1h/120€). O.E. palus tasu võimalusel määrata enda büroole, kelle kaudu ta tegutseb ning sellisel juhul lisandub tasule käibemaks. Kohus leiab, et see on võimalik. Kohus on 04.12.2024.a määruses selgitanud, et hagi tagamise korras määratava juhatuse asendusliikmele makstav tasu on oma sisult menetluskulu, täpsemalt asja läbivaatamise kulu ning juhatuse asendusliikme tasu määramisel juhinduda analoogiast eksperdile tasu määramisega, sest seaduse konkreetsed sätted hagi tagamisel määratud juhatuse asundusliikme tasustamise kohta puuduvad. Kohus märkis, et kuna tegemist on menetluskuluga, määratakse selle lõplik kandja lõpplahendis. Arvestades, et kohus on menetluskulud jätnud poolte endi kanda, peab juhatuse asendusliikme tasu kandma hageja, sest hageja oli see, kes taotles hagi tagamise korras kostjale I juhatuse asendusliikme määramist. Kohus leiab, et juhatuse asendusliikme tasu 480 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Asendusliikme poolt tehtud toimingud on olnud menetluse keerukust, mahtu ja kestust arvestades vajalikud ning neile kulunud aeg on vastavuses tehtud toimingute sisuga. Pooled ei ole toimingute sisule ja ajakulule vastuväiteid esitanud. Juhatuse asendusliikme tunnitasumäär jääb
Kohus määrab juhatuse asendusliikme tasuks 480 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on tasu 585,60 eurot. Kohus leiab, et tasu tuleb maksta välja hageja tehtud ettemaksust. 3.6.
lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot ja täiendavalt hagita menetluse korras läbivaadatavalt nõudelt 50 eurot, kokku 470 eurot. Seega on hagejale võimalik
Hageja on taotlenud juhatuse asendusliikme tasu ettemaksu tagastamist.
lg 7 ja lg 4 alusel on võimalik hagejale tagastada ettemaks summas 2414,40 eurot, s.o summa pärast juhatuse asendusliikme tasu 585,60 euro mahaarvamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.