← Eesti

3-21-76/38

Obsah (10)§ 27§ 2§ 153§ 155§ 238§ 152§ 108§ 109§ 104§ 43

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-76 30. juun

) § 238 lg 2 ls 2). 11.

§ 27lg 2 p 2 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda.

Õigus kaebusest loobuda on üks dispositsioonipõhimõtte (

§ 2lg 3) väljendustest.

Dispositsioonipõhimõtte kohaselt vaatab kohus asja läbi vaid kaebuse korral ja kaebuses taotletud ulatuses. Dispositsioonipõhimõte tugineb põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebepõhiõigusel, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebepõhiõigus ei hõlma mitte ainult õigust kohtusse pöörduda, vaid ka õigust kohtumenetluses osalemisest loobuda, kui kohtusse pöördunud isik leiab, et menetluses osalemine ei ole tema eesmärkide saavutamiseks vajalik (vrd RKTKm 2-23-116531, p 9). Seega saab keelduda kaebusest loobumise vastuvõtmisest vaid seaduses sätestatud juhtudel. 12. Halduskohtumenetluses on selleks

§ 153

lg 1 kohaselt olukord, kus kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ning kaebaja esindaja esitatud kaebusest loobumise taotlus on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega. Sätte eesmärk on kaitsta piiratud teovõimega kaebajat, kelle esindaja, sh eestkostja tegevus läheb tema huvidega vastuollu. Tavaolukorras ei ole kohtul alust 2

(3)3-21-76 keelduda kaebusest loobumist vastu võtmast põhjusel, et loobumine ei ole kaebaja huvides või ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Kohtul on kohustus selgitada kaebajale enne, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, millised on kaebusest loobumise tagajärjed (

§ 155lg 4), et kaebaja saaks teha teadliku valiku.

Siiski on kaebaja vaba otsustama, kas ta soovib kohtumenetlust jätkata või seda lõpetada. 13. Seadusandja on

§ 153

lg-s 1 näinud selgelt ette võimaluse loobuda kaebusest ka pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist. Kaebajale ei saa ette heita selle võimaluse kasutamist käesolevas ning varasemates menetlustes. Olenemata sellest, et pärast kohtuotsuse tegemist lõppeks kohtumenetlus ka juhul, kui kaebaja ei esitaks kaebusest loobumise avaldust, vaid jätaks edasikaebeõiguse kasutamata, ei anna

§ 153

kohtule õigust keelduda loobumise vastuvõtmisest tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele. 14. Kuna ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kaebaja kaebusest loobumist vastu võtmata, tuleb ringkonnakohtu määrus

§ 238

lg 2 teise lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega võtta

§ 155

lg 4 esimese lause järgi kaebusest loobumine vastu.

§ 155

lg 3 esimese lause alusel tuleb tühistada nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus ning

§ 152

lg 1 p 3 ja

§ 155lg 4 esimese lause alusel lõpetada haldusasja menetlus.

15.

§ 108lg 7 esimese lause kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seetõttu jätab kolleegium

§ 109lg 1 neljanda lause alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Kuna kaebaja poolt kohtumenetluses tasutud riigilõiv ei ületa 50 eurot, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 6 p 2).

16. Menetluse lõpetamise järgselt ei saa kaebaja pöörduda kohtusse sama nõudega ja samal alusel (

§ 155

lg 6 ja

§ 43lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.