) § 238 lg 2 ls 2). 11.
Õigus kaebusest loobuda on üks dispositsioonipõhimõtte (
Dispositsioonipõhimõtte kohaselt vaatab kohus asja läbi vaid kaebuse korral ja kaebuses taotletud ulatuses. Dispositsioonipõhimõte tugineb põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebepõhiõigusel, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebepõhiõigus ei hõlma mitte ainult õigust kohtusse pöörduda, vaid ka õigust kohtumenetluses osalemisest loobuda, kui kohtusse pöördunud isik leiab, et menetluses osalemine ei ole tema eesmärkide saavutamiseks vajalik (vrd RKTKm 2-23-116531, p 9). Seega saab keelduda kaebusest loobumise vastuvõtmisest vaid seaduses sätestatud juhtudel. 12. Halduskohtumenetluses on selleks
lg 1 kohaselt olukord, kus kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ning kaebaja esindaja esitatud kaebusest loobumise taotlus on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega. Sätte eesmärk on kaitsta piiratud teovõimega kaebajat, kelle esindaja, sh eestkostja tegevus läheb tema huvidega vastuollu. Tavaolukorras ei ole kohtul alust 2
Siiski on kaebaja vaba otsustama, kas ta soovib kohtumenetlust jätkata või seda lõpetada. 13. Seadusandja on
lg-s 1 näinud selgelt ette võimaluse loobuda kaebusest ka pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist. Kaebajale ei saa ette heita selle võimaluse kasutamist käesolevas ning varasemates menetlustes. Olenemata sellest, et pärast kohtuotsuse tegemist lõppeks kohtumenetlus ka juhul, kui kaebaja ei esitaks kaebusest loobumise avaldust, vaid jätaks edasikaebeõiguse kasutamata, ei anna
kohtule õigust keelduda loobumise vastuvõtmisest tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele. 14. Kuna ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kaebaja kaebusest loobumist vastu võtmata, tuleb ringkonnakohtu määrus
lg 2 teise lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega võtta
lg 4 esimese lause järgi kaebusest loobumine vastu.
lg 3 esimese lause alusel tuleb tühistada nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus ning
lg 1 p 3 ja
15.
Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seetõttu jätab kolleegium
Kuna kaebaja poolt kohtumenetluses tasutud riigilõiv ei ületa 50 eurot, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (
16. Menetluse lõpetamise järgselt ei saa kaebaja pöörduda kohtusse sama nõudega ja samal alusel (
lg 6 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.