← Eesti

2-23-15473/26

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-23-15473 21.05.2025, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi V.M-i hagi J.K vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks 1800 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.M (isikukood XXX) Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus Kostja J.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Harland Paas

  1. Rahuldada osaliselt V.M-i hagi.
  2. Välja mõista J.K-lt (isikukood XXX) V.M-i (isikukood XXX) kasuks elatis 702,50 eurot ajavahemiku 01.11.2023–31.03.2024 eest. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
  3. Elatis tuleb tasuda V.M-i pangakontole nr XXX, märkides makse selgitusse „elatis“.
  4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2-23-15473 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
  5. V.M (hageja) esitas 01.11.2023 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi J.K (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealine õppiv laps. Kostja elab hagejast eraldi ega osale tema ülalpidamises. Kostjalt oli hageja kasuks alaealisena elatis välja mõistetud. Hageja on palunud kostjat talle õpingute ajal elatist maksta, kuid kostja on sellest keeldunud. Hagejal endal vara ja sissetulek puudub ning ta ei tööta. Hagejal on plaanis soetada auto. Hageja saab teha üksnes juhutöid. Teda aitab ema, kuid emal on alaealine laps, keda ta peab ülal pidama, samuti aitavad vanavanemad. Kostjal on piisavalt vara, et hagejale elatist maksta. Kostja saab toetusi, kuid tal on ka tulu ettevõttest, samuti on tal kolm autot ja korter. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 456 eurot: toidule minimaalselt 248 eurot, riietele keskmiselt 33 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, transpordile 30 eurot, sidele 25 eurot, tervisele 10 eurot, elamisele 80 eurot, õppimisele 10 eurot. Kui hagiavalduses nõudis hageja igakuist elatist 275 eurot, siis hiljem 200 eurot alates hagi esitamisest, kuni hageja õpib XXX, kuid mitte kauemaks kui 21aastaseks saamiseni. Kostja vastuväited
  6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagejal on võimalik ise endale sissetulekut teenida ja end vähemalt osaliselt ülal pidada ning ta on seda pangakonto väljavõtte järgi ka teinud. Kostjale teadaolevalt töötab hageja kullerina ja baarmenina. Lisaks on tal auto, mida ta kasutab kullerina töötamiseks. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks tema vajaduste põhjal, kuid hageja ei ole oma igakuiseid vajadusi millegagi tõendanud. Mitmed kuluread on ebamõistlikud ja põhjendamatult suured. Kostja sissetulek ei ole piisav, et hagejale elatist maksta. Kostja töövõime on tööõnnetuse tõttu vähenenud. Kostja tegeleb küll ettevõtlusega, kuid sellega ei kaasne arvestatavat sissetulekut. Kostja maksis endale töötasu 689 eurot. Töötukassa maksis kostjale
  7. a lõpuni toetust 250 eurot. Kostja pidi enda toimetuleku tagamiseks võtma välja kogutud pensioniosakud. Kostja omanduses olevast neljast sõiduautost on sõidukorras ainult üks. Kostja pakkus, et kingib hagejale ühe sõiduauto, aga hageja ei olnud sellest huvitatud. Kaubiku remondiks tuleb kostjal teha märkimisväärseid kulutusi. Hageja majanduslik seisund on parem kui kostjal. Kostja igakuised püsikulud on 390 eurot, sh eluase 70 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 25–30 eurot, ravimid 50 eurot, sidekulud 40 eurot. Poolte omavahelised suhted on halvad ning hageja ei ole kostja suhtes käitunud lugupidavalt. Kostja maksis hageja eest elatist
  8. a, kuigi hageja ei jätkanud õpinguid. Hageja tekitas kostja autole kahju ning hageja on kostjale võlgu. Kostja oli alguses nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus, kuid toimetuleku halvenemise tõttu ta hiljem sellega enam nõus ei olnud. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kohus rahuldab V.M-i hagi osaliselt.
  10. Hageja on esitanud kostja vastu hagi igakuiselt 200 euro suuruse elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest, sest ta on täisealine õppiv laps. 2

(5)2-23-15473
  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Nõude rahuldamine eeldab, et täisealine ei saa ise endale ülalpidamist tagada. Õppimise puhul võib eeldada, et enesele ülalpidamise tagamine ei ole võimalik. Ülalpidamise ulatus sõltub abivajadusest. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seejuures peab täisealine õppiv oma vajadusi tõendama, kui ei esine aluseid tõendamisest vabastamiseks. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka kohustatud vanema varanduslikku seisundit (vt PKS § 99, § 102 lg 1, § 105 lg 3; RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p-d 10–11).
  2. Hageja on kostja poeg, hageja sai täisealiseks 12.12.2022 ega ole veel 21-aastane. Hageja saab 21-aastaseks 12.12.
  3. Kohus loeb XXX õppimistõendi alusel tõendatuks, et hageja õpib XXX sisetööde elektriku õppekaval statsionaarses õppes. Õpingud lõpevad õppimistõendi järgi eelduslikult 30.06.2026 (dtl 5). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis hageja õppimise PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses kummutaks.
  4. Iseenesest ei saa statsionaarses õppevormis õppimise puhul täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Samas kui täisealine õppiv laps seda teeb, väheneb eelduslikult ka toetus, mida ta vanematelt ülalpidamiseks vajab. Kohus möönab, et perekondlikult on võimalik kokku leppida, et lapse töötasu jääb talle n-ö taskurahaks ning seda ei pea kasutama enda ülalpidamiseks. Kui sellist perekondlikku kokkulepet ei ole, võib täisealise lapse sissetulekut pidada siiski ülalpidamiseks perekonnaseaduse mõistes.
  5. Praegusel juhul on kostja seisukohal, et hageja saab endale ka ise ülalpidamise tagada, sest hageja pangakonto väljavõtte järgi on tema ühe kuu keskmine käive 2500 eurot ning aastakäive ligikaudu 30 000 eurot. Kostja sõnul töötab hageja kullerina ja baarmenina ning omab autot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et töötas ajavahemikul 18.05.2023– 31.10.2023 poes ning teeb võimalusel juhutöid. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et sel ajavahemikul on hagejale tehtud töötamisega seotud väljamakseid 1781,57 eurot (dtl 89– 93). Samas S AS-s asuva pangakonto nr XXX väljavõttest (dtl 112–368) võib järeldada, et hagejal ei olnud alates hagi esitamisest kuni 06.03.2024 töist sissetulekut: pangakontole on teinud võrdlemisi väikestes summades ülekandeid füüsilised isikud, sh ülekandeid selgitusega toetus. S AS-s asuva hoiukonto nr XXX (dtl 429–580) saldo oli 06.03.2024 seisuga 0 eurot. Kaardimaksetelt on laekunud hoiukontole raha, kuid hageja on raha hoiukontolt tagasi arvelduskontole kandnud. Pangakonto väljavõtte järgi kasutab hageja ka R kontot ning kostja on 09.05.
  6. a seisukohas välja toonud, et hagejal on auto ning ta töötab kulleri ja baarmenina. Seega ei ole kogutud tõendid hageja majandusliku seisundi kohta täielikud. Kohus tegi hagejale 28.04.
  7. a määruses ettepaneku selgitada töötamist ja sissetulekuid ajavahemikul 01.11.2023–28.04.
  8. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule töötamist ja sissetuleku teenimist selgitanud. Seega võib eeldada TsMS § 231 lg 4 alusel, et hageja on kulleri ja baarmenina töötamise ja auto omamise omaks võtnud. Kohtu hinnangul ei ole hageja vajadus seega ülalpidamise järele kogu ajavahemiku jooksul üheselt selge.
  9. Hageja on märkinud, et vajaduste rahuldamiseks kulub tal igakuiselt 456 eurot: toidule minimaalselt 248 eurot, riietele keskmiselt 33 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, transpordile 30 eurot, sidele 25 eurot, tervisele 10 eurot, elamisele 80 eurot, õppimisele 10 3
(5)2-23-15473 eurot. Nagu eespool öeldud, tuleb täisealisel lapsel vajadusi tõendada. Kohus nõustub kostja etteheitega, et hageja ei ole oma vajadusi tõendanud. Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormust 10.11.
  1. a määruses (põhjenduste p 6), 02.02.
  2. a eelistungil ja 28.04.
  3. a määruses (põhjenduste p-d 11, 16) ning tegi ettepaneku vajadusi põhistada ja tõendada. Hageja ei ole vaatamata eelnevale oma vajadusi selgitanud ja tõendanud. Kohus on pidanud 28.04.
  4. a määruses võimalikuks tõendamise nõudest kõrvale kalduda üksnes toidukulude ning riiete ja jalanõude osas. Kohus saab hinnata nende kulude põhjendatust hageja märgitud ulatuses. Arvestades praegust elukallidust ning asjaolu, et hageja puhul on tegemist täisealise noormehega, on 248 euro suurune toidukulu ning kulud riietele ja jalanõudele 33 euro ulatuses kuus põhjendatud. Muude kulude kandmist ei ole võimalik järeldada ka hageja pangakontolt. Hageja põhjendatud kulud ühes kuus on seega kokku 281 eurot (248 + 33 = 281).
  5. Eelduslikult annavad vanemad lastele ülalpidamist võrdselt (PKS § 116 lg 1). Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et ühe vanema majanduslik seisund oleks parem kui teisel vanemal. Vanemate osa ülalpidamise andmisel võib pidada võrdseks. Maksu- ja Tolliameti teatise järgi on hageja emale tehtud ajavahemikul 01.02.2023–31.01.2024 väljamakseid 9346,80 eurot, sh palgatulu 8878,84 eurot, haigusega seotud hüvitised 440,56 eurot, muu tulu 27,40 eurot (dtl 83–88). Hageja ema igakuine tööga seotud väljamakse on järelikult ligikaudu 776 eurot ([8878,84 + 440,56] : 12 = 776). Hageja ema S AS-s asuva pangakonto nr XXX väljavõtte (dtl 369–406) järgi on emale laekunud ka lapsetoetus 160 eurot. Hageja on välja toonud, et emal on alaealine laps, keda ta peab ülal pidama. Maksu- ja Tolliameti teatise järgi tehti kostjale 01.02.2023–31.01.2024 väljamakseid 4764,78 euro ulatuses, sh palgatulu 3481 eurot, 986 eurot töötuskindlustushüvitis ja 297,78 eurot ajutise töövõimetuse hüvitis (dtl 94–98). Kostja on märkinud, et toetuse lõppedes pidi ta võtma välja kogumispensioni sambasse kogunenud raha 9987,70 eurot. Kostjal on kohtu kogutud andmetel neli sõidukit (dtl 68–72). Kostja sõnul on sõidukorras üksnes üks sõiduk ning talle kuuluv kaubik vajab kallist remonti. Hageja on välja toonud, et kostjal on sõidukid, kuid ta ei ole välja toonud nende väärtust. Asjaomase ettepaneku kohus hagejale tegi 28.04.
  6. a määruses (põhjenduste p 18). Kohus leiab, et kuna kõigi sõidukite esmane registreerimine on toimunud enne
  7. a, ei saa ka nende väärtus olla suur. Kostja sõnul laekus talle kuni
  8. a lõpuni töötutoetus 250 eurot ja ettevõttest V A OÜ töötasu 689 eurot. Kostja sõnul neid sissetulekuid tal enam ei ole. Kostja S AS-s asuva pangakonto nr XXX väljavõtte järgi laekus kostjale ajavahemikul 01.11.2023–06.03.2024 ja ajavahemikul 01.04.2024–28.04.2025 töövõimetoetus u 320 eurot ja töötasu 689 eurot. Kostja sissetulekud on seega u 1000 eurot kuus.
  9. a aprillis ei ole kostjal töövõimetoetuse ega töötasu laekumisi.
  10. Kostja on välja toonud, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda, kuna tema töövõime on vähenenud ning sissetulekut ei ole. Asja materjalidest nähtub, et kostjal oli määratud osaline töövõime ajavahemikul 08.02.2021– 07.02.2024 (dtl 42). Samas on talle makstud veel
  11. a märtsis töövõimetoetust. Kostja sõnul on ta alustanud uuesti töövõime hindamise protsessi. Samuti on kogumispensioni sambasse kogunenud raha laekunud kostja pangakontole samaaegselt töötasu ja töövõimetoetusega. Seega puudub alus arvata, et kostja võttis raha välja üksnes enda ülalpidamise tagamiseks. Kostja on välja toonud, et tema enda igakuised püsikulud on 390 eurot kuus. Kostja pidas menetluse kestel võimalikuks hagejale 100 euro suuruse elatise maksmist. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekuid u 1000 eurot kuus, on tal võimalik hagejale ülalpidamist anda kostjale langevas osas (281 : 2 = 140,50). 4
(5)2-23-15473
  1. Kohus peab põhjendatud elatiseks 140,50 eurot kuus siiski üksnes ajavahemiku 01.11.2023–31.03.2024 eest. Sel ajavahemikul ei laekunud hagejale tööga seotud tasusid ning puuduvad andmed, et tal oleks mingisugust vara olnud. Kostja on välja toonud, et hageja töötab kulleri ja baarmenina ning tal on auto, millest võib järeldada ülalpidamiseks piisavat sissetulekut. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule tõendanud, et pärast nimetatud ajavahemikku on tal vajadus ülalpidamise järele. Seega ülejäänud osas ei ole nõue põhjendatud ja hagi jääb rahuldamata.
  2. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 01.11.2023–31.03.2024 eest 702,50 eurot (140,50 x 5 = 702,50). Muus osas jääb hagi rahuldamata.
  3. Kohus määrab hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda V.M-i pangakontole, märkides makse selgitusse „elatis“.
  4. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse tõttu puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.
  5. Kohus määrab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinnaks 1800 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.