järgi kokkuleppemenetluses H.Q , isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht xxxxAS 29.01.2017-30.01.2017 30.01.2017 elukohast lahkumise keeld Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. H.Q süüdi tunnistada
2.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (4 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et H.Q ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.
p 1 alusel arvestada H.Q-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.05.2017. a. 4.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (29.01.2017-30.01.2017) karistusaja hulka.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maigi Simson, süüdistatav H.Q ja tema kaitsja Eva Tibar sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 2
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2017 kuni 30.01.2017, so kaks kahtlustatavana kinnipeetuna olemise päeva ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 3 kuud ja 28 päeva.
lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 72 eurot ja sundraha 705 eurot, so kulud kokku summas 777 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista H.Q-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud summas 500 eurot, mis tasuda 10 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestada, et H.Q on 80% töövõimetu ning jätta osalised kriminaalmenetluse kulud riigi kanda, täpsemalt summas 277 eurot (777–500 eurot). Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et H.Q kuulub
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.