← Eesti

1-19-261/19

Obsah (6)§ 69§ 199§ 65§ 68§ 75§ 73

1– 19-261 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-19-261 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa J

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele R.O-le Harju Maakohtu 15.01.2019.

a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. 2

  1. R.O karistuse kandmise alguseks lugeda 18.04.
  2. a.
  3. KrMS § 180 alusel mõista R.O-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse R.O-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu R.O-le , prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 15.01.
  4. a otsusega tunnistati R.O süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistati teda Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel 1 aasta 4 kuu ja 15-päevase vangistusega.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 495 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.O kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning ta määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 21.03.

  1. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond esitas 07.03.
  2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille taotleb R.O karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune R.O ei ole ilmunud esmakohtumistele ning seetõttu ei ole võimalik temaga teostada kriminaalhooldust. Isikule on saadetud 2 kutset ilmuda registreerimistele kuupäevadel 30.01.
  3. a ja 07.02.
  4. a, kuid isik ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud sellest ametniku. Lisaks teostas ametnik kodukülastuse kohtuotsuses määratud aadressile x 26.02.
  5. a, kuid ametniku sisse ei lastud ning fonolukus vastas naisterahvas, kes ei soovinud end tutvustada ning ütles ametnikule, et sellist isikut sellel aadressil ei ela. Kuna ametnikul ei ole olnud võimalik isikuga alustada kriminaalhooldust teeb ametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Isikul on sooritamata 495 tundi üldkasuliku tööd. Kriminaalhooldusametnik taotleb pöörata täitmisele R.O-le määratud karistus. Harju Maakohtu 28.03.
  6. a kohtumäärusega kuulutati R.O tagaotsitavaks ja ta peeti kinni 18.04.
  7. a kell 00.
  8. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil R.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. R.O ei ole kriminaalhooldusametnikuga mitte ühtegi korda kohtunud, kuigi talle on saadetud 2 kutset kohtuotsuses märgitud tema elukoha 3 aadressile ning tal on tegemata kõik kohtuotsusega talle määratud 495 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta teatas, et kohtuistungi ajal elas ta aadressil x ning ta oli nõus üldkasuliku töö tunde tegema, kuid tema ämm sai tema karistusest teada, mistõttu tekkis neil tüli ning ta pidi ämma korterist välja kolima. Kriminaalhooldusametniku kutse registreerimisele ilmumiseks sai ta kätte hilinenult. Ka järgmisel korral ei saanud ta kriminaalhooldusametnikuga kohtuda kokkulepitud päeval, kuna ta pidi minema oma tööandja juurde asjade järele Soome. Ta viibis Soomes 5 päeva, kuna kartis varem tagasi tulla. Ta lahkus Eestist välismaale ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata. Praegu ta töötab mitteametlikult. Tal enam ei ole probleeme alkoholiga, mistõttu soovib teha üldkasuliku töö tunnid ära. Viimati oli tal kindel elukoht
  9. aastal munitsipaalkorteris, aga kuna ta ei maksnud kommunaalmakseid, siis leping temaga lõpetati. Praegu elab ta x garaažis, kuigi garaaži omanik ei tea, et ta seal elab. Tunnistab, et tegelikult on ta hetkel kodutu ega ole pöördunud ka kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks. Tunnistas, et oma süül ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ning ta on nüüd nõus kriminaalhooldajaga koostööd tegema. Ta võtab edaspidi kriminaalhooldajaga ühendust ja kohe kui leiab omale töökoha, siis üürib endale korteri. Kaitsja kohtuistungil taotles R.O karistust mitte täitmisele pöörata. R.O-le ei ole tehtud varasemalt kirjalikku hoiatust. Tal ei ole enam alkoholi ega narkootikumidega probleeme ja mingisugune elukoht on tal ka hetkel olemas. Talle anti kohtuotsusega võimalus teha üldkasuliku töö tunde 2 aastat, mistõttu on tal veel piisavalt aega tunde teha. Taotles määrata R.O-le lisakohustuseks – läbida sotsiaalprogramm.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus R.O-le Harju Maakohtu 15.01.

  1. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune R.O ei ilmunud esmakohtumistele ning seetõttu ei ol nud võimalik temaga kriminaalhooldust läbi viia. Ametnik saatis isikule 2 kutset ilmuda registreerimistele 30.01.
  2. a ja 07.02.
  3. a, kuid isik ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud sellest ametniku. Lisaks teostas ametnik kodukülastuse kohtuotsuses määratud aadressile x 26.02.
  4. a, kuid ametnikku sisse ei lastud ning fonolukus vastas naisterahvas, kes ei soovinud end tutvustada, et R.O sellel aadressil ei ela. Isikul on sooritamata 495 tundi üldkasuliku tööd ja kriminaalhooldusametnik taotleb pöörata täitmisele R.O-le määratud karistus. R.O ei ilmunud ka 28.03.
  5. a kohtuistungile ega teatanud oma mitteilmumise põhjust, mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. 4 R.O teatas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde ega ilmunud registreerimistele, kuna sai kutse hilinenult ning teisel korral ta ei julgenud enam registreerimisele ilmuda. Tal puudub kindel elukoht, elab garaažis. Ta kavatseb kohe hakata ehitusobjektil tööle, firma nime ta ei tea, teab vaid isiku nime, kellega ta kokku leppis. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil võimaldada tal nüüd hakata tegema üldkasuliku töö tunde ning mitte pöörata tema karistust täitmisele. Ta kavaseb peale tööle asumist üürida omale korteri ning siis on tal kindel elukoht olemas. Kohtu hinnangul on põhjendatud R.O karistuse täitmisele pööramine, kun a kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 18.12.
  6. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet R.O suhtes selles kriminaalasjas, kuid kriminaalhoolduse alusest peale, s.o
  7. a jaanurikuust ei ole kriminaalhooldusametnik R.O-ga mitte kordagi kohtunud ja 3 kuud ei ole mitte mingisugust kriminaalhooldust toimunud. R.O väitis, et tal ei olnud võimalik 30.01.
  8. a registreerimisele ilmuda, kuna ta sai kriminaalhooldusametniku kutse hilinenult kätte. Kuid järgmisele registreerimisele 07.02.
  9. a isik juba tahtlikult ei ilmunud, kuigi kriminaalhooldusametnik oli temaga selle juba eelnevalt telefoni teel kokku leppinud. Kriminaalhooldusaluse soov anda talle nüüd võimalus teha üldkasuliku töö tunnid lõpuni ära, ei ole otstarbekas. Kohtu hinnangul ei ole R.O motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Isiku on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on viibinud kriminaalhooldusel, mistõttu oli ta juba varasemalt kursis kriminaalhoolduse korraldusega, see ei olnud tema jaoks uudne. R.O pani praeguse kriminaalasja süüteo toime katseajal, mil ta oli talle Harju Maakohtu 02.06.
  10. a kohtuotsusega nr 1-17-5386

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid sellest hoolimata leidis Harju Maakohus 15.01.

  1. a kohtuotsusega võimaluse mitte R.O-d reaalse vangistusega karistada, kuid kriminaalhooldusalune ei osanud seda hinnata. Kohtuistungil selgus, et R.O-l puudub praegusel ajal kindel elukoht. Kohtuotsuse tegemise ajal elas ta oma elukaaslase emale kuuluvas korteris, kus tal praegusel ajal enam luba elada ei ole. Kriminaalhoolduse läbiviimine ilma elukohata ei ole seaduse järgi võimalik. Isik peeti kinni aadressil Reimani 2 Tallinnas trepikojast, kuna maja elanikud kutsusid talle politsei. Seegi fakt annab kinnitust, et isik on tegelikult kodutu ja ööbib erinevate majade trepikodades. Kui R.O-l tekkis elukohaga probleeme, oleks ta pidanud esimesel võimalusel kriminaalhooldajaga ühendust võtma ja oma probleemist teada andma, mida ta aga ei teinud ja oli kriminaalhoolduse jaoks kadunud. Lisaks puudub R.O-l praegusel ajal ka kindel ametlik töökoht, mistõttu ilma sissetulekuta on võimatu ka uut kindlat elukohta leida. Isiku väide, et ka ilma kindla elukohata on ta kergesti kättesaadav, sest saab suhelda telefoni teel, ei vasta tõele, kuna maakohtu kohtuistungi sekretär üritas 08.03.
  2. a R.O-d telefoni teel kätte saada, mis aga ei õnnestunud, sest kutsuvat telefoni ei võetud vastu. R.O pani toime veel ühe käitumiskontrolli nõude rikkumise, kui lahkus Eestist Soome ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata ja viibis seal 5 päeva ilma kriminaalhooldajat sellest eelnevalt informeerimata. Kriminaalhooldusaluse R.O kriminaalhooldus oleks pidanud praeguseks ajaks kestma juba 3 kuud, kuid senini ei ole toimunud mitte midagi. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhendatud määrata R.O-le veel lisakohustust nagu taotlesid kohtuistungil tema ja kaitsja, kuna ta ei senini hakkama saanud kohtuotsusega talle määratud kohustuste täitmisega. Isik annab kohtule vaid lubadusi edaspidi kõiki nõudeid korralikult täita ainult sellepärast, et mitte asuda vangistust kandma. 5 Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et R.O suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb R.O-le Harju Maakohtu 15.01.
  3. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.