1-19-261 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-261 (18231602851) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubo

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta T.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vanglateenistusel edastada materjalid T.I ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kohtule uuesti nelja

§ 199lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. 1 1-19-261 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulus 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust (4 kuud vangistust) 02.06.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (1 aasta ja 18 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (13.-15.01.2019) ja kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust. T.I vabastati kinnipidamiselt kohtusaalis.

§ 69alusel asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendas kohus 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva pikkuse vangistuse 495 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli T.I allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta kohustus täitma

§ 75

lg-1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsus jõustus 23.01.2019. 3. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2019 määrusega

§ 69

lg 6 alusel pöörati täitmisele T.I-le Harju Maakohtu 15.01.2019 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust. T.I karistuse kandmise alguseks loeti 18.04.

1. Kohtumäärus jõustus 26.06.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.01.2019 otsusest tunnistati T.I süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Tema poolt varguse toimepanemine seisneb selles, et 30.11.2018 kella 21.43 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Narva mnt 1 Postimaja hoones asuva Rimi kaupluse vastas olevalt trepilt kannatanu R U avatud käekotist musta värvi arvutikoti väärtusega 40 eurot koos kuldset värvi sülearvutiga Asus Aspire, ZenBook UX430UA-GV369T 256 väärtusega 599 eurot, tekitades kannatanule materiaalset kahju kokku summas 639 eurot. 5. T.I-le eeltoodud Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 02.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.06.2017 otsusest tunnistati T.I süüdi selles, et tema tungis 16.02.2016 kella 04:00 paiku ukse avamise teel Tallinnas Lastekodu tn 15 asuva kortermaja keldrisse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil boksist nr XXX R V kuuluva roostevabast terasest õlleankru mahuga 50 liitrit väärtusega 220.00 eurot, tekitades nimetatuga R V varalist kahju 220.00 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, eesmärgiga hõivata võõrast vallasvara, tõmbas 16.02.2016 kella 12:30 paiku Tallinnas Tatari 6 asuva hoone trepikojas selja tagant E R käest käekoti maksumusega 30.00 eurot, milles olid 10-eurose maksumusega prillitoosis prillid maksumusega 120.00 eurot, mobiiltelefon Nokia maksumusega 20.00 eurot, kamm maksumusega 2.00 eurot, erinevad võtmed kogumaksumusega 247.00 eurot, materiaalse väärtuseta märkmik, tühi kilekott väärtusega 6 senti ning rahakott maksumusega 35.00 eurot, milles omakorda sularaha 11.00 eurot, AS-i SEB Pank deebetkaart, sedel pangakaardi PIN-koodiga, isikutunnistus taastamisväärtusega 7.00 eurot, kaupluste Maxima, Rimi ja Koduekstra kliendikaardid koguväärtusega 4.00 eurot, materiaalse väärtuseta kaupluse Konsum kliendikaart ning Partnerkaart ja ühistranspordikaart 2 1-19-261 maksumusega 3.00 eurot, misjärel põgenes varastatud asjadega, tekitades nimetatuga E R varalist kahju 489.06 eurot. Seejärel, olles leidnud varastatud käekotist E R nimele väljastatud AS-i SEB Pank deebetkaardi ning märkmikust kaardi PIN-koodi, sisestas T.I samal päeval kella 12:43 ajal nimetatud pangakaardi Tallinnas Tondi 6 asuvasse ASi SEB Pank sularahaautomaati ATM00004 ja võttis peale PIN-koodi sisestamist E R pangakontolt viimase teadmise ja nõusolekuta kell 12:44 välja 50.00 eurot ning kell 12:45 kahes jaos kokku 150.00 eurot, tekitades nimetatuga E R varalist kahju summas 200.00 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult I I, võttis koos viimasega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 29.09.2016 ajavahemikul kell 03:35 kuni 04:30 Tallinnas Ketraja 6 maja eest A Z kuuluva mopeedi Daelin S9, riiklik registreerimisnumber XXX, väärtusega 700.00 eurot, mille lükkas Tallinnas XXX juures asuvale tühermaale. Tühermaal üritasid T.I ja I I sõidukit ilma süütevõtmeta ebaõnnestunult käivitada, lõhkudes mopeedi süüteluku ning kriimustades sõiduki värvi, samuti lõhkusid nad tagumise ratta tiiva, tekitades nimetatuga A Z varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega pani T.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, s. o

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses T.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb selles, et isik võib kasutada vägivalda kasu saamise eesmärgil. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab narkootikume ning tekivad majanduslikud raskused. Kui isik ei lähe tööle, ei muuda oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Kui isik ei muuda oma elukvaliteeti. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 74%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et T.I tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata T.I-le katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.09.
3. Käitumiskontrolli ajaks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata T.I-le järgmised kohustused: -

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama ja omama narkootilisi aineid - kuritegude toimepanemise riski alandamiseks; -

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist - uute kuritegude riski alandamiseks ning majandusliku kindlustatuse saavutamiseks; -

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema teadaolevalt narkootikume tarvitavate või neid omavate isikutega - kohustus toetab motivatsiooni narkootikumidest loobumiseks ja uute kuritegude toimepanemise riski alandamiseks.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 27.12.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti T.I ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa T.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. T.I teatas 30.12.2019 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Kõige tähtsam on see, et ta praegu ei hüvita seda kahju, mis oli tema poolt tekitatud, aga ta tegelikult tahaks väga kiiresti seda hüvitada, aga see on võimatu sel ajal, kui ta viibib ilma tööta vanglas. 3 1-19-261 Ta töötab hetkel vanglas majandustööde töölisena. Ta võib osaliselt nõustuda sellega, et tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik, kuna tema elus oli selline periood, kus kolme aasta jooksul tal olid raskused toimetulekuga, sest ta tarvitas narkoaineid. Narkoainete tarvitamine tõi kaasa kuritegude toimepanemise. Ta tarvitas narkootilisi aineid perioodil aastates 2014-
3. Narkoainete osas tahab ta lisada, et praegu tal on läbitud sotsiaalprogramm "Eluviisitreening" ja samuti käib ta iga nädal tugirühmas, mis on mõeldud narkoainete tarvitavatele inimestele ja siis samuti töötas psühholoogiga, kes tõstis tema enesehinnangut. Viimati tarvitas ta narkootilist ainet märtsis 2019, koguses 1 gramm. Tal ei ole soovi jätkata narkoainete tarvitamist, tal oli raske periood elus, kui tarvitas narkoaineid. Tema sõbrannal V V ei ole varasemalt mingeid kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Tema abikaasa töötab ametlikult XXX grupis ja saab teda vajadusel vabaduses toetada. Töötasust plaanib ta tasuda tal oleva võlgnevuse. Töötades plaatijana oleks tema igakuine sisstulek XXX eurot umbes, võib olla vähem või suurem. Varasemalt on ta 3,5 aastat töötanud E AS laotöötajana. Varasemalt ei suutnud ta edukalt läbida kriminaalhooldust, kuna ta ei saanud õigeaegselt kutset kätte. See toimus lahkarvamuste tõttu, kuna ta lahkus sellest elukohast, kus ta pidi elama ja ei teavitanud kriminaalhooldajat ja selle tõttu teda kuulutati tagaotsitavaks ja koheselt, kui ta oli kinni peetud ta sattus istungile, kus oli tema ÜKT asendatud vangistusega. Enda õigustamiseks võib ta öelda seda, et tal on olemas kustutatud karistus ja ta oli varasemalt tingimisi vangistusest vabastatud ja pärast seda ta ei ole pannud toime vargusi
4. aasta jooksul. Sel ajal, kui ta pani kuriteod toime oli narkojoobes ja kõik need eelnevad karistused olid kustutatud. Tagasilanguse tõi kaasa see, et ta hakkas narkoainet tarvitama.
5. detsembril oli läbitud sotsiaalprogramm "Eluviisitreening". "Sotsiaalsete oskuste" programmi läbimiseks ta on praegu järjekorras, kuna vanglas ei ole piisavalt õpetajaid aga öeldi, kui ta vabaneb enne tähtaega, siis saab läbida vabaduses olles. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et T.I tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2019 kohtumäärusega pöörati T.I-le karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti – 18.04.
3. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on T.I temale mõistetud karistusajast 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva 4 1-19-261 ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 17. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

5 1-19-261 Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et T.I individuaalse täitmiskava alusel alates 27.10.2019 osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning alates 04.11.2019 on määratud tööle koristaja ametikohale. Samuti vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi T.I saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-9106 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole T.I käitumisele kinnipidamisasutuses võimalik etteheiteid teha ja seega tema käitumine kinnipidamisasutuses toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtul ei ole alust kahelda T.I poolt kohtuistungil väljatoodus, et tal on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ edukalt läbitud. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et T.I-l on võimalik vabanedes elama asuda XXX. E-Kinnistusraamatu andmetel kuulub maja V V (kaasomandis tema venna V V). Maja on kahes osas, ühes elab V V koos oma 13-aastase pojaga, tema täiskasvanud poeg elab teises majaosas eraldi. Kohtuistungil jäi T.I selle juurde, ta soovib vabanemisel minna elama sõbranna V. V juurde.
3. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetu T.I-l on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle T OÜ-s, mida kinnitas 21.11.2019 toimunud telefonivestluses ka ettevõtte juhatuse liige M R. Samas töötas T.I ka enne käesolevat vangistust, tööandja oli tema tööga rahul, kuid ei teadnud, et T.I-l on vaja teha ühiskondlikult kasulikku tööd. K-raha andmetel on T.I-l tasumata nõudeid 3 267,55 eurot.
4. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodut isiku elutingimused vabaduses pigem toetavad T.I vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna vabaduses on talle tagatud kindel töökoht ning püsiv elukoht. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et tal on olemas lähedaste isikute, s.o elukaaslase ja lapsepõlve sõbra näol tugi, kes saavad teda pärast kinnipidamisasutusest vabastamist abistada taasühiskonnastumises.
5. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, kuna ka tema tasumata nõuete summa ei ole väga suur, kõrvutades seda teda vabaduses ootava eeldatava sissetulekuga T OÜ-s. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei välista kohtu hinnangul tema ennetähtaegset vabastamist ning pigem toetavad seda. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. T.I iseloomustuse kohaselt on tal põhiharidus, mille omandas Kopli Põhikoolis. Rummu Erikutsekoolis omandas tisleri eriala kutsehariduse. Rahvuselt on isik leedulane ning tal on Leedu kodakondsus, emakeel on vene keel, kuid isik oskab ka natuke eesti keelt. Riigikeele tasemeks hinnatud B1.Ka kohtuistungil kohus veendus selles, et süüdimõistetu valdab suhtlustasandil eesti keelt.
8. Karistusregistri andmetel on T.I-l kaks kehtivat kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab T.I vanglas karistust kuuendat korda. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ning halb majanduslik olukord. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas suutnud korrigeerida, vaid 6 1-19-261 on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil ei eitanud T.I ka seda, et ta kordab pidevalt oma vigu ning ei suuda ega oska leida lahendusi, sest ta käitus just niimoodi.
9. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et T.I impulsiivsusele viitab kuritegude arv ning suutmatus vigadest õppida, samas toimepandud kuriteod on etteplaneeritud ja läbimõeldud, kuidas teenida majanduslikku kasu. T.I ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, kuna tarvitab narkootikume.
10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et T.I võib jätkata narkootikume tarvitamist, mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikule diagnoositud sõltuvus. Viimati tarvitas ta märtsis, 2019, kogus 1 g. Isikut on ka korduvalt NPALS alusel karistatud. Viimati
11. aastal. Käesolevalt tunnistab T.I sõltuvust ning positiivne on ka see, et ta on vanglas hõivatud mitmete tegevustega, mis aitavad kaasa eeltoodud sõltuvusest vabanemisele. Käesoleval juhul kohtul aga puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks ning ta suudab vabaduses hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Kohtu hinnangul kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad tema puhul sellele, et ta on vargusi toime pannud just enda narkosõltuvusega seoses hankimaks uut doosi ning ta ka ise ei eitanud seda kohtuistungil. Lisaks tõi ta välja, et kannatanult sülearvuti varguse tingis kehv majanduslik olukord.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuse puudumine vanglas, läbitud sotsiaalprogramm „Eluviistreening“ , töötamine vanglas, püsiv töö- ja elukoht, sõbranna ja sõbra tugi) üles negatiivseid (tasumata rahalised nõuded, korduv varasem karistatus, narkosõltuvus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Käesoleval juhul räägib T.I vangistusest ennetähtaegse vabastamise kahjuks eelkõige see, et riik on varasemalt näidanud tema suhtes üles usaldust, mida ta aga paraku ei õigustanud. Nimelt Harju Maakohtu 15.01.2019 otsusega vangistus asendati üldkasuliku tööga allutamisega käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

lg 2 p 1-6 ning selle kohtuotsuse kohaselt, kuna süüdimõistetu pani uue kuriteo toime katseajal tuli moodustada ka liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Nähtuvalt Harju Maakohtu 25.04.2019 määrusest ei ilmunud T.I kriminaalhooldusosakonda esmakohtumistele ning seetõttu ei olnud võimalik temaga kriminaalhooldust läbi viia. Ametnik saatis isikule 2 kutset ilmuda registreerimistele 30.01.2019 ja 07.02.2019, kuid isik ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud sellest ametniku. Nimetatu näitab seda, et T.I ei osanud hinnata talle antud võimalust karistuse kandmiseks vabaduses olles ning kohtu hinnangul ei saa hetkel välistada seda, et kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestub taas.

1. Viru Vangla taotluse arutamisel süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ei selgunud midagi sellist, mis annaks kohtule aluse seekord uskuda, et T.I on nüüd suuteline edukalt läbima kriminaalhoolduse. Kohus suhtub tema varasema kehtiva kriminaal- ja väärteokorras karistatuse valguses tema suutlikkusse elustiili muutmiseks vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel kõhklustega, sest ta ei viibi esimest korda kinnipidamisasutuses. Seda kohtu kõhklust suurendab ka see, et ta pani katseajal toime uue varguse. Seetõttu kohus ei pea võimalikuks T.I vangistusest ennetähtaegset vabastamist enne kui ta on läbinud täielikult talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, sest ilma neid läbimata satuks ta suure tõenäosusega vabaduses üsna pea sarnasesse olukorda, kus ta enda narkosõltuvuse rahuldamiseks paneb toime varavastaseid kuritegusid. Sotsiaalprogrammi läbimist vabaduses kohus ei pea nii tulemuslikuks kui selle toimumist kinnipidamisasutuses, kus puuduvad kõrvalised segavad faktorid programmile keskendumiseks. Kohtupraktika näitab seda, et ka lähedase isiku tugi, s.o käesoleval juhul V V toetus ei suuda paraku kaasa tuua sageli 7 1-19-261 sellist toimet, et isik ei jätka enda senist kuritegelikku käitumismustrit ning ei suuda narkootilisele ainele ei öelda. Kohus loodab, et T.I mõtleb kinnipidamisasutuses läbi, mida tal ette tuleb võtta vabaduses, et mitte kunagi enam langeda narkosõltuvuse küüsi, mis on tema elu senini mürgitanud ning toonud kaasa mitmeid vargusi. Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et T.I ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning kohus leiab, et saavutamaks seda, et süüdimõistetu ei naase uuesti kinnipidamisasutusse on tulemuslikum see, kui ta jätkab vanglas pooleli olevaid tegevusi narkosõltuvusest vabanemiseks ning läbib ka teise sotsiaalprogrammi, s.o „Sotsiaalsete oskuste treeningu“.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu T.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu arvates on aga T.I senised püüdlused väärt seda, et kohus võtaks tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamisele. Vangistusseaduse § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus kinnipeetava materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. KrMS § 426 lg 2 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Praegusel juhul leiab kohus, et T.I puhul võib selliseks uueks tähtajaks määrata neli kuud praeguse kohtumääruse jõustumisest. Kohus loodab, et selle aja jooksul on T.I-l võimalik läbida ka veel seni läbimata sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“, mille läbimine pidi kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt toimuma juba 2019.a ning arvestades seda, et selle programmi läbimise tulemuseks peaks olema see, et isik oskaks väärtustada ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis kohus leiab, et ka nimetatud tegevus saab kaasa aidata sellele, et süüdimõistetu suudab vabaduses muuta enda senist käitumismustrit ning ei lange uuesti narkootiliste ainete lõksu. Ka saab süüdimõistetu enda edasise käitumisega kinnipidamisasutuses näidata, et tema soov muutuda ja elada edaspidiselt õiguskuulekalt narkootilisi aineid tarvitamata on siiras ning põhjendatud on anda talle võimalus näidata, et ta on suuteline läbima edukalt kriminaalhoolduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8