lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1, § 424 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav E.V ; isikukood: XXX; asukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; elukoht vabaduses: xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; xxxx; töökoht: xxxx; Tõkend E.V peeti KrMS § 217 alusel kinni 03.08.2019.a. Alates 04.08.2019.a kohaldatud tõkendina vahistamist. Kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati Harju Maakohtu 23.02.2018.a karistati
lg 1 p 1 järgi rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära, s.o 400 eurot.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 11.01.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva, mis jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kohaldamata ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti
lg 2, 5 alusel vangistus 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva ja rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, s.o summas 400 eurot, mis jäeti iseseisvale täitmisele.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata Harju Maakohtu 11.01.2016 otsuses määratud tingimustel – 3-aastase katseajaga, mille jooksul kohustati järgima
Karine Nersesjan (loobus kohtuistungil) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada E.V ’i
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. Tunnistada E.V ’i
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Tunnistada E.V ’i
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 4. Tunnistada E.V ’i
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 5.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 6.
lg 2 alusel liita E.V-le mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud vangistust varasema Harju Maakohtu 23. veebruari 2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10832 mõistetud rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 400 eurot ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot.
7.
lg 1 ja lg 2 alusel E.V-le mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 4 (neli) kuud. 8.
lg 1 alusel arvestada E.V’i koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 03. augustist 2019. a. 9.
lg 1-3 alusel E.V-le mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 2 aastat ja 2 kuud, kui süüdistatav ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil Xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 10.
lg 2 p 2 alusel on E.V ’i kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 11.
lg 2 p 2 1 alusel on E.V ’i kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 12.
lg 2 p 5 alusel on E.V ’i kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma alkoholisõltuvusvastasele ravile. 2 13.
lg 2 p 8 alusel on E.V ’i kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 14.
p 1 alusel arvestada E.V-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
lg 1 alusel konfiskeerida E.V-le kuuluv kuriteo toimepanemsie vahend nuga ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700053886 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-7293“. Rahaline karistus (400 eurot) tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918400001236 ja selgitus „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-17-10832“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU E.V-d süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 31.08.2015 otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi, 02.02.2019 võttis ta omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks xxxx asuva xxxx hoone juurde pargitud V S kuuluva sõiduauto xxxx reg. nr xxxx, maksumusega 2000 eurot, kasutades originaalvõtit, mida ta oli eelnevalt varastanud korterist aadressil xxxx, pärast mida kasutas nimetatud autot selle omaniku ja valdaja teadmata ja nõusolekuta, sõites sellega kuni xxxx, kus kella 13.20 paiku põhjustas liiklusõnnetuse, aga nimelt olles alkoholijoobes ei tulnud auto juhtimisega toime ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustuse posti. Seega pani E.V toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Samuti tema, juhtis tahtlikult 02.02.2019 kella 13.20 ajal Harju maakonnas, xxxx tänaval (xxxx juures) mootorsõidukit xxxx reg. nr xxxx, olles alkoholi joobeseisundis, (EKEI ekspertiisiakt nr 155T järgi etanooli 1,73 mg/g +- 0,06, k=2), alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 1,67 mg/g. Sellise käitumisega rikkus E.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani E.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 31.08.2015 otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi, taas, 21.02.2019, viibides V S juures külas korteris aadressil xxxx, varastas V S kuuluva sularaha 2800 eurot, mida V. S hoidis köögis asuvas praeahjus. Seega pani E.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Samuti tema isikuna, keda on varasemalt karistatud
lg 1 järgi Harju Maakohtu poolt 11.01.2016 otsusega, uuesti 03.08.2019 kella 06.30 paiku xxxx asuva xxxx keskuse kasiino juures pani toime kehalise väärkohtlemise D B ja P H suhtes. Nimelt lõi D B ühe korra rusikaga parema kõrva piirkonda, mille tagajärjel D B kukkus ning lõi ühe korra noaga parema 4 küünarvarre piirkonda, millega tekitas D B füüsilist valu ja tervisekahjustuse- kolju- ja näoluude hulgimurrud ja küünra lahtise haava. Samuti lõi noaga P H kolm korda alaselja piirkonda tekitades kannatanule füüsilst valu ja tervisekahjustuse- 3 torkehaava: torakaal(rinna)lülimurd ja kõhu, selja alaosa ja vaagna lahtised hulgihaavad. Seega pani E.V isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, toime teise inimese tervist kahjustava kehalise väärkohtlemise, temale valu ja tervisekahjustuse tekitamise, so
13.09.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enge Selge, süüdistatav E.V ja tema kaitsja Karine Nersesjan kokkuleppe järgnevas.
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel liita E.V-le mõistetud karistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust varasema Harju Maakohtu 23.02.2018 otsusega nr 1-17-10832 mõistetud rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 400 eurot, ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot.
lg 2 järgi viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
4 (neli) kuud vangistust kuulub kohesele ärakandmisele. 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele kui E.V ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada E.V-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada E.V-d käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel kohustada E.V-d käitumiskontrolli ajal alluma alkoholisõltuvusvastasele ravile. 5
lg 2 p 8 alusel kohustada E.V-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 03.08.2019.a. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot), joobeseisundi tuvastamise kulu ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled kinnitasid 23.10.2019.a toimunud kohtuistungil, et jäävad kokkuleppe juurde Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. E.V Berdisnkih’i kuulub
lg 2 p 4, § 215 lg 1, § 424 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.