lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders Süüdimõistetu P.E (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne P.E-le lisakohustuse määramiseks. 2.
lg 4 ja
lg 2 p 2 alusel määrata P.E-le katseajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi ning jätkata käimist alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. P.E-le määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui P.E ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel määrati P.E-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel võttis P.E endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
lg 1 p 1 alusel võeti P.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 29.09.2020 otsusega on P.E süüdi mõistetud
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. P.E-le määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui P.E ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel määrati P.E-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel võttis P.E endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel määrati 3 süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse P.E-le ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu 03.11.2020 CDT = 10,8 %, 06.01.2021 CDT = 1,8 %, 07.04.2021 CDT = 7,2 %, 05.07.2021 CDT = 8,6%. SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute väljatrükilt (tl 56) nähtub, et 03.11.2020 P.E veremarkeri CDT = 10,6 %. SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute väljatrükilt (tl 59) nähtub, et 06.01.2021 P.E veremarkeri CDT = 1,8 %. Synlab vereanalüüsi vastus nr 240003-1 (tl 60) tõendab, et P.E veremarkeri näit oli 07.04.2021 7,2 %. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 347076-1 (tl 61) kohaselt oli 05.07.2021 P.E CDT näit 8,6 %. SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire 06.01.2021 kirja nr 12-1/43 kohaselt viibis P.E Viljandi haiglas statsionaarselt ravil ajavahemikul 20.14.12.2020 ja on pöördunud ambulatoorsetele vastuvõttudele 03.11.202, 11.11.2020,17.11.2020, 01.12.2020 ja 06.01.2021 ning isik jätkab raviga (tl 63). Kuna P.E oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult
Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 01.11.2020 on P.E oma kirjalikus seletuses märkinud, et ei ilmunud vastuvõtule kuna käis eelmisel päeval külas naistuttaval ja ei oska selgitada miks see nii lõppes. Oli ärgates veel hullemas seisus kui magama minnes (tl 58). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik P.E kirjalikult hoiatanud registreerimiskohustuse rikkumise eest (24.11.2020) ning alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereproovi andmise kohustuse rikkumise tõttu (07.05.2021). Eelmärgitud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, tõendatud on P.E poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata P.E-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja edukat kulgu peamiseks takistavaks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks. 5. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata P.E-le
Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata
lg 4 ja
lg 2 p 2 alusel P.E-le täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi ning jätkata käimist alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). 4 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.