Obsah (5)

§ 101§ 96§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-17122 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi H.-L. R. ja S. R. hagi O. P. vastu elatise

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu
2. (kolmeteistkümnendaks) kuupäevaks. 3.1 H.-L. R. kasuks väljamõistetud elatis H.-L. R. pangakontole nr EEXXX; 3.2 S. R. kasuks väljamõistetud elatis S. R. pangakontole nr EEXXX.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
4. H.-L. R. ja S. R. esitasid oma seadusliku esindaja (eestkostja) Lüganuse Vallavalitsuse kaudu 12.11.2024.a. hagi O. P. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt võeti 17.07.2024 määrusega (jõustus 08.08.2024) tsiviilasjas nr 2-23-16685 O. P.lt ära isiku- ja varahooldusõigus alaealiste H.-L. R. ja S. R. suhtes ning määrati laste eestkostjaks Lüganuse vald (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu) kuni laste täisealiseks saamiseni. Eestkostjal on eestkostetava seadusliku esindaja õigused, sh õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetavate isiku ja vara eest. Käesoleval ajal, alates 24.11.2023, viibivad hagejad asendushooldusteenusel asenduskodus, xxx(X MTÜ). Laste ülalpidamisega seotud kulud tasub Lüganuse Vallavalitsus. Lüganuse Vallavalitsus tasub asenduskodu teenuse osutamise eest ühes kalendrikuus kummagi lapse eest 2743 eurot teenusepakkujale esitatud arve alusel. Asendushooldusteenusega on tagatud laste heaolu ja õigused ning asenduskodu on loonud lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused, turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning eesmärgiks on laste ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Kostja O. P. ei ole alates eestkoste määramisest hagejate kasvatamises ja ülalpidamises osalenud. Hagejad paluvad kostjalt välja elatise alates 13.11.2024 igakuiselt miinimummääras kuni täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad igakuised elatisemaksed tasuda H.-L. ja S.i arveldusarvetele.
5. Viru Maakohus võttis 13.11.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. 2 Kohus hoiatas O. P.t, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on O. P.le kätte toimetatud 21.01.2025 kostja tööandja, AS X, kaudu, kuid kohtu määratud tähtajaks kostja kirjalikku vastust ega sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele (sh nõudele ja nõude suurusele) ei esitanud. O. P. saatis kohtule e-kirjaga 15.02.2025 vaid palgalipikud ajavahemiku eest jaanuar 2024 -jaanuar 2025 (dtl 27-40). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
8. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. S. R. ja H.-L. R. on O. P. lapsed (dtl 7-13). 17.07.2024 määrusega (jõustus 08.08.2024) tsiviilasjas nr 2-23-16685 võeti M. R.lt ja O. P.lt ära isiku- ja varahooldusõigus alaealiste H.-L. R. ja S. R. suhtes ning määrati laste eestkostjaks Lüganuse vald (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu) kuni laste täisealiseks saamiseni. M. R. suri.

§ 96

lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Sama lõike 2. lause kohaselt ei mõjuta muudatused hooldusõigused ülalpidamiskohustust. Seega on elatise nõude esitamine O. P. vastu õigustatud kuigi vanemalt on hooldusõigus laste suhtes ära võetud. 5.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada 3 (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval juhul nõuavad lapsed elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
3. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alates 13.11.2024.a. Igakuise elatise suurus kujuneb järgmiselt: 7.1

§ 101

lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega Baassumma ühe lapse kohta on alates 1.04.2024.a. 272,76 eurot; alates 01.04.2025.a on 282,31 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. 7.2 Baassummale lisandub 3% (kolm protsenti) eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta

1. aprillil. Keskmine brutopalk
2. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 981 eurot ja 3% sellest on 59,43 eurot. 7.3

§ 101lg 3 ja 4 järgi arvestatuna kujuneb 2024.

ja 2025. aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: - kuni 1.04.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327,72 eurot. - alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. 7.4

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. - kuni 1.04.2025 327,72 – 40 = 287,72 eurot. - alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot. 7.5

§ 101järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega enne 1.04.2025.

a 287,72 eurot kuus ja alates 1.04.2025. a igakuiselt 301,74 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 % esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 4 Kuivõrd H.-L. ja S. vanusevahe on suurem kui 3 aastat, ei ole

§ 101lg 7 käesoleval juhul kohaldatav.

8. O. P. vastuväiteid haginõudele (sh nõude suurusele) esitanud ei ole. O. P. saatis kohtule e-kirjaga 15.02.2025 palgalipikud ajavahemiku eest jaanuar 2024 -jaanuar 2025 (dtl 27-40) ja tööandja teatise, mille kohaselt on kostja töötasust kinni peetud maksed kohtutäiturile. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks ta olla olukorras, mis õigustaks elatise väljamõistmist alla

§ 101

alusel arvestatud miinimummmäära (

§ 102lg 2 kirjeldatud olukord). Tulenevalt Ts

MS § 230 lg 3 võib kohus ülalpidamisasjas koguda tõendeid ka omal algatusel. Kostja majandusliku seisundi kohta andmete saamiseks tegi kohus päringud pankadele, Maksu-ja Tolliametile ning registritesse:. Saadud vastuste kohaselt: Kinnistusraamatu andmetel O. P.le kinnisvara ei kuulu. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on O. P. nimele registreeritud mopeed JJ50QT3A reg märgi nr XXX, sõidukile on seatud 18.12.2023 keelumärge täiteasjas 042/2023/1325 (dtl 23). Alates 03.10.2022 töötab O. P. AS-is X (dtl 22). O. P. esitatud tõendist tulenevalt on tal võlgnevused kohtutäiturile, igakuised peetakse kinni erinevad summad vahemikus 25,69-96 eurot (dtl 27). O. P. esitatud palgalipikutest tulenevalt on kostja töötasu suurus igakuiselt vahemikus ca 440-700 eurot (dtl 28-39). Swedbank AS esitatud konto väljavõttest nähtuvad töötasu laekumised 09.12.2024 – 731,64 eurot, 09.01.2025- 681,70 eurot, 10.02.2025 – 641,20 eurot. LHV Pank vastuse kohaselt on O. P.l pangas avatud konto, mille saldo 26.02.2025 seisuga 0,00 eurot; perioodil 26.02.2024-26.02.2025 kontol tehingud puudusid. Coop Pank vastuse kohaselt on O. P.l pangas konto, mille saldo 0,00 eurot, kontol viimase 12 kuu jooksul tehingud puudusid. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on isikule perioodil 01.02.2024-01.02.2025 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 12 239,85 eurot, mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 1019,99 eurot kuus (dtl 6566). Luminor Bank vastuse kohaselt omab O. P. 2 pangakontot, küsitud perioodil 20.02.202420.02.2025 tehingud puuduvad ning kontode saldo on 0,00 eurot (dtl 60). 9. Kuivõrd kostja omapoolseid sisulisi vastuväiteid hagejate nõudele esitanud ei ole, rahuldab kohus hagi täies ületuses ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks elatise

§ 101alusel arvestatud miinimummääras.

Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist alates 13.11.2024 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast; hagiavaldus esitati kohtule 12.11.2024).

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 5 Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab hagejate kasuks kostjalt välja elatise

§ 101alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena. Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6