2-25-6296/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-6296 Tsiviilasi N.C hagi Y.I vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.C (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2025 Kostja: Y.I (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada N.C hagi Y.I vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada N.C ja Y.I abielu, mis on sõlmitud
5. juulil 2020, Rakvere Linnavalitsuses.
6. Taastada N.C varem kantud perekonnanimi „L “. Kohtuotsuse jõustumisel jääb N.C nimeks N.C L .
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
9. N.C (hageja) esitas
10. aprillil 2025 Viru Maakohtule hagi Y.I (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi. Hageja on teinud korduvalt ettepaneku kokkuleppeliselt abielu lahutamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja abielu lahutada ei taha. Sellest tulenevalt on hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kostja käitumine on olnud korduvalt agressiivne tarvitades alkoholi koos psühhotroopsete ainetega. Hageja oli sunnitud
11. aprillil 2025 kostja käitumise pärast kodust koos väikeste lastega põgenema Naiste Tugikeskuse turvalisele majutusele. Asjade kättesaamiseks ühisest elukohast oli hageja sunnitud kutsuma turvalisuse tagamiseks politsei. Kostja on ähvardanud hagejale nuga anda ja hagejal on olnud reaalne kartus ähvarduste toimepanemiseks. Kostja hävitas hageja isiklikke esemeid. Hageja kardab kostjat ja soovib abielu lahutada. Abielulist kooselu ei ole võimalik taastada. Hageja ei soovi leppimisaega.
12. Kostja vaidles hagile kohtuistungil vastu. Kostja armastab hagejat ja soovib oma pere tagasi. Probleemid on võimalik lahendada. Laste huvides on pere säilitada. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
15. juulil 2020, Rakvere Linnavalitsuses (dtl 7).
16. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
17. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ning nad kinnitasid seda ka istungil.
18. Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale
19. mai 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga ära leppida. Kostja tunnistas ärakuulamisel alkoholitarbimist, kuid pidas selle põhjuseks 2 hageja põhjustatud stressi. Samuti oli kostjal mitmeid etteheiteid hageja käitumisele abielusuhte ajal. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu saab põhineda vabatahtlikkusel. Olukorras, kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtul ei ole võimalik sundida abikaasasid lepitust otsima või perenõustaja juures käima. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
20. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi taastada enda perekonnanimena varem kantud perekonnanimi „L “. Seetõttu taastab kohus abielu lahutamise järel hageja perekonnanime.
21. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3