← Eesti

3-25-1323/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1323 Määruse kuupäev

  1. mai 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla
  2. aprilli
  3. a vastuse nr 6-7/2-25/1492-2 ja
  4. aprilli
  5. a vaideotsuse nr 18/2-25/90-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamisteks algatada menetlus kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse RESOLUTSIOON
  6. Tagastada X-i kaebus.
  7. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  8. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
  9. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  10. aprilli
  11. a vastuse nr 6-7/2-25/1492-2 ja
  12. aprilli
  13. a vaideotsuse nr 18/2-25/90-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamisteks algatada menetlus kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse. Kaebaja põhjendas, et tal puudub Lõuna-Eestis elukoht ja sissekirjutus. Kuna kaebajal elukoht puudub ja sissekirjutus, siis soovib kaebaja minna vana täitmisplaani järgi Viru Vanglasse, kus viibib kaebaja sõber. Ka esitas kaebaja taotluse märkida kohtulahendis märkida kaebaja nimi tähtedega „R.V“.
  14. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla
  15. mail 2025 kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse dokumendid.
  16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  17. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla
  18. aprilli
  19. a vastust nr 6-7/2-25/1492-2, milles vangla jättis rahuldamata kaebaja taotluse algatada kaebaja suhtes Viru Vanglasse ümberpaigutamise menetlus, ning selle kohta koostatud vaideotsust. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla algataks menetluse kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse.
  20. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VangS § 19 lg 2). Mainitud korra puhul on tegemist justiitsministri
  21. märtsi
  22. a määrusega nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan).
  23. Kinnipeetava paigutamise üldjuhud on välja toodud Täitmisplaani §-s
  24. Tartu Vangla
  25. aprilli
  26. a vaideotsusest nr 1-8/2-25/90-2 nähtuvalt on kaebaja paigutatud Tartu Vanglasse, kuna kaebaja viimane rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Tartu linn. Isiku elukohana käsitatakse isiku vanglasse vastuvõtmisel Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta (Täitmisplaan § 5 lg 3). Olukorras, kus kaebaja vanglasse vastuvõtmisel oli tema rahvastikuregistrisse elukohana märgitud Tartu linn, siis oli kaebaja Tartu Vanglasse paigutamine kooskõlas Täitmisplaani § 5 lg 2 p-ga
  27. Hilisemad muutused rahvastikuregistris seega tähtsust ei oma. Ka ei ilmne kohtuasja materjalidest, et kaebaja ümberpaigutamisel oleks vajalik järgida Täitmisplaani § 6 lg-s 1 välja toodud erandjuhtusid (vangla ülekoormus, kinnipeetava julgeoleku huvid, muud erandlikud asjaolud).
  28. Kohus selgitab, et kinnipeetaval puudub õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja ümberpaigutamine oleks kaebaja hinnangul vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Pelgalt soov viibida oma sõbraga samas vanglas, ei ole piisav, et kaebajat teise vanglasse ümber paigutada. Seega ei ole ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine saanud endaga kaasa tuua olulist õiguste riivet.
  29. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  30. Kuivõrd HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning kaebaja poolt välja toodud tähekombinatsiooni puhul ei ole tegemist kaebaja nime initsiaalidega ega ka tähemärgiga, siis otsustab kohus, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.