Obsah (9)

§ 436§ 646§ 656§ 641§ 657§ 392§ 442§ 173§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. mai 2025 2-24-12884 Tsiviilasja number

§ 436lg-id 1–4, § 442 lg-t 8, §-i 403 ja §-i 404.

Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, mistõttu peaks hagi kuuluma rahuldamisele VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse järgi. Maakohus ei ole nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse esitamist. Maakohus on

1. septembri
2. a kohtunõudes küsinud hagejalt teavet vaid kostja tagasimaksete kohta. Maakohus ei ole kordagi hagejale selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet võiks olla rikutud ja küsinud ümberarvestust. Maakohus on arvestanud üllatuslikult kõik maksed põhiosa katteks ning nõudnud kogu põhiosa jääki, arvestamata kuidas ümberarvestus mõjutab ülesütlemist ja selle kehtivust. Maakohus jättis arvestamata VÕS § 94 lg 1 kohase intressi ja ei ole välja mõistnud viiviseid põhiosalt isegi mitte VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt lepingule sai kostja krediiti 9995 eurot, sellest maksti kostjale välja 9795 eurot 10 senti ja 199 eurot 90 senti arvestati maha vastavalt lepingu punktile
3. Kostja on tasunud lepingu alusel kokku 3657 eurot 48 senti. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal võlgnevus alates
4. detsembri
5. a osamaksest. Lepingu ülesütlemine
6. juulil 2021 ei olnud seega ümberarvestuse kohaselt kehtiv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

§ 656

lg 4 alusel sõltumata kaebuse piiridest tervikuna ja saadab asja täies ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 6. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 657

lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt

§ 392

lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8).

Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, mille kohaselt nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24 teine lõik). Praegusel juhul ei ole algse laenugraafiku järgi kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (lepingu järgi on viimase osamakse tähtpäev

1. detsember 2025). Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma nõuete ümberarvestust juhuks, kui kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Sellega rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõuete ümberarvestuse esitamine on oluline mh selleks, et hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on 4 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuli hageja nõude põhjendatuse hindamiseks kindlaks teha, kas kostja oli nõuete ümberarvestuse järgi lepingu ülesütlemise ajal, s.o
2. juulil 2021 krediidi tagasi maksmisega viivituses. Ilma nõuete ümberarvestuseta ei saanud maakohus hinnata seda, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ja kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja on esitanud nõuete ümberarvestuse koos apellatsioonkaebuse täiendusega. Hageja tugineb sellele, et ümberarvestuse järgi ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal krediidi tagasi maksmisega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud ja kõik laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt on sissenõutavaks muutunud tagasimaksed 4637 eurot 97 senti. Hageja palub laenugraafiku alusel mitte veel sissenõutavaks muutunud tagasimaksed kokku 1499 eurot 65 senti välja mõista vastavalt

§-le 369 maksegraafiku alusel.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tasuna VÕS § 403 4 lg 7 teise lause mõttes tuleb käsitleda kõikvõimalikke krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu), aga mitte näiteks tarbijakrediidilepingus kokku lepitud leppetrahve. VÕS § 4034 lg 7 teine lause ei võta võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viivist, leppetrahvi või võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kui vastavad nõude eeldused on täidetud. Nimetatud nõuete näol on tegemist krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgedega, mille rahalist hüvitamist saab tarbija kahju hüvitamisena nõuda (vt Võlaõigusseadus II. Komm vlj. § 4034 komm 3.3 aa) teine lõik ja bb) esimene lõik).
2. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud rikkumised toovad

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei saa ringkonnakohus

§ 657lg 2 kohaselt asjas ise uut otsust teha.

Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse täiendusega uute tõenditena maksekorralduse laenu väljastamise kohta ja nõuete ümberarvestuse. Ringkonnakohus jätab nende vastuvõtmise maakohtu otsustada. 10. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 630 eurot, kuid kaebuse ulatust arvestades pidi tasuma 280 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot ettenähtust enam, mis tuleb hagejale tema taotluse alusel tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt esitatud taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) 5