lg 1 järgi Süüdistatav KEN KOLDEK, isikukood 38009085213; xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud (3 kehtivat karistust): - 15.07.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-5000
lg 2 p 7, 9 ja § 121 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 3 aastat 1 kuu 27 päeva, katseaeg 3 aastat 6 kuud (
lg 1); - 08.06.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-2153
lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 10 kuud, katseaeg 3 aastat (
lg 1); - 24.07.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-5988
lg 2 p 1, 7, 8, 9 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 10 kuud, katseaeg 2 aastat (
Tõkend – ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 O T S U S T A S: KEN KOLDEK süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 15.07.2021 otsusega nr 1-21-5000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta Ken Koldekilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Ken Koldek viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Mõista Ken Koldekilt menetluskuluna riigituludesse: - 1329 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 205,20 eurot vandeadvokaat Siim Mõistliku kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 14 eurot joobe tuvastamise kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1548,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesele kuul vähemalt 129,20 eurot ja järgnevatel kuudel 129 eurot. Menetluskulu osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700004094 ning selgitus: „Ken Koldek, 1-24-1319, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 14.03.2025. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS Ken Koldek on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, juhtis 12.07.2023 ajavahemikul kella 21:40 kuni kella 21:50 Rakvere linnas Ilu puiesteel ja F. R. Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit Dacia Duster registreerimismärgiga xxxx. Ken Koldek liikus kõigepealt sõidukiga Ilu pst 2 asuva Raja poe parklast mööda Ilu puiesteed, keeras seejärel F. R. Kreutzwaldi tänavale ja liikus mööda F. R. Kreutzwaldi tänavat edasi kuni peatas sõiduki kella 21:50 paiku Xxxx maja ees ja väljus autost. Ken Koldeku joobeseisund tuvastati uuringuaktiga nr 1374T, millest tulenevalt oli etanoolisisaldus Ken Koldeku veres 2,47+/-0,06 mg/ g kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Ken Koldek liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. 2 Seega tema, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Ken Koldek tunnistas end täies mahus süüdi, et juhtis sõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Tema süü küsimuses mingit vaidlust ei ole olnud ning peale Ken Koldeki poolt süü omaksvõtu, on tema süü leidnud tõendamist muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja D. D., kes töötab töötab Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna, seletas kohtuistungil, et 12.07.2023, tema jaoks töövälisel õhtusel ajal tuli maalt xxxx koju, mis asub xxxx lähedal. Liikudes OG Elektra Raja toidupoe suunas nägi tema jaoks tööalaselt tuttavat sõidukit Dacia, mida teadis juhtivat Ken Koldekit, kes on tema jaoks tööalaselt tuttav. Märkas, et Koldekul on koordinatsioonihäired, s.o kerge tuikumine ja aeglustunud reaktsioon, et isik tundus olevat alkoholijoobes ning tal oli käes kaks pudelit - üks pudel oli alkoholipudel ja teine oli plastikpudel mingisuguse joogiga. Nägi, et Ken Koldek istus autosse juhi kohale ning hakkas sõitma Kreutzwaldi tänava ristmiku poole. Järgnes tema sõidukile ning nägi, et Ken Koldek oli autos üksi. Helistas välijuhile ning palus saata välja patrull. Ken Koldek sõitis Xxxx maja juurde, väljus autost juhiuksest ja käes oli tal samad kaks pudelit, mis üks oli klaasist viinapudel ja teine oli maitsevesi. Pida Ken Koldeku kinni. Tunnistaja K. R., kes töötas juulis 2023 patrullpolitseinikuna oli 12.07.2023 patrullis koos oma grupijuhi V. O. ja tema andis ütlusi Ken Koldeki kinnipidamise asjaolude kohta. Isik oli agressiivne ning hakkas politseile vastu, mille tõttu paigaldati talle käerauad. Ken Koldek keeldus indikaatorvahendisse puhumast ning siis toimetasid ta haiglasse vereproovi võtmiseks. Ken ütles autos, et on alkoholijoobes ja et on sõitnud. Süüdistatav Ken Koldek seletas kohtuistungil, et tema jaoks on tegelikult arusaamatu, miks tema 12.07.2023, olles alkoholi tarvitanud, otsustas sõita autoga poodi, mis asub ta elukohast vaid viie minutilise jalutuskäigu kaugusel. Oli sel päeval püüdnud enne tööpäeva lõppu saada ühendust oma arstiga, et saada et saada Xxxx, kuid kuna ei saanud arsti kätte, siis läks koju ja tarvitas Xxxx ja Xxxx. Sai aru, et on alkoholijoobes ning teadis ka seda, et alkohol ja ravimid kokku ei käi. Umbes kella 21 ajal tarvitas viina ja tema jaoks arusaamatul põhjusel otsustas autoga Raja poodi ja sealt hiljem tagasi koju sõita, kus ta erariides isiku poolt kinni peeti. Algul ta ei tundnud ära, et tegemist on politseinikuga kellega ta varem kokku oli puutunud. Politseiekipaaž saabus hiljem ning ta toimetati kainestusmajja. Tunnistas, et käitus ravimite ja viina pärast halvasti. Avaldas kahetsust ja seletas, et käimasoleva kriminaalhooldus on kulgenud vaatamata paarile tagasilöögile hästi – ta on läbinud sotsiaalprogramme ning 2024.aasta märtsis tegi alkovastase süsti, millest on abi olnud ja ta ei tarvita alkoholi. Ta tarvitab psühhiaatri poolt määratud ravimeid. Ken Koldek avaldas kahetsust ning taotles, et kohus annaks talle veelkord võimaluse kanda karistus vabaduses. Selgitas, et ta suudab vaatamata puuduvale töövõimele tasuda rahalist karistust, kuna saab toetust ja alusetult vahi all viibimise eest maksis Soome riik talle
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo moodustab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse
süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on usaldusväärselt tõendatud, sest Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuaktiga nr 1374T tuvastati Ken Koldeku veres etanoolisisaldus 2,47+/-0,06 mg/g kohta. Liiklusseaduse kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Ken Koldeku joobeseisund tuvastati 6 uuringuaktiga nr 1374T, millest tulenevalt oli etanoolisisaldus Ken Koldeku veres 2,41 mg/g kohta. Seega on täidetud
lg 1 objektiivne teokoosseis.
subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuritegu on kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. Ken Koldeku enda ütlustega on tõendatud, et ta oli enne sõiduki rooli istumist tarvitanud kanget alkoholi ja ravimeid, mille kohta ta teadis, et neid koos tarvitada ei tohi. Vaatamata sellele asus ta otsese tahtlusega autot juhtima, et sõita poodi alkoholi ostma. Seega esinevad tema käitumises
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistamise alused sätestab
Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest ning kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Vangistuse keskmine määr
Seejärel 7 tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07).
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuritegu, mis võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o. rahalist karistust. Ken Koldeku tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Prokuröri hinnangul ei saa süüdistatava väljendatud kahetsust pidada siiraks, kuid sellega kohus ei nõustu. Kohus on seisukohal, et Ken Koldek, tehes järjepidevalt hoolimatuid ja mõtlematuid valikuid kahetseb ta neid hiljem siiski siiralt, kuid ei astu samme oma käitumise korrigeerimiseks. Süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Ken Koldek on varem korduvalt nii kohtulikult kui ka väärteokorras karistatud. Korduvalt on teda karistatud ka Liiklusseaduse rikkumiste eest, sealhulgas joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Rahatrahvide maksmisega on olnud raskusi, mitmed tasumata trahvide eest määratud arestid on asendatud üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele, et seadus annab võimaluse mõista ka rahalist karistust, et pea kohus seda käesoleval juhul põhjendatuks, kuna tegemist ei ole juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Kohtul ei ole alust kahelda Ken Koldeku võimekuses tasuda rahalist karistust, kuid sellist karistusliiki ei saa pidada tema puhul piisavaks, et kallutada teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Ajavahemikus 2019 kuni 2021 on Ken Koldekut kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kõigil neil kordadel on kohus andnud temale võimaluse kanda karistus vabaduses. Viimati, s.o 15.07.2021 Viru Maakohtu otsusega karistati teda
lg 2 p 7, 9 ja § 121 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistusega tingimisi 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud. Lisaks muudele kohustusetele pandi talle ka kohustus mitte tarvitada alkoholi. Käesoleva kuriteo on Ken Koldek pannud toime katseajal. Ka eelmised kuriteod, sh 08.06.2020 Viru Maakohtu otsus nr 1-20-2153, pani ta toime katseajal ning ka siis karistused liideti, kuid vabastati uuesti vangistusest tingimisi koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud. Eeltoodust nähtub, et Ken Koldekule on läbi aastate antud võimalusi, mida ta hoolimatult kasutanud ei ole ja tuleb tõdeda, et Ken Koldek sisuliselt manipuleerib õigussüsteemiga, proovides üha uuesti ja uuesti, et kui kaugele ta oma hoolimatu suhtumisega minna võib. Ta küll on asunud edukalt likvideerima oma võlgnevusi kohtutäiturite ees ja allunud ka nii psühhiaatrilisele kui ka sõltuvusravile, kuid kohtu hinnangul vaid seetõttu, et püüda vältida ranget karistust. Tema püüete siiruses on alust kahelda, kuna isegi käesoleva kohtumenetluse kestel on ta toime pannud liiklusalase väärteo juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, mille eest teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega. Selle joobes juhtimisega rikkus tema ka talle viimase kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Sõltuvusravile allus Kend Koldek alles 2024.aasta aprillikuus peale viidatud väärteo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kergemaliigiline karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks ning kohus mõistab karistuseks vangistuse. Kokkuvõtlikult, võttes arvesse, et Ken Koldek on varem karistatud tingimuslike vangistustega ning viibinud lühiajaliselt ka vangistuses ja korduvalt allunud elektroonilisele valvele, pani uue süüteo toime katseajal, rikkudes ka katseajaks pandud kohustust, siis ei ole 8 tingimuslikud karistused ega ka muud lühiajalised karistused talle pikemaajalist mõju avaldanud. Samuti näitab tema suhtumist see, et ta ei ole tulnud toime varasemate kergemaliigiliste karistuste kandmisega, rikkudes talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid ning tehes seda ka peale selle kuriteo toimepanemist ning ajal kui käesolev kohtumenetlus on pooleli. Sellist hoolimatut suhtumist on suures osas põhjustanud pikaajaline alkoholi liigtarvitamine ja sellest tekkinud probleemid. Reaalse vangistuse positiivseks mõjuks tuleb pidada kindlaks ajaks alkoholi tarvitamise lõpetamist ning samal ajal on tema jaoks kättesaadavad nii psühhiaatri- kui psühholoogi teenused ja sotsiaalprogrammid ning võimalus kainena ja toetatud keskkonnas teha järeldusi edaspidiseks. Seega, Ken Koldeku väärtushinnangute muutmine ning karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmine määr
Arvestades Ken Koldeku süü suurust ja seda, et puuduvad vastutust raskendavad asjaolud ja vastupidiselt prokurörile leiab kohus, et Ken Koldeku kohtus väljendatud kahetsust saab siiski hinnata piisavalt siirana ja seega vastutust kergendava asjaoluna, samuti kuriteo toimepanemistest möödnud aega, tuleb pidada põhjendatuks mõista karistus miinimummäärale lähedases määras, s.o 6 kuud vangistust, mida
lg 2 alusel tuleb suurendada Viru Maakohtu 15.07.2021 otsusega 1-21-5000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 päevase vangistuse võrra. Järgnevalt käsitleb kohus lisakaristuse kohaldamise põhjendatust.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele, s.o, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Riigikohtu 23.10.2024 otsus 4-24-1237 selgitab karistuse mõistmise põhimõtteid: Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb
Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Seejuures pole korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel. See põhimõte laieneb ka sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületades. Korduv sõiduki juhtimine (või ka muude teisi ohustavate tegude toimepanek) mistahes joovastava aine mõju all võib moodustada ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete kaalutluste hulgas arvesse võtta. Vastuoluline on maakohtu mõttekäik, et C. M õiguskuulekuse 9 tagamiseks piisab rahalisest karistusest, kuna menetlusalune isik läbis pärast
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.