2-25-5592/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-5592 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2025.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. T. (T.) hagi A. T. (T.) vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2025 Menetlusosalised Hageja: M. T. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) A. T. (ik XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja: RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M. T. hagi A. T. vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada M. T. ja A. T. abielu, mis on sõlmitud 26.08.2016.a. Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr 4-32-2016/
6. Jätta M. T.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „T.“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Jõustunud tegemiseks. kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele 1 perekonnaseisutoimingute EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
9. M. T. esitas 11.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi A. T. vastu abielu lahutamise nõudes. M. T. märgib hagiavalduses, et poolte kooselu lõppes 28.02.2025.a., mil hageja kolis koos lastega välja poolte ühisest kodust ja asus elama jõhvis XXX. 11.02.2025.a sõlmisid pooled Rakvere notar Toomas saaveri juures lepingu varasuhte muutmiseks ja ühisvara jagamiseks ning asjaõiguslepingu. Kostja ei ole nõus abielu lahutama kuna hageja ei soovi pärast abielu lahutamist perekonnanime muuta (võtta tagasi neiupõlvenime). Kohtuistungil
10. mail 2025.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu lahutamise põhjuseid hageja ei avaldanud, kuid märkis et pooled on ka varem korduvalt lahku läinud. Pärast abielulahutust soovib endale jätta perekonnanime T. kuna pooltel on kaks ühist last, soovib kanda lastega üht nime ning ei näe vajadust selle muutmiseks. KOSTJA VASTUVÄITED
11. A. T. kinnitas kohtuistungil
12. mail 2025.a., et on nõus abielulahutusega. A. T. ei ole aga nõus sellega, et hageja soovib endale pärast abielulahutust jätta perekonnanime T.. Kostja selgitab, et perekonnanimi T. on osa tema identiteedist ning kui abielu lahutatakse, oleks õiglane nimi talle tagastada ja sundida hagejat poolte vahel kokku lepitud kohustust (kostja maksab rahalise hüvitise, hageja loobub T. perekonnanimest). Kostja on rahalise hüvitise tasunud ning leiab, et ka hageja peaks oma lubaduse täitma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
14. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
15. M. T. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. A. T. on nõus abielu lahutamisega.
16. Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike, kuid kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel. 2 Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. A. T. soovib, et pärast abielu lahutamist võtaks hageja endale tagasi neiupõlvenime. A. T. leiab, et perekonnanimi T. on tema oma, osa tema identiteedist ning peab õiglaseks, et abielu lahutamisel tagastatakse tema nimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi
17. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Eeltoodust tulenevalt saab kohus taastada hageja varem kantud perekonnanime üksnes tema enda avalduse alusel. Muul juhul säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kui M. T. soovib endale jätta pärast abielu lahutamist perekonnanime T., on see kooskõlas nimeseaduse §-ga 11 ning kostja ei saa taotleda tema perekonnanime muutmist või muutmisele sundimist.
18. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
19. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3