Obsah (7)

§ 423§ 162§ 663§ 667§ 168§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-11338 U.D hagi N.B v

§ 423lg 1 p 2 alusel.

Hageja I ei suutnud maakohtu menetluses määratleda, milliseid kostja tahteavaldusi on vajalik kohtulahendiga asendada, mistõttu hageja ei oleks saavutanud oma eesmärki ja kohtulahendit ei oleks olnud võimalik täita. Seetõttu jättis maakohus hageja I hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Maakohus märkis, et kaasomandi lõpetamise vaidlustes tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on üldjuhul mõlema poole huvides. Samast eeldusest tuleb lähtuda ka praegusel juhul. Hageja I ei ole pöördunud kohtu poole põhjendamatult. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et hageja I on kostja vend ning hageja II on hageja I ja kostja ema. Hageja II on eakas ning eestkostel olev isik, hagi hageja II nimel esitas hagi esitamise ajal tema eestkostjaks olev hageja I. Kohtu hinnangul ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust alust jätta hageja II hagi tagasivõtmisega seotud kulud teise hageja ehk hageja I kanda. Arvestades neid asjaolusid jättis maakohus

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mida täpsustas
2. märtsil
3. Kostja lõplikuks taotluseks ringkonnakohtule jäi tühistada maakohtu määrus resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus jättis hageja I nõudega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik hageja I nõudega seotud menetluskulud hageja I kanda ning mõista need hagejalt I kostja kasuks välja. Kostja nõustub hagide läbi vaatamata jätmisega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa praegusel juhul kohaldada

§ 162lg-s 4 sätestatut.

Kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale I alust kohtusse pöördumiseks. Kaasomandi lõpetamise hagi hageja II nimel esitas hageja I enda huvides. Hageja I põhjustas oma puuduliku avaldusega kostjale ka tarbetuid menetluskulusid, mida oleks saanud vältida. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

§-st

1. Kõik hagidega seotud kulud tuleb jätta hageja I kanda.
2. Hageja I leiab, et menetluskulude jaotus maakohtu määruses on seaduslik ja õiglane. Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt I oleks äärmiselt ebaõiglane. Hagi esitamine hagejate poolt oli tingitud kostja käitumisest mõlema hageja suhtes. XXXXX kinnistul paikneb elamu, mis on hagejate koduks. Elamu vajas ulatuslikku remonti, et see oleks elamiskõlbulik. Kostja esitas korduvalt alusetuid kaebusi, et häirida ja tõkestada ehitustöid elamu korrastamiseks. Kostja ei soovi milleski kokku leppida. Hageja I esitas hagi kostja vastu nii enda nimel kui ka oma ema nimel, nähes selles viimast võimalust probleemide lahendamiseks. Kostja II eestkostjaks määrati hiljem B.X.N ja vallasekretär loobus N.B nimel hagist kostja vastu. Hageja I-st sõltumata asjaoludel oli tekkinud olukord, kus menetluse edasine jätkamine kaasomandi lõpetamiseks ei olnud enam võimalik. Tekkinud olukorras jättis kohus põhjendatult hagi läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (

§ 663lg 5).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel resolutsiooni p 2 osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja I hagiga seotud poolte menetluskulud hageja I kanda. Kostja määruskaebus tuleb rahuldada. 9. Asja materjalide kohaselt esitasid hagejad kostja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Maakohus võttis küll hagi menetlusse, kuid jättis seejärel läbi vaatamata. Hageja I osas jäi hagi läbi vaatamata seetõttu, et hageja I ei suutnud esitada puudusteta hagiavaldust ning formuleerida kaasomandi lõpetamiseks vajalikke nõudeid. Pooled ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ka osas milles maakohus jättis hageja II hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotamise osas. 10.

§ 168

lg 2 järgi, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kannab üldreeglina menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul sama paragrahvi lõiked 3-5 küll ei kohaldu, kuid kohus jättis hageja I hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 162

lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude välja mõistmine poolelt, kelle kanda need üldreeglina jääksid (RKTKm 26.01.2011, nr 3-2-1-142-10, p 10). Maakohus põhjendas erandi kohaldamist asjaoludega, et hageja ja kostja on vend ja õde; 3 menetluses on peetud kompromissläbirääkimisi, kaasomandi lõpetamine oleks olnud poolte konfliktsete suhete tõttu vajalik ja mõlema poole huvides; hageja I ei ole pöördunud kohtu poole põhjendamatult. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ega pea maakohtu poolt esiletoodud asjaolusid piisavaks, et pidada hagi läbivaatamata jätmisel hageja I hagiga seotud menetluskulude hageja I kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Hageja I ei suutnud maakohtu menetluses pikema aja jooksul vaatamata maakohtu poolt talle selleks antud tähtaegadele puuduseid hagis kõrvaldada, mistõttu ei saavutanud hageja I hagi esitamisega oma eesmärki lõpetada kaasomand kostjaga ning kaasomand jäi lõpetamata vaatamata hagi esitamisele. Sellises olukorras ei ole

§ 168

lg 2 alusel hagiga I seotud poolte menetluskulude hageja I kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus teeb hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotuse osas uue määruse, millega jätab hageja I hagiga seotud poolte menetluskulud hageja I kanda. 11. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud (

§ 175lg 1).

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuigi maakohus ei ole kostjalt hagile vastust küsinud, on maakohus hagi menetlusse võtnud, kostjale kätte toimetanud ning kostja on menetluses osalenud. Kostjat on esindanud menetluses alates

1. maist 2024 M. Roosileht (volikiri toimikus). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud maakohtu menetluses õigusabi kokku 14,5 h (hinnaga 99 eurot/h) kokku hinnaga 1435,50 eurot. Enamus õigusabi on kostjale osutatud telefoninõustamisena, kirjalikke menetlusdokumente ei ole esindajad kostja nimel koostanud (välja arvatud menetluskulude nimekiri). M. Roosileht esindas kostjat
2. mai 2024 kohtuistungil (kohtuistung kestis 44 minutit) ja koostas menetluskulude nimekirja. Enne M. Roosilehe volikirja kohtule esitamist kostjale osutatud õigusabi (telefoni nõustamist) ei pea ringkonnakohus käesoleva tsiviilasjaga seotud põhjendatud menetluskuluks

§ 175lg 1 tähenduses.

1. mai 2024 kohtuistungiks ettevalmistamisega ja kohtuistungil osalemisega seotud põhjendatud ja vajalikuks kuluks hindab ringkonnakohus menetluskulude nimekirja järgi õigusabi 3h ja 50 min ulatuses kokku hinnaga 379,50 eurot. Menetluskulu nimekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks peab ringkonnakohus 15 min, mille eest kuulus tasumisele 24,75 eurot. Kokku on kostja põhjendatud õigusabikulu suurus maakohtus 404,25 eurot. Kostja menetluskulude suuruse hindamisel maakohtus tuleb arvestada, et hagejaid oli kaks ning kostja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles hageja II hagiga seotud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kuivõrd kostja ei ole teistmoodi avaldanud, siis tuleb eeldada, et hageja I hagiga seotud kuluks tuleb lugeda pool kostja kuludest maakohtu menetluses. Ringkonnakohus peab hageja I hagiga seotud kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 202,12 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt I kostja kasuks menetluskuluna maakohtus välja mõista.
2. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab kostja määruskaebuse, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud menetluskulude jaotamise üldreegli järgi hageja I kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 594,70 eurot, sh riigilõiv 70 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud ei ole

§ 175lg 1 tähenduses täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud.

Kostja esindaja on koostanud määruskaebuse, millest ta on hiljem hageja II osas loobunud. Määruskaebuse vormi ja lõplikku sisu arvestades on selle koostamise põhjendatud ajakulu 1h. 4 Seetõttu on kostja põhjendatud kulu õigusabile määruskaebemenetluses 99 eurot (koos käibemaksuga). Lisandub riigilõiv 70 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu suurus määruskaebemenetluses 169 eurot, mis tuleb hagejalt I kostja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5