Obsah (11)

§ 163§ 657§ 456§ 651§ 436§ 232§ 653§ 173§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-6106 T

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub hagi kogu ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on valesti kohaldanud materiaal- ning menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid kogumis valesti ja see võis lahendit oluliselt mõjutada. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, leides sisuliselt, et veekahjustuse on saanud vaid koridor ning elutuba ja tuba ning seinad ei ole kahjustada saanud. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud arusaadavat ja mõistlikku põhjendust kogu korteri seinte värvimise vajaduse 5 osas, samuti ei ole hageja tõendanud kogu korteri põrandaparketi vahetamise vajadust, kui veekahjustus oli üksnes esikus. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et kahjustada sai koridor ja sellest paremale jääv tuba ning et koridoril ja elutoal (koridorist otse) on parkett ühes tükis. Veekahjustuse tõttu oli vaja vahetada parkett, parketi vahetamiseks tuli eemaldada põrandaliistud, põrandaliistude eemaldamisega tekkis seintele osaline värvikahjustus. Seega oli kahjustuste täielikuks kõrvaldamiseks vajalik ka seinte värvimine. Parkett tuli vahetada nii esikus kui ka elutoas, sest see oli nendes ruumides ühes tükis.
3. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et esikus tekkinud veekahju tagajärgede kõrvaldamiseks ei olnud terve korteri remontimine põhjendatud. Kostja nõustub nende põhjendustega ja seetõttu ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu lahendist erinevale seisukohale asumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et põrandaliistude eemaldamisel seina kahjustamine oli vältimatu. Põrandaliistud eemaldas kindlustusvõtja ise, mitte ehitaja. Seega oli tegemist ebaõigest töövõttest tekkinud kahjuga, mille eest kostja ei vastuta. RVO Ehituse Osaühingu esialgne hinnapakkumine oli 4820,70 eurot ja ei sisaldanud seinte värvimist. Võib järeldada, et seinte värvimise kulu 1701 eurot lisati hinnapakkumisele hageja palvel ja selle välja mõistmine kostjalt on põhjendamatu. Põhjendamatu on ka koridori seinaääre hallitustõrje kulu 80 eurot. Hallitus sai tekkida üksnes seetõttu, et kindlustusvõtja ei kõrvaldanud veekahjustusi mõistliku aja jooksul. Kindlustusjuhtum toimus enne
4. juunit 2021, samas toimus korteri ülevaatus
5. detsembril 2021 ning sel ajal oli kahju veel kõrvaldamata. Seega ei olnud hallitustõrje vajadus tingitud mitte kostja, vaid kindlustusvõtja tegevusest ja kindlustusvõtjal puudus antud kulu osas kostja vastu nõue, mis oleks saanud hagejale üle minna. Maakohus on otsuses viidanud VÕS § 140 lg-le 1 kui kahjuhüvitise vähendamise võimalikule alusele, kuid otsusest ei selgu, kas maakohus on seda sätet kohaldanud. Kostja jääb oma taotluse juurde vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel 1374,90 euroni, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hagejale on üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue ja tekkinud kahju suurus ületab maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud 1374,90 eurot.
6. Kostja esitas
7. jaanuaril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alusetult välja viivisena 418,36 eurot. Maakohus rahuldas hageja kahjuhüvitise nõude osaliselt, st 1374,90 euro ulatuses, kuid hagiavalduse esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldas maakohus kogu ulatuses ja mõistis kostjalt välja 537,58 eurot. Põhinõudelt 1374,90 eurot on hagejal õigus saada viivist 119,22 eurot, seega mõistis maakohus kostjalt alusetult välja 418,36 eurot (537,58 – 119,22).
8. Vastuses kostja apellatsioonkaebusele hageja nõustus, et arvestades maakohtu otsusega rahuldatud haginõude ulatust, on viivis maakohtu otsuses valesti arvutatud. Hageja hinnangul tuleb hagi kogu ulatuses rahuldada, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 6202,70 eurost väiksema rahasumma ja alates
10. aprillist 2023 viivise 6202,70 eurost väiksemalt rahasummalt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saab

§ 657

lg 1 p 2 alusel teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab AS-lt SKAT-KESKUS välja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks kahjuhüvitisena 6202,70 eurot ja viivise alates

1. aprillist 2023 kuni põhinõude 6202,70 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb jätta AS SKAT-KESKUS kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2. Maakohtu otsuse on vaidlustanud mõlemad pooled. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 1374,90 eurot (ja sellelt summalt viivise), samuti sissenõudmiskulu 40 eurot (ja sellelt summalt viivise) välja mõistmise osas. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause).

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles jäeti tema hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ajavahemiku

1. aprill 2022 –
2. aprill 2023 eest välja mõistetud viivise suuruse osas põhjendusega, et hagi osalise rahuldamise korral ei ole hagejal õigus saada sellel ajavahemikul 119,22 eurost suuremas summas viivist. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse enam väljamõistetud viivise 418,36 eurot osas. Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse põhjendatuse kontrollimisel apellatsioonkaebuste ulatusest (

§ 651lg 1).

1. Praeguses asjas on tegemist kindlustusvõtjale kahju hüvitanud hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõudega kostja kui kahju tekitanud isiku vastu. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selles, et kindlustusvõtja ja kostja sõlmisid
2. aprillil 2019 töövõtulepingu nr 14/2019, mille kohaselt pidi kostja tarnima ja paigaldama Võistluse 6, Kalevi panoraam elamukvartali hoonete 6/1, 6/2 ja 6/3 konditsioneerid (lepingu p 2.1). Kindlustusvõtja sõlmis hagejaga kindlustuslepingu nr
3. Kindlustatud oli mh müümata korterite siseviimistlus, inventar ja seadmed veeavarii puhul omavastutusega 319 eurot. Kindlustusvõtja edastas hagejale
4. juunil 2021 kahjuteate veekahju kohta korteris asukohaga Võistluse 6-
5. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale 6202,70 eurot.
6. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selles, et veekahju põhjustas korterisse kostja paigaldatud konditsioneerist lekkinud kondensaat. Maakohus tuvastas kostja vastutuse töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju eest ja leidis, et tekkinud kahju peab hüvitama konditsioneeri paigaldanud isik, st kostja. Kostja pidi VÕS § 127 lg 3 mõttes ette nägema, et töövõtulepingut rikkudes toimunud konditsioneeri paigaldamine võib tekitada korterile veekahjustusi. Seega vaidlevad pooled ringkonnakohtus üksnes kahjuhüvitise suuruse üle.
7. Hagi kohaselt põhjustas veeleke kindlustusvõtjale kahju 6521,70 eurot. Hageja nõuab kostjalt kindlustusvõtja omavastutust 319 eurot arvestades 6202,70 euro tasumist. Maakohus rahuldas kahjunõude RVO Ehituse OÜ hinnapakkumise (dtl 21-22) alusel üksnes 1374 euro ulatuses, mis hõlmab korteri esiku/koridori remonditöid 1249,90 eurot, transpordikuluga 80 eurot ja prahi utiliseerimise kulu 45 eurot.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei vasta osas, milles maakohus ei nõustunud nõutava kahju suurusega (otsuse p 17.4.
9. viimane lõik) seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (

§ 436lg 1).

Seejuures on maakohus rikkunud tõendite igakülgse, 7 täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (

§ 232lg 1).

Ringkonnakohus hindab seetõttu kohtule esitatud tõendeid uuesti (

§ 653). 14.

Maakohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust, et konditsioneeri leke kahjustas korteri siseviimistlust. Samuti märkis maakohus põhjendatult, et VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kahju suurust ja põhjuslikku seost kohustuse rikkumisega peab tõendama hageja. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud lisaks esikule põrandaparketi vahetamise vajadust ka elutoas ja magamistoas, samuti samades ruumides seinte ülevärvimise vajalikkust ning tehtud tööde põhjuslikku seost konditsioneeri lekkega. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tegemist oli kahetoalise korteriga, kusjuures konditsioneer oli paigaldatud esikusse, väiksema toa (magamistuba) ukse kohale. Esiku ja elutoa parkett oli paigaldatud ühes tükis (moodustab ühtse pinna elutoaga). Kostja neid hageja väiteid ringkonnakohtu istungil ei vaidlustanud. Samuti ei vaidlustanud kostja, et kohtule esitatud fotodel on kujutatud kahjustatud korterit. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kohtule esitatud fotodelt, et veekahjustusi oli saanud ka väiksema toa parkett (dtl 9). Maakohus tuvastaski, et „põrandal on veekahjustusi ka toa ukse ümbruses“. Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu istungil, et veekahjustusi oli ka üle lävepaku magamistoa põrandal. Seega ei ole õige kostja esialgne väide, et veekahjustusi sai üksnes 7,6 m 2 suuruse esiku põrand. Asjas on tõendatud, et veekahjustusi sai ka magamistoa põrand. Kostja ei ole tõendanud, et ühtsena paigaldatud esiku ja elutoa põrandat ei pidanud kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks asendama tervikuna, tagamaks põranda ühtset väljanägemist.

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põrandakatte vahetamiseks tuli esmalt eemaldada ka põrandaliistud. Hageja selgituste kohaselt olid põrandaliistud seinale liimitud ja liiste ei ole võimalik kätte saada ilma seina rikkumata, mistõttu tulid ka seinad nendes ruumides, kus põrand vahetati, kõigepealt üle värvida, samuti panna uued liistud (dtl 158, 159). Kostja ei ole tõendanud, et remonditööde teostamisel ja põrandaliistude eemaldamisel kasutati valet tehnoloogiat. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et RVO Ehituse OÜ vara ülevaatuse akti ja selgitusega (dtl 140, 141) on tõendatud liistude ebaõige eemaldamine. Sellist järeldust nendest tõenditest teha ei saa. RVO Ehitus OÜ üksnes konstateerib, et „põrandaliistud on eemaldatud nii, et kohati on ka seina kahjustatud, liimiga kinnituskohad on lahti tõmmanud värvi (kas sel juhul on seinte värvimine põhjendatud).“ Tegemist ei ole hinnanguga töö (põrandaliistude eemaldamine) kvaliteedile. Ringkonnakohus märgib, et osad põrandaliistud olid saanud ka veekahjustusi, mis on tõendatud fotodega (dtl 10, 15, 17). Fotoga nr 9 (dtl 17) on tõendatud, et kohati oli seinavärv kahjustatud ka ilma liistu eemaldamata. Kahju hüvitamiseks tehtavate tööde ja materjalide kulu on tõendatud RVO Ehitus OÜ vara ülevaatuse akti ja hinnapakkumisega (dtl 21–22). Kostja ei ole tõendanud, et veekahju likvideerimiseks vajalikke töid saaks teha odavamalt. Ringkonnakohus hindab vajalikuks ka hallitustõrje kulu 80 eurot, mis on tõendatud samuti RVO Ehituse OÜ hinnapakkumisega. Hageja on selgitanud, et korteri seinad olid kipsplaadist, mida mõjutab niiskus, mistõttu oli hallitustõrje vajalik. Kostja ei ole menetluses vastupidist tõendanud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud kindlustusvõtjale tekitatud kahju suurusena 6521,70 eurot (sh koristamine, prahi utiliseerimine ja transpordikulu), millest 319 eurot jäi omavastutusena kindlustusvõtja kanda. Kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1), milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd veekahjustusi sai uusarenduse veel müümata korter, on praegusel juhul kahju hüvitamise eesmärk taastada korteri esialgne seisund täiel määral. 8
2. Kostja leiab, et esinevad VÕS §-s 140 sätestatud asjaolud ning kahjuhüvitist tuleb vähendada. Hüvitis on võrreldes kahju põhjustanud konditsioneeri pumba maksumusega liiga suur, pump maksis ca 200 eurot. Tegemist oli varjatud puudusega, millest kostja ei olnud teadlik. Kahjuhüvitise vähendamise õiguse kasutamise eeldus on, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on VÕS § 140 kohaldamise osas vastuoluline. Kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole nõutava kahju suurust täielikult tõendanud, ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kas üldse ja kui jah, siis millises ulatuses on maakohus kahjuhüvitist VÕS §-le 140 tuginedes vähendanud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei kuulu kostjalt välja mõistetav kahjuhüvitis suurusega 6202,70 eurot VÕS § 140 alusel vähendamisele. Põhjendatud ei ole võrrelda kahjuhüvitise suurust üksnes ühe konditsioneeri pumba maksumusega. Kostja poolt töövõtulepingu alusel teostatavate tööde hind oli lepingu p 3.1 järgi 338 428 eurot, mistõttu ei ole kahjuhüvitis võrreldes lepingu alusel teostatavate tööde maksumusega liiga suur. Kahjuhüvitist ei muuda ebaõiglaseks ka asjaolu, et tegemist oli varjatud puudusega, mida ei tundnud töö vastuvõtmisel ära kumbki töövõtulepingu pooltest. Kindlustusvõtja kasutas konditsioneeri ettenähtud otstarbel ning ta sai eeldada, et paigaldatud konditsioneer on töökorras ning selle kasutamine ei tekita kahju korteri siseviimistlusele. Kostja olukorda tasakaalustab ka see, et kostjal on võimalik esitada tagasinõue konditsioneeri tarninud isiku või konditsioneeri tootja vastu. Halvale majanduslikule olukorrale ei ole kostja kahjuhüvitise vähendamist nõudes tuginenud. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kindlustusvõtja (arendaja) ei ole midagi valesti teinud (ringkonnakohtu istungi protokoll 00:42:22) ja ei ole asja arutamise käigus esile toonud kindlustusvõtja sellist tegevust või tegevusetust, mis annaks kohtule aluse vähendada kindlustushüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel.
3. Seega tuleb hagi rahuldada täielikult ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6202,70 eurot ja viivis põhinõudelt. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus mõistis kostjalt perioodil
4. aprill 2022 –
5. aprill 2023 välja viivisena 537,58 eurot. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Maakohtu otsuse muutmise tõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas (

§ 173lg 3).

Hagi ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

19. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud (

§ 175lg 1).

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirjade (dtl 207, 286) kohaselt on hageja menetluskulu suuruseks maakohtus 1971 eurot, sh riigilõiv 665 eurot ja ringkonnakohtus 1449 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja sõidukulu kohtuistungile 118 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi maakohtus hinnaga 120 eurot/h ja ringkonnakohtus 150 eurot/h, hind ei sisalda käibemaksu. Ringkonnakohus leiab, et hageja kulutused õigusabile on kooskõlas vaidluse sisu ja asja keerukusega, koostatud menetlusdokumentide mahuga, seega põhjendatud ja vajalikud (

§ 175lg 1).

Õigusabi on osutatud keskmise tunnitasu määraga. Kuigi hageja esindaja ei ole 9 advokaat, on tema sõidukulu välja mõistmisel arvestades Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 2-22-3963 põhjendatud lähtuda Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 17 lg-st 2, mille kohaselt sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Seega on hageja esindaja sõidukulud põhjendatud kulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna maakohtus 1971 eurot ja ringkonnakohtus 1449 eurot, samuti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 10