2 § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS 4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik palub jätta määruskaebusmenetluse menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud nii
Menetlus toimus avaldaja huvides. Avaldaja soovis saavutada olukorra, kus tal oleks püsiv ja piiramatu juurdepääs puudutatud isiku eluruumile, et pääseda pööningule. Avaldaja nõudel puudus õiguslik alus. Avalduse täielik rahuldamine ning avaldaja soovitud viisil avaldajale juurdepääsu võimaldamine oleks kahjustanud ebamõistlikult puudutatud isiku huve, rikkudes puudutatud isiku omandiõiguse puutumatust. Avaldaja ei teostanud avalduse esitamisega omandit heas usus, vaid viisil, mis rikub oluliselt puudutatud isiku õiguseid. Avalduse rahuldamine avaldaja taotletud viisil ei oleks olnud võimalik. Avaldaja ei saavutanud menetlusega soovitud tulemust, vaid tulemuse, mille ta oleks saavutanud ka ilma kohtumenetluseta. Puudutatud isik tõi
eesmärgiks on hagita menetluses menetluskulude piiratum hüvitamine, sest kohtul on suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus ning suuresti ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Tihti ei ole hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele võimalik või otstarbekas ainuüksi põhjusel, et puuduvad pooltega võrreldavad menetlusosalised ja pole võimalik sedavõrd selgelt eristada võitjat ja kaotajat. Kohtul on lai kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel. 3 Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud
Praegu tehti lahend puudutatud isiku kahjuks, mistõttu oleks kohus saanud jätta menetluskulud tema kanda, kuid rahuldamise ulatust silmas pidades otsustas kohus jätta need poolte endi kanda. Õigustatud ei olnud jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, sest avaldaja nõue sai osaliselt rahuldatud. Menetlust iseloomustas sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Puudutatud isiku uus väide, et puudutatud isik oleks kokkuleppel üks kord aastas võimaldanud avaldajale juurdepääsu pööningule tehnosüsteemide, kandekonstruktsioonide jms kontrolliks ka ilma kohtumenetluseta, on meelevaldne ja tõendamata. Puudutatud isik vastas kohtueelselt korduvalt, et mingit ligipääsu ta ei võimalda ja ühegi kompromissiga ta ei nõustunud. Puudutatud isik ei teinud ühtegi juurdepääsu võimaldavat ettepanekut ka kohtumenetluses – ta oli pigem valmis maksma raha omandi kaotuse eest. Kohus tuvastas asjas üheselt, et pööning on avaldaja ja puudutatud isiku kui korteriomanike kaasomandis, avaldajal puudub hetkel pööningu kasutusõigus ja puudutatud isik on ehitanud pööningule välja toad, st sisuliselt laiendanud enda elamispinda (määruse p 41). Selline tegevus on ebaseaduslik. Avaldaja sooviks oli kasutada pööningut, mis on tema kaasomandi osaks ja mille kasutamiseks on tal seadusest tulenev õigus. Nendel asjaoludel on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik põhjustas need ise. Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, ei saa väita, et avaldaja nõudel puudus õiguslik alus. Avaldaja saavutas menetlusega osaliselt soovitud tulemuse. Ei ole oluline, kas või millises ulatuses arutasid pooled kohtus ühiskasutuses olevate keldripindade jaotamist. See ei olnud vaidluse esemeks ja pooled ei saavutanud selles kokkulepet. Alternatiivsete nõuetega avaldust tuleb käsitleda ühtse tervikuna. Avaldajal ei olnud kahte eraldi nõuet, vaid üks nõue alternatiiviga, mille kohus osaliselt rahuldas. Kuna avaldus ei jäänud rahuldamata, siis ei saanud jätta ka menetluskulusid avaldaja kanda. Puudutatud isik põhjustas ise alternatiivse nõude esitamise, sest ta oli juurdepääsu nõudele täielikult vastu vaielnud. Määruskaebemenetluses uute väidete ja tõendite esitamisel peab põhjendama nende esimese astme kohtus esitamata jätmist. Puudutatud isik ei ole seda teinud, seega tuleb jätta need arvestamata.
Avaldaja ei selgita, millist selles sättes nimetatud olukorda ta antud normile viidates silmas peab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse
Ringkonnakohus jätab määruskaebusele lisatud OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA arve
Tegemist on puudutatud isiku menetluskulude suurust tõendava dokumendiga. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata, ei ole puudutatud isiku menetluskulude suurust vaja rahaliselt kindlaks määrata. 4 7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust
Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas
8. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel
§-st 172.
lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus
lg 1 teise lause kohaselt otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus teeb
lg 1 teise lause kohaldamisel diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse osalist rahuldamist arvestades põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Maakohus ei pidanud jätma puudutatud isiku menetluskulusid täielikult või osaliselt avaldaja kanda. Kuigi maakohus jättis avaldaja alternatiivse nõude rahuldamata, on maakohus kokkuvõttes avalduse osaliselt rahuldanud. Avaldaja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Maakohus ei määranud juurdepääsu küll avaldaja taotletud viisil, kuid avaldaja saavutas kohtusse pöördumisega osaliselt oma eesmärgi. Avaldaja pöördus juurdepääsu võimaldamise nõudega kohtusse muuhulgas seetõttu, et avaldajal puudus võimalus kontrollida ühises omandis ja kasutuses oleva pööningu ja ehitise osade (korsten, katus) seisukorda, korrashoiuvõi remondivajadust ning täita seadusejärgset omaniku kohustust tagada korterelamu ohutus, sh küttesüsteemide tuleohutus (avalduse p-d 2.9–2.11). Asja materjalid ei kinnita puudutatud isiku väidet, et puudutatud isik oleks kord aastas võimaldanud avaldajale juurdepääsu pööningule tehnosüsteemide, kandekonstruktsioonide jms kontrolliks ka ilma kohtumenetluseta. Puudutatud isik vaidles avaldusele täies ulatuses vastu. Avaldaja pöördus enne kohtule avalduse esitamist puudutatud isiku poole pööningule juurdepääsu saamiseks. Avaldaja palus võimaldada juurdepääs selleks, et fikseerida olukorda, kas avaldajal on võimalik pööningule pääseda. Puudutatud isik keeldus avaldajale selleks juurdepääsu võimaldamast. (dtl 27) Avaldajale ei saa ette heita seda, et ta keeldus puudutatud isiku pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kohus oleks rahuldanud avalduse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool (
9. Puudutatud isik viitab
lg-le 7, mis sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlus ei olnud põhjendamatu ja maakohus on avalduse osaliselt rahuldanud, mistõttu puudub alus kohaldada
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud
Avaldaja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 549 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja esindajal kulus määruskaebuse läbitöötamisele, sellele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 3 tundi 45 minutit, avaldaja esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja 5 tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik (
Seega määrab ringkonnakohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 549 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks
lg 4 alusel ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.