← Eesti

3-24-512/18

Obsah (8)§ 184§ 182§ 90§ 47§ 62§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2025, Tartu Haldusasja number 3-24-512 Haldusasi Osaühing KUPAS kaebus Põllumajanduse

) § 181 lg 1). 3-24-512 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Osaühing KUPAS esitas
  2. märtsil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) loomakasvatuse toetuste taotluse nr 12-18/23/1214 (toimiku nr 71202301186) ammlehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks ning
  3. juunil 2023 pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/23/19686 (toimiku nr 71102313355), millega taotles põhisissetuleku toetust, ümberjaotavat toetust, tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust, ökoalade toetust, ökosüsteemiteenuste säilitamise toetust ja pärandniidu hooldamise toetust. Samuti esitas osaühing KUPAS
  4. mail 2023 Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotluse nr 6-4/23/4831 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse saamiseks.
  5. PRIA määras
  6. detsembri
  7. a otsusega nr 12-1/23/31877 osaühingule KUPAS
  8. aastal taotletud tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse osaliselt summas 2960,74 eurot. PRIA vähendas toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 49,26 euro võrra.
  9. PRIA määras
  10. detsembri
  11. a otsusega nr 12-1/23/31878 osaühingule KUPAS
  12. aastal taotletud ümberjaotava toetuse osaliselt summas 2970,40 eurot. PRIA vähendas toetust tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 30 euro võrra.
  13. PRIA määras
  14. detsembri
  15. a otsusega nr 12-1/23/31879 osaühingule KUPAS
  16. aastal taotletud põhisissetuleku toetuse osaliselt summas 79 788,77 eurot. PRIA vähendas toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 805,95 euro võrra.
  17. PRIA määras
  18. detsembri
  19. a otsusega nr 12-18/23/2308 osaühingule KUPAS
  20. aastal taotletud ammlehma kasvatamise otsetoetuse osaliselt summas 11 489,54 eurot. PRIA vähendas toetust tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 116,06 euro võrra.
  21. PRIA teavitas
  22. jaanuari
  23. a kirjaga nr 12-1/24/52 osaühingut KUPAS, et tingimuslikkuse nõuete kontrolli tulemusel vähendatakse püsirohumaa säilitamise nõude rikkumise tõttu 1% võrra järgmisi taotletud toetusliike: põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus, ammlehma kasvatamise otsetoetus, tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus, ökoalade toetus, ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ning Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus.
  24. Osaühing KUPAS esitas
  25. jaanuaril 2024 PRIA-le vaide, milles vaidlustas PRIA
  26. jaanuari
  27. a teavituskirjas nimetatud rikkumisest tulenevaid toetuste vähendamisi. Vaide kohaselt ei rikkunud osaühing KUPAS põllu nr 122 osas tingimuslikkuse nõudeid – tegemist on endiselt püsirohumaaga. 2

(14)3-24-512
  1. PRIA jättis
  2. jaanuari
  3. a vaideotsusega nr 12-1/24/110-1 vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt vähendati PRIA
  4. detsembri ja
  5. detsembri
  6. a otsustega osaühingule KUPAS
  7. aasta eest määratud toetuseid 1% võrra tingimuslikkuse nõuete rikkumise tõttu, lähtudes PRIA
  8. jaanuari
  9. a teavituskirjas nr 12-1/24/52 toodust. Tingimuslikkuse nõuete rikkumine tulenes asjaolust, et PRIA
  10. septembri
  11. a kohapealses kontrollis tuvastati, et osaühing KUPAS oli varem püsirohumaana kasutuses olnud ning 4,22 ha suuruse püsirohumaa säilitamise kohustusega põllul nr 122 (põllumassiiv nr 47451547364) kasvatanud 3,71 ha ulatuses suvinisu allakülvita (0,51 ha suurusel põlluosal kasvatati siiski rohttaimi). Kohapealses kontrollis tehti kindlaks, et 3,71 ha suurune põlluosa oli üles haritud ning sellel kasvatati
  12. aastal teravilja. Seejuures ei olnud teraviljale tehtud ka allakülvi, teravilja ei kasvatatud segus muude rohumaakultuuridega vms. Seega oli osaühing KUPAS rikkunud
  13. aastal põllul nr 122 püsirohumaa säilitamise kohustust 3,71 ha osas.
  14. PRIA määras
  15. veebruari
  16. a otsusega nr 12-1/24/3119 osaühingule KUPAS
  17. aastal taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osaliselt summas 7345,64 eurot. PRIA vähendas toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 84,70 euro võrra.
  18. PRIA määras
  19. veebruari
  20. a otsusega nr 12-1/24/3135 osaühingule KUPAS
  21. aastal taotletud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse osaliselt summas 70 691,01 eurot. PRIA vähendas toetusi muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o vastavalt 624,16 euro ja 89,89 euro võrra.
  22. PRIA määras
  23. veebruari
  24. a otsusega nr 12-1/24/3136 osaühingule KUPAS
  25. aastal taotletud pärandniidu hooldamise toetuse osaliselt summas 80 121,38 eurot. PRIA vähendas põhitegevuse ja kolme lisategevuse eest taotletud toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 641,04 euro, 4,50 euro, 57,36 euro ja 117,22 euro võrra.
  26. Osaühing KUPAS esitas
  27. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tühistaks teda puudutavas osas PRIA
  28. detsembri
  29. a otsused nr 121/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879,
  30. detsembri
  31. a otsuse nr 1218/23/2308 ning
  32. veebruari
  33. a. otsused nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 121/24/
  34. Lisaks taotles kaebaja, et kohus kohustaks PRIA-t toetuste määramist tühistatud osas uuesti otsustama 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  35. Tartu Halduskohus võttis
  36. juuli
  37. a määrusega osaühingu KUPAS kaebuse menetlusse PRIA
  38. detsembri
  39. a otsuste nr 12-1/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879,
  40. detsembri
  41. a otsuse nr 12-18/23/2308,
  42. veebruari
  43. a. otsuste nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-1/24/3136 osaliselt tühistamiseks,
  44. jaanuari
  45. a vaideotsuse nr 12-1/24/110-1 täielikult tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks otsustada kaebajale toetuste määramine tühistatud osas uuesti. Kohus asus seisukohale, et vaidemenetlus tuleb lugeda läbituks kõigi kaebusega vaidlustatud PRIA toetuse osalise määramise otsuste osas.
  46. PRIA esitas
  47. augustil 2024 vastuse kaebusele.
  48. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad
  49. augustil ja
  50. septembril
  51. 3
(14)3-24-512
  1. Kohus otsustas
  2. märtsi
  3. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
  4. Kaebaja esitas
  5. märtsil ja
  6. märtsil 2025 täiendavad seisukohad.
  7. märtsi
  8. a avalduses osutas kaebaja muu hulgas kolmele otsusele, mida ta polnud seni praeguses haldusasjas vaidlustanud. Kaebaja märkis, et kõik vaidlusalused toetuste vähendamised on seotud ühe põlluga ja sama põhjusega, ning selle kohta on PRIA teinud 10 otsust, mistõttu oleks kaebaja jaoks olnud ebamõistlik otsuseid ükshaaval vaidlustada. Kaebaja esitas ühtlasi loetelu, milles osutas muu hulgas
  9. aastal taotletud ökoalade toetuse osalisele määramisele,
  10. aastal taotletud ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse osalisele määramisele ning
  11. aastal taotletud Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetusele. Kaebaja märkis avalduse kokkuvõttes, et ta soovib kaebuse täiendamist ülaltooduga. Ta lisas avaldusele muu hulgas PRIA
  12. veebruari
  13. a otsuse nr 12-1/24/3455,
  14. märtsi
  15. a otsuse nr 12-1/24/3619 ning
  16. märtsi
  17. a otsuse nr 12-14/24/
  18. Nimetatud otsustest nähtub järgnev. 17.
  19. PRIA määras
  20. veebruari
  21. a otsusega nr 12-1/24/3455 kaebajale
  22. aastal taotletud ökoalade toetuse osaliselt summas 5730,68 eurot. PRIA vähendas toetust tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 57,89 euro võrra. 17.
  23. PRIA määras
  24. märtsi
  25. a otsusega nr 12-1/24/3619 kaebajale
  26. aastal taotletud ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse osaliselt summas 3286,40 eurot. PRIA vähendas toetust tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 33,20 euro võrra. 17.
  27. PRIA otsustas
  28. märtsi
  29. a otsusega nr 12-14/24/24 maksta kaebajale
  30. aastal taotletud Natura 2000 erametsamaa toetust vastavalt KIK-i
  31. märtsi
  32. a otsusele nr 6-1/24/4, millega oli kaebaja taotlus osaliselt rahuldatud.
  33. PRIA esitas
  34. märtsil 2025 seisukoha.
  35. Kohus uuendas
  36. märtsi
  37. a määrusega asja arutamise, tühistas kohtuotsuse teatavakstegemise aja ning kohustas kaebajat esitama kohtule kaebuse muutmise taotluse kohta täiendava teabe. Kohus selgitas kaebajale muu hulgas, et juhul kui kaebaja esitas PRIA
  38. märtsi
  39. a otsuse nr 12-14/24/24 tühistamiseks kaebuse muutmise taotluse, tuleks tal esitada ka KIK-i
  40. märtsi
  41. a otsuse nr 6-1/24/4 tühistamise nõue.
  42. Kaebaja esitas
  43. aprillil 2025 avalduse, milles kinnitas, et ta esitas
  44. märtsi
  45. a avalduses kaebuse muutmise taotluse ning taotleb, et kohus tühistaks PRIA
  46. veebruari
  47. a otsuse nr 12-1/24/3455,
  48. märtsi
  49. a otsuse nr 12-1/24/3619,
  50. märtsi
  51. a otsuse nr 12-14/24/24 ja KIK-i
  52. märtsi
  53. a otsuse nr 6-1/24/4 osas, milles talle jäeti toetus määramata, ning kohustaks talle toetuste määramist tühistatud osas uuesti otsustama.
  54. PRIA esitas
  55. aprillil 2025 seisukoha, milles palus jätta kaebuse muutmise taotluse rahuldamata ning kaebus otsuste nr 12-1/24/3455, 12-1/24/3619 ja 12-14/24/24 osas tagastada. PRIA oli seisukohal, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. PRIA esitas kohtule KIK-i
  56. märtsi
  57. a otsuse nr 6-1/24/4, millega rahuldati kaebaja Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus osaliselt summas 887,50 eurot. Otsuse lisa 9 4
(14)3-24-512 kohaselt vähendas KIK toetuse summat põllumajandusnõuete rikkumise tõttu 1%, s.o 8,96 euro võrra.
  1. Kohus rahuldas
  2. aprilli
  3. a määrusega kaebaja esitatud kaebuse muutmise taotlused ning lubas tal täiendada kaebust nõuetega tühistada PRIA
  4. veebruari
  5. a otsus nr 12-1/24/3455,
  6. märtsi
  7. a otsus nr 12-1/24/3619 ja
  8. märtsi
  9. a otsus nr 12-14/24/24 ning KIK-i
  10. märtsi
  11. a otsus nr 6-1/24/4 osaliselt ning kohustada vastustajaid otsustama toetuste määramine tühistatud osas uuesti. Kohus määras täiendavaks vastustajaks KIK-i ning määras KIK-le kaebusele vastamiseks tähtaja.
  12. KIK esitas
  13. aprillil 2025 vastuse kaebusele.
  14. Kohus määras
  15. mai
  16. a määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
  17. Menetlusosalised täiendavaid avaldusi ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  18. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 26.
  19. PRIA-l puudub selgus, mida põllul nr 122 tegelikult kasvatati, sest vaideotsuses väideti ühes kohas, et kaebaja kasvatas põllul nr 122 suvinisu allakülvita, ning teisal, et kaebaja kasvatas kaera. Tegelikkuses külvas kaebaja põllul nr 122 rohumaa uuendamise eesmärgil heintaimede segu (300 kg/ha). Aastatega tekkinud põllu ebatasasuste likvideerimiseks künti ja tasandati esmalt põldu. Parema heintaimiku saamiseks külvati heintaimele pealtkülvina väikese normiga (100 kg/ha) suvinisu ja kaera segu. Pealtkülv tagab peenikese heinaseemne parema idanemise. Nisu ja kaera segu ei saa pidada põhikultuuriks, sest nende külvamist külvinormiga 100 kg/ha ei saa pidada kohalikele normidele vastavaks agrotehniliseks võtteks. Tehtud tööd on kajastatud põlluraamatus. 26.
  20. Jääb arusaamatuks, millisele õigusaktile tuginedes jõudis PRIA järeldusele, et rohumaa uuendamine on lubatud, kuid rohumaa uuendamine heinaseemnele pealtkülviga kattevilja külvamisega ei ole lubatud. 26.
  21. Kaebaja tegi põllust fotod PRIA telefonipõhises äpis IVA.
  22. septembril 2024 [2023 – kohtu märkus] tehtud piltidelt on näha, et pärast silo tegemist
  23. septembril 2024 [2023 – kohtu märkus] on põld roheline, rohttaimed on uuesti haljendamas ning külvatud heintaimed (ristik ja kõrrelised) on selgelt eristatavad. PRIA on jätnud nimetatud olulised asjaolud tähelepanuta. 26.
  24. Kaebaja märkis toetustaotlusel põllu nr 122 osas uuendatud püsirohumaa maakasutuse tüübiks jätkuvalt „PR“ ehk püsirohumaa ning seetõttu ei saanud Eesti riigil ega seeläbi kaebajal tekkida püsirohumaa tagasirajamise kohustust.
  25. PRIA taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. PRIA vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 27.
  26. Rohumaa uuendamine on püsirohumaa säilitamise kontekstis lubatud, kuid teravilja kasvatamine ei ole püsirohumaa säilitamise kohustusega kooskõlas. Püsirohumaana käsitatakse kõiki põlde, kus kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid järjest vähemalt viis aastat. Sel juhul saab sellisest maast kuuendal aastal püsirohumaa. 5
(14)3-24-512 Püsirohumaa uuendamine on lubatud rohumaakultuuride seguga ja ilma vahekultuurita. Uuendamine tähendab nii pealt parandamist, kus uus rohumaakultuuride külv tehakse ilma rohukamarat kündmata, kui ka uuskülvi, kus vana rohukamar küntakse sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti rohumaakultuuride segu. Püsirohumaa uuendamine rohumaakultuuride segu külvamisega ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamisel aastate järgnevust ja maad saab lugeda endiselt püsirohumaaks. Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur või rajatakse mustkesa, ei käsitata seda enam püsirohumaana. Vahekultuuriks loetakse kõiki teravilja-, kaunvilja-, köögivilja-, õli-, kiu- ja rühvelkultuure, muid tehnilisi kultuure ja üheliigilisi heintaimi, mis külvatakse üldjuhul põhikultuuride vaheliseks ajaks ning sel juhul käsitatakse seda maad põllumaana. Suvinisu ei ole looduslik rohttaim ega rohumaakultuur. Suvinisu kasvatamiseks kasutatud ala on hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga. Seega lõpetab puhaskülvis suvinisu külvamine igal juhul püsirohumaa arvestuse ning suvinisu kasvatamiseks kasutatava maa näol on tegemist põllumaaga maaeluministri
  1. detsembri
  2. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ (määrus nr 67) § 3 lg 1 tähenduses. 27.
  3. Kaebaja eesmärk võis olla rohumaa uuendamine ja taimiku parandamine, kuid teravilja külvamine katkestas püsirohumaa staatuse. Määrus nr 67 ei erista püsirohumaa staatust külvinormi alusel, vaid lähtub maa tegelikust kasutamisest. 27.
  4. Kaebaja põlluraamatu andmetel toimus põllul niitmine
  5. septembril
  6. PRIA oli selleks ajaks saatnud kaebajale kolm kirja, et selgitada välja põllul kasvatatud kultuur. Olles PRIA nõudmistest teadlik, oli kaebajal võimalik teha põllust fotod enne niitmist. Kaebaja tegevus tekitab põhjendatud kahtluse tema väidete tõepärasuses. Kaebaja väide uurimispõhimõtte rikkumise kohta on asjakohatu. PRIA tegi kõik endast oleneva, et koguda vajalikud tõendid, sh korraldas
  7. septembril 2023 kohapealse kontrolli. 27.
  8. PRIA vaideotsuses on ekslikult viidatud kaera kasvatamisele. Toetusotsuste tegemisel lähtuti kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes fikseeritud asjaoludest. 27.
  9. PRIA otsustes esitatud põhjendused on piisavad. Vaidlustatud otsustes on märgitud, et otsuse tegemisel võeti arvesse kontrollaruandes fikseeritud rikkumisi. Otsuste lisas on tabeli kujul välja toodud pindalad, ühikumäärad, toetussummad ja tuvastatud puudused. Seega nähtub otsustest toetuste vähendamise faktiline alus koos viidetega asjakohaste õigusaktide sätetele. Kohtupraktika kohaselt võivad põhjendused sisalduda ka vaideotsuses. 27.
  10. PRIA hindab püsirohumaa säilitamise nõude rikkumist hindamismaatriksi alusel. Kaebaja rikkumise raskust hindas PRIA kahe punktiga ning rikkumise ulatust ja püsivust ühe punktiga. Kokku on rikkumist hinnatud nelja punktiga, millele vastab toetuse vähendamine 1%. Tegemist on minimaalse võimaliku halduskaristusega.
  11. KIK taotleb samuti kaebuse rahuldamata jätmist. KIK vähendas Natura 2000 erametsamaa toetust põhjusel, et tuvastas kaebaja osas kohustuslike majandusnõuete rikkumise kohustuseaasta jooksul. KIK-i hinnangul jättis kaebaja KIK-i otsuse vaidlustamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata ning pole arusaadav, miks asus kohus seisukohale, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb juhtumi eripäraste asjaolude tõttu siiski läbituks lugeda. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ei vasta KIK-i otsus tema hinnangul tegelikele asjaoludele. 6
(14)3-24-512 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Kohus lahendab esmalt KIK-i vastuväite kaebuse muutmise taotluse rahuldamisele (I), selgitab vaidluse eset (II) ning kontrollib seejärel PRIA ja KIK-i vaidlusaluste toetusotsuste õiguspärasust (III). Ühtlasi lahendab kohus kaebuses esitatud nõuded ja menetluslikud küsimused (IV). I
  2. KIK palus
  3. aprilli
  4. a vastuses kaebusele kohtul selgitada, kas kaebaja
  5. aprilli
  6. a kaebus KIK-i
  7. märtsi
  8. a otsuse nr 6-1/24/4 peale kuulub kaebuse esitamise aega ja kohtu
  9. aprilli
  10. a määruses märgitut arvestades lahendamisele. Kohus mõistab, et sisuliselt on tegemist vastuväitega kohtu
  11. aprilli
  12. a määruse p-le 1, millega kohus rahuldas kaebaja esitatud kaebuse muutmise taotlused ning lubas kaebajal täiendada kaebust muu hulgas nõuetega tühistada KIK-i
  13. märtsi
  14. a otsus ning kohustada KIK-i otsustama kaebajale toetuse määramine tühistatud osas uuesti. 31.

§ 90

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele, sealhulgas menetlussätte rikkumise kohta. Kohus lahendab vastuväite määrusega. 31.

  1. Kohus leidis
  2. aprilli
  3. a määruses, et kaebaja esitas
  4. aprilli
  5. a avalduses KIK-i
  6. märtsi
  7. a otsuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse tähtaegselt. 31.
  8. KIK märkis
  9. aprilli
  10. a vastuses kaebusele, et kaebaja ei esitanud KIK-i
  11. märtsi
  12. a otsuse peale KIK-le vaiet, samas kui Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 122 lg 1 näeb ette kohustuse läbida enne kohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus. Sisuliselt viitab KIK sellele, et kaebaja kaebus KIK-i vastu pole

§ 47lg 1 kohaselt lubatav ning KIK ei nõustu kohtu 15.

aprilli 2025. a määruses esitatud vastupidise seisukohaga. KIK-i väitel ei võimalda

§ 47

lg 1 ja ELÜPS § 122 lg 1 jätta kohustuslikku vaidemenetlust ühelgi juhul läbimata ning kaebaja ei saanud KIK-i otsuse vaidlustamiskorra osas olla eksituses. 31.

  1. Kohus jääb
  2. aprilli
  3. a määruses esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei pea vajalikuks määruses esitatud seisukohti korrata, kuid märgib kohus täiendavalt järgmist. KIKi
  4. märtsi
  5. a otsuses on vaidemenetluse kohta korrektne vaidlustamisviide. Kohtul tuli kaebuse lubatavuse hindamisel võtta arvesse ka varem toimunut, täpsemalt PRIA tegevust. PRIA teatas kaebajale
  6. jaanuari
  7. a kirjaga muu hulgas, et tulenevalt püsirohumaa ülesharimisest kuulub kaebaja taotletud Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus tingimuslikkuse nõude rikkumise tõttu vähendamisele. Kuigi kirjas mainiti, et kontrolli tulemustele saab esitada vastuväiteid toetusotsuse peale esitatavas vaides, oli kirjas ekslikult märgitud, et vaide esitamise tähtaega hakatakse lugema
  8. jaanuari
  9. a kirjast teadasaamise päevast arvates. Kirjeldatud teabe põhjal võis kaebaja põhjendatult mõista, et Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse vähendamise kohta on otsus sisuliselt tehtud ning tal tuleb oma õiguste kaitseks
  10. jaanuari
  11. a kirja peale vaie esitada. Kaebaja märkis
  12. jaanuari
  13. a vaides, et ta vaidlustab tingimuslikkuse nõude rikkumisest tulenevad toetuste vähendamised. Kohtule teadaolevalt ei korrigeerinud PRIA vaidemenetluses PRIA
  14. jaanuari
  15. a kirjas esitatud seisukohti ega selgitanud kaebajale, 7

(14)3-24-512 et Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse kohta teeb otsuse KIK ning kaebaja saab vaidlustada hiljem KIK-i otsust. Küll aga asus PRIA vaideotsuses seisukohale, et kaebaja taotletud toetuste vähendamine on põhjendatud ning kaebajal puudub „alus vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, samuti edasiulatuvalt
  1. aasta eest määratavate toetuste vähendamata jätmiseks tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest“ (dtl 246– 248). Kohtu hinnangul võttis PRIA etteruttavalt seisukoha, et kaebajal puudub püsirohumaa üleskündmise tõttu alus vaidlustada Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse vähendamist. Võttes arvesse PRIA eespool kirjeldatud eksitavaid selgitusi ja seisukohti ning asjaolu, et KIK tugineb otsuse tegemisel PRIA kontrolli tulemustele, ei saa kaebajale KIK-i otsuse peale vaide esitamata jätmist ette heita. Vaide esitamise eesmärk on anda haldusorganile võimalus oma viga parandada. Kuigi praeguse juhtumi puhul KIK-l seda võimalust ei olnud, ei oleks õiglane jätta PRIA vigadest tulenevaid riske kaebaja kanda. 31.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus KIK-i vastuväite rahuldamata (

§ 90lg 1).

II

  1. PRIA vähendas mõningate vaidlusaluste otsustega kaebaja taotletud toetusi erinevatel põhjustel. Siiski vaidlustab kaebaja praeguses asjas PRIA toetuse vähendamise otsuseid üksnes osas, milles PRIA vähendas kaebaja taotletud toetusi põllul nr 122 püsirohumaa üleskündmise tõttu tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest 1% võrra. Kaebaja kinnitas vastavat tahet kohtule
  2. augusti
  3. a avalduse p-s 3 (dtl 270). KIK-i
  4. märtsi
  5. a otsust vaidlustab kaebaja kogu teda puudutavas osas ning PRIA
  6. jaanuari
  7. a vaideotsust tervikuna. Asjas on vaidlus eeskätt selle üle, kas kaebaja rikkus
  8. aastal põllumassiivil nr 47451547364 (põllul nr 122) 3,71 ha suurusel alal püsirohumaa säilitamise kohustust. III
  9. Erinevalt PRIA ülejäänud vaidlusalustest toetusotsustest, ei ole PRIA
  10. märtsi
  11. a otsus nr 12-14/24/24 toetuse määramise otsus, vaid toetuse maksmise otsus. PRIA tugines nimetatud otsuse tegemisel KIK-i
  12. märtsi
  13. a otsusele nr 6-1/24/
  14. KIK tugines aga
  15. märtsi
  16. a otsuses kaebaja taotletud toetuse vähendamisel PRIA kontrolli käigus tuvastatud põllumajandusnõuete rikkumisele. Kohus kontrollib esmalt nimetatud otsuste vastavust õiguslikele alustele üldisemalt. Põllumajandusnõuete rikkumise etteheite põhjendatust analüüsib kohus kõigi otsuste osas hiljem eraldi.
  17. KIK-i
  18. märtsi
  19. a otsusest nähtuvalt tugines KIK otsuse tegemisel ELÜPS § 24 lg 1 alusel kehtestatud maaeluministri
  20. detsembri
  21. a määrusele nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ (määrus nr 78). Määruse nr 78 § 13 lg 1 kohaselt on Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse taotluse rahuldamise kohta otsuse tegemine KIK-i pädevuses. Sama määruse § 12 lg 1 lubab KIK-l taotlejale antavat toetust ELÜPS § 13 lg-s 3 sätestatud juhul vähendada. Tulenevalt ELÜPS § 13 lg-s 3 sätestatust võib KIK toetust vähendada juhul, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. KIK tugines
  22. märtsi
  23. a otsuses määruse nr 78 §-le
  24. KIK-i otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis kohustas määruse nr 78 § 7 taotlejat täima metsamaal, mille kohta ta toetust taotleb, oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri
  25. detsembri
  26. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ja kohustuslikud majandamisnõuded“ (määrus nr 68) 8

(14)3-24-512 sätestatud nõudeid. Kuigi KIK-i otsuse põhjendavas osas on osutatud kohustuslike majandamisnõuete rikkumisele, pidi kaebajale KIK-i otsuse lisa 9 ja PRIA
  1. jaanuari
  2. a kirja põhjal olema mõistetav, et talle heideti ette PRIA kontrolli käigus tuvastatud rikkumist, s.o maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude (püsirohumaa säilitamise kohustuse) rikkumist. Määruse nr 68 §-des 2–8 on sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning nende hulgas näeb sama määruse § 2 lg 2 ette püsirohumaa säilitamise kohustuse. Niisiis vähendas KIK kaebaja taotletud Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust samal põhjusel mis PRIA kaebaja taotletud ülejäänud otsuste puhul. Eeltoodust nähtuvalt oli KIK-l
  3. märtsi
  4. a otsuse tegemiseks nii pädevus kui ka õiguslik alus olemas.
  5. PRIA otsustas
  6. märtsi
  7. a otsusega nr 12-14/24/24 maksta kaebajale välja KIK-i
  8. märtsi
  9. a otsusega nr 6-1/24/4 määratud toetuse. Vastav pädevus on sätestatud määruse nr 78 §-s 14, millele on PRIA otsuses ka viidatud. Kuna PRIA otsuse kohaselt maksti toetused välja vastavalt KIK-i
  10. märtsi
  11. a otsusele, ei osuta miski, et PRIA oleks
  12. märtsi
  13. a otsuse tegemisel eksinud. Kohtu hinnangul saaks PRIA
  14. märtsi
  15. a otsus olla õigusvastane üksnes juhul, kui KIK-i
  16. märtsi
  17. a otsus oleks õigusvastane. KIK-i
  18. märtsi
  19. a otsus oleks õigusvastane juhul, kui kaebaja ei rikkunud püsirohumaa säilitamise kohustust. Kohus kontrollib seda allpool.
  20. Järgnevalt kontrollib kohus nende otsuste õiguspärasust, millega PRIA vähendas kaebaja taotletud toetusi. Nendeks on PRIA
  21. detsembri
  22. a otsused nr 12-1/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879,
  23. detsembri
  24. a otsus nr 12-18/23/2308,
  25. veebruari
  26. a otsused nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-1/24/3136,
  27. veebruari
  28. a otsus nr 12-1/24/3455 ning
  29. märtsi
  30. a otsus nr 12-1/24/
  31. Asja materjalidest nähtuvalt vähendati kaebaja taotletud toetusi püsirohumaa säilitamise kohustuse rikkumise tõttu.
  32. Kõigis nimetatud otsustes on märgitud toetuse vähendamise õiguslikuks aluseks ELÜPS § 42 ja § 110 lg 1, EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg-d 1, 2 ja 6 ning EL määruse nr 2022/1172 art 9 lg-d 1 ja 2, art 10 ja art
  34. ELÜPS § 42 lg 1 viitab EL määruse nr 2021/2115 art-le 12, mis kohustab liikmesriike lisama oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi. Tingimuslikkuse süsteemi eesmärk on toetada kestliku põllumajanduse arengut (EL määruse 2021/2115 põhjendused 41 ja 42) ning see seob ühise põllumajanduspoliitika toetuse saamise põllumajandustootja vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu põhistandarditele. Põhistandardid hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamisnõudeid (KMN) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardeid (HPK standardid). Vastavad nõuded ja standardid on kehtestatud muu hulgas kliima ja keskkonna valdkonnas (art 12 lg 1 p a). Selles valdkonnas on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise üheks standardiks püsirohumaa säilitamine (PHK 1). Tegemist on süsinikuvaru säilitamise üldise kaitsemeetmega (EL määruse 2021/2115 III lisa). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kuulub toetusesaajate kategooriasse, kes peavad täitma tingimuslikkusega seotud kohustusi (EL määruse 2021/2116 art 83 lg 1; ELÜPS § 42 lg 2). 9
(14)3-24-512
  1. Eesti õiguses on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatud ELÜPS § 42 lg 3 alusel maaeluministri
  2. detsembri
  3. a määrusega nr
  4. Määruse nr 68 § 2 lg 2 kohaselt peab põllumajandustootja säilitama püsirohumaa pindala vähemalt ulatuses, mis on võrdne EL määruse 2021/2116 art 65 lg-s 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste ühise taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga.
  5. EL määruse 2021/2115 art 4 lg-s 3 on antud mõiste „püsirohumaa“ üldine sisu: tegemist on maaga, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud, haritud ega uuendatud eri liiki rohu või muude rohttaimedega; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad või puud, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad või puud, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks. EL määruse 2021/2115 art 4 lg-d 1 ja 3 annavad liikmesriikidele õiguse täpsustada mõiste „püsirohumaa“ sisu vastavalt EL määruses kindlaks määratud raamistikule. Eesti õiguses on püsirohumaa mõistet ELÜPS § 2 lg 2 alusel täpsustatud määruses nr
  6. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt on püsirohumaa maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid, kas looduslikul viisil või harimise teel, ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Määruse nr 67 § 4 lg-s 2 on täpsustatud, et looduslikud rohttaimed on taimed, mis tavapäraselt kasvavad looduslikel karjavõi rohumaadel või mille seemned sisalduvad karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnesegudes. Püsirohumaa mõistest nähtuvalt on põllumajandusmaa püsirohumaa üksnes juhul, kui maa ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud.
  7. Kohus annab järgnevalt hinnangu, kas kaebaja rikkus püsirohumaa säilitamise kohustust.
  8. PRIA väitel rikkus kaebaja vaidlusalusel maa-alal
  9. aastal püsirohumaa säilitamise kohustust.
  10. septembril 2023 toimunud kohapealse kontrolli käigus koostatud põldude kontroll-lehe kohaselt leiti põllu nr 122 koosseisu kuuluvalt 3,71 ha suurusega alalt eest suvinisu allakülvita (dtl 293). Vaideotsuse kohaselt oli 3,71 ha suurune põlluosa üles haritud ning sellel kasvatati
  11. aastal teravilja; seejuures ei olnud teraviljale tehtud allakülvi ning teravilja ei kasvatatud segus muude rohumaakultuuridega (vaideotsuse p 2; dtl 247).
  12. Kaebaja väitel kündis ta põllu nr 122 ebatasasuste likvideerimiseks ja taimestiku uuendamiseks üles ja rajas püsirohumaa tagasi. Tagasirajatud püsirohumaa kaitseks külvas ta pealtkülvina väikese normiga teraviljasegu (
  13. jaanuari
  14. a vaie; dtl 244). Kaebaja selgitas kaebuses, et heinaseemnele pealtkülviga kattevilja külvamine aitab tagada peenikese heinaseemne parema idanemise, sest heinaseeme kasutab idanemiseks kattevilja vahel kastega tekkivat niiskust (kaebus, p 1; dtl 4). Kaebaja väitel ei ole rohumaa uuendamise eesmärgil heinaseemne külv koos seda kaitsva kattevilja külviga keelatud (kaebus, p 2; dtl 5).
  15. Kaebaja on osutanud rohumaa uuendamisele. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tegemist püsirohumaa rajamise ega püsirohumaa tagasimuutmise (tagasirajamise) juhtumiga EL määruse 2022/126 art 48 lg 5 ja Eesti määruse nr 67 § 4 lg 7 tähenduses, sest enne toetustaotluste esitamise seisuga oli põld 122 püsirohumaa ning see ei katkenud
  16. aasta 10
(14)3-24-512 jooksul – seega ei saanud kaebaja vaidlusalusel maa-alal
  1. aastal püsirohumaad rajada ega seda maa-ala püsirohumaaks tagasi muuta.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja külvas vaidlusalusele maa-alale
  3. aastal suvinisu ja kaera seemnesegu (põllu nr 122 põlluraamat, dtl 245). Vaidlust pole ka selles, et suvinisu ega kaer ei ole looduslikud rohttaimed ega rohumaakultuurid. Menetlusosaliste seisukohad lahknevad sisuliselt küsimuses, kas vaidlusalune maa-ala oli põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud. Maa liigitamine püsirohumaaks sõltub maa-ala tegelikust kasutusest (vt nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-333/15 ja C-334/15: Planes Bresco, p 35). 45.
  4. Asjas pole esitatud tõenditena fotosid, mis kajastaksid vaidlusaluse maa-ala kasutamist
  5. aastal enne põllul kasvanud taimestiku niitmist. 45.
  6. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas PRIA kaebajat
  7. augusti
  8. a kirjas, et alates
  9. aastast kasutatakse pindalatoetuste seiramiseks satelliitfotode põhjal tehtavat pinnaseiret ning analüüsi käigus oli leitud kaebaja taotlusel esitatud andmete ja seirega tuvastatud olukorra vahel erinevus. Andmete täpsustamiseks palus PRIA kaebajal täita fotoülesande ning tähtajaks määrati
  10. august 2023 (dtl 286). Kuna kaebaja fotoülesannet tähtaegselt ei täitnud, määras PRIA
  11. augusti
  12. a ja
  13. septembri
  14. a kirjadega uued tähtajad (vastavalt
  15. september 2023 ja
  16. september 2023). Kaebaja väitel tegi ta fotoülesandes nõutud fotod
  17. septembril 2023 (kaebus, p 3; dtl 5). Põllul kasvanud taimestik niideti
  18. septembril 2023 ning tehti siloks (kaebuse p 3, dtl 5; põlluraamatu väljavõte, dtl 245). Kontrollaruandest nr 230115PS-0197/1 nähtuvalt teostas PRIA kohapealse kontrolli
  19. septembril 2023 (dtl 296).
  20. oktoobril 2023 saatis PRIA kaebajale teate kontrolli tulemustega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta (dtl 298). 45.
  21. Eeltoodust nähtuvalt saab pidada usutavaks, et kaebaja teadis enne põllu nr 122 niitmist, et PRIA oli tuvastanud kaebaja taotluses ja põllul
  22. a valitsenud tegeliku olukorra vahel erinevuse. Seega pidi kaebajale olema mõistetav, et põllu niitmine enne fotoülesande täitmist raskendab püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise hindamist ja tõendamist. Kuna kaebaja jättis fotod enne niitmist tegemata, tuleb tal kanda riski, mis on seotud ebaselgusega põllul enne niitmist valitsenud olukorra osas. 45.
  23. Nii PRIA kui ka kaebaja on esitanud kohtule fotod, mis kajastavad vaidlusalusel maaalal valitsenud olukorda
  24. aastal pärast taimestiku niitmist (PRIA 13 fotot: dtl 299–311; kaebaja kolm fotot: dtl 251–253). Kaebaja on esitanud
  25. septembri
  26. a avalduse lisana ka 12 fotot, mis on kaebaja kinnitusel (dtl 313) ja failide nimetuse kohaselt tehtud
  27. septembril 2024 (dtl 316–327). Kuna praeguses asjas heidavad vastustajad kaebajale ette tingimuslikkuse nõude rikkumist
  28. aastal, ei oma
  29. a põllul valitsenud olukorra esitatud tõendid asjas tähtsust. Seepärast jätab kohus
  30. aasta sügisel tehtud fotod asja lahendamisel arvesse võtmata (

§ 62lg-d 2 ja 5).

45.

  1. Kohtu hinnangul tõendavad asjas esitatud asjakohased tõendid (s.o PRIA kontrollaruande kontroll-leht ning
  2. aastal tehtud fotod), et kaebaja kasvatas
  3. aastal põllul nr 122 vaidlusalusel maa-alal teravilja.
  4. aastal tehtud fotodelt on näha lõigatud teraviljakõrred (dtl 300, 301, 303 ja 308–310) või viljaterad (dtl 299). Lõigatud teraviljakõrred on näha ka kahelt kaebaja tehtud fotolt (dtl 251 ja 252). Kõrte suur hulk fotodel võimaldab teha järelduse, et teravili moodustas maa-alal kasvatatud taimestikust märkimisväärse osa (vt eelkõige PRIA foto nr 5, dtl 303, ning kaebaja foto nr 2, dtl 252). 11

(14)3-24-512 Kuna kaebajal ei olnud kohustust teravilja kasvatada, ei ole asja lahendamisel määrav, kas teravili moodustas valdava osa taimestikust. Seepärast ei oma asjas tähtsust, kas teravilja külvamine külvinorm 100 kg/ha on kohalikele normidele vastav argotehniline võte.
  1. Võttes arvesse, et püsirohumaa ei ole erinevalt põllumaast haritav maa ning püsirohumaana deklareeritud maa-alal teravilja kasvatamine ei aita saavutada HPK 1 eesmärki, tuleb maa-ala, millel kasvatatakse teravilja, lugeda põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud maa-alaks. Seepärast leidis PRIA põhjendatult, et kaebaja rikkus vaidlusalusel maa-alal teravilja kasvatades tingimuslikkuse nõuete hulka kuuluvat ja talle määruse nr 68 § 2 lg 2 alusel kohalduvat püsirohumaa säilitamise kohustust.
  2. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega menetlusreeglite rikkumise kohta. 47.
  3. Kaebaja on PRIA-le ette heitnud uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumist seoses sellega, et vaideotsuse punktis 3 osutati kaera kasvatamisele. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sisulise eksimusega ning see eksimus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vaideotsusest nähtub selgelt, et kaebajale heideti ette vaidlusalusel maa-alal teravilja, mitte konkreetselt kaera, kasvatamist. Vaideotsuse punktist 2 nähtuvalt tugines PRIA nimetatud järelduse tegemisel kontrollkäigus tuvastatud asjaolule, et kaebaja kasvatas suvinisu. Ka kaebaja põlluraamatu kohaselt külvati vaidlusalusele maa-alale suvinisu ja kaera seemnesegu. Mõlemad kultuurid on teraviljad. 47.
  4. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta. Kontrollaruande kohaselt teavitas PRIA kaebajat kohapealse kontrolli toimumisest kontrolli toimumise päeval poolteist tundi enne kontrolli algust (dtl 296). Kaebaja üldsõnaline väide, et talle ei teatatud kontrolli aega ja toimumise kohta, ei ole veenev, sest asja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis sellise väite õigsust toetaks. Võttes arvesse, et PRIA oli kaebajale enne kontrolli toimumist saatnud korduvalt fotoülesande teate, pidi kaebaja jaoks olema mõistetav, et kohapealne kontroll on seotud fotoülesande objektiks oleva maa-alaga. Kaebajal oli võimalik esitada vastuväited kohapealse kontrolli tulemustele PRIA
  5. oktoobri
  6. a teate alusel (dtl 298). Võttes arvesse, et kaebaja on kogenud põllumajandustootja, ei ole usutav, et talle polnud PRIA menetlustoimingute põhjal toetuste vähendamise võimalikkus ettenähtav.
  7. PRIA ja KIK-i otsustega vähendati kaebaja taotletud toetusi tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest 1% võrra.
  8. Kohtu hinnangul puudub asja materjalide põhjal alus hinnanguks, et PRIA ja KIK vähendasid kaebaja taotletud toetusi tuvastatud rikkumise tõttu ülemääraselt. Kaebaja pole sellist väidet ka esitanud. 49.
  9. EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 3 näeb ette, et kui mittevastavusel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on tähtsusetud, siis halduskaristust ei kohaldata. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja suhtes tuvastatud rikkumist pidada sedavõrd vähetähtsaks, et toetuse vähendamine polnuks õigustatud. Kuna püsirohumaal teravilja kasvatamine takistab püsirohumaa säilitamisele seatud eesmärkide saavutamist, ei olnud EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 3 kohaldamiseks alust. Seda järeldust ei väära ka kaebaja väide, et tema tegevuse tõttu ei tekkinud Eesti riigil püsirohumaa tagasirajamise kohustust. Kui kaebaja rikkumine 12
(14)3-24-512 oleks olnud sedavõrd ulatuslik, oleks tõenäoliselt olnud põhjendatud vähendada toetusi tunduvalt suuremas ulatuses. 49.
  1. EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 1 teise lõigu kohaselt võetakse toetuse vähendamisel arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Seejuures peavad halduskaristused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kohustuse arvestada rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust sätestab ka ELÜPS § 13 lg
  2. EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 6 kohaselt on tahtliku mittevastavuse korral vähendusprotsent vähemalt 15% maksete kogusummast. Ülejäänud mittevastavuse juhtudel vähendatakse maksete kogusummat sama määruse art 85 lg 2 kohaselt üldjuhul 3%. EL määrust nr 2021/2116 täiendava EL määruse nr 2022/1172 art 9 lg 1 kohaselt võib makseasutus kindlakstehtud tahtmatu mittevastavuse korral vähendada EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg-s 2 sätestatud protsendimäära kuni 1%. Seega kohaldasid PRIA ja KIK kaebaja suhtes minimaalset võimalikku halduskaristust. Eeltoodust tulenevalt on toetuste vähendamise otsused proportsionaalsed. Kohus märgib üksnes selguse huvides, et vaidlustatud otsuste sisust nähtuvalt pole otsuste õigusliku alusena märgitud EL määruse nr 2022/1172 art 9 lg 2, art 10 ja art 11 asjakohased. Nimetatud ebatäpsused ei tingi otsuste tühistamist, sest muude otsustes märgitud õiguslike aluste kohaldamine oli põhjendatud. IV
  3. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et PRIA
  4. detsembri
  5. a otsused nr 12-1/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879,
  6. detsembri
  7. a otsus nr 12-18/23/2308,
  8. veebruari
  9. a otsused nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-1/24/3136,
  10. veebruari
  11. a otsus nr 12-1/24/3455,
  12. märtsi
  13. a otsus nr 12-1/24/3619 ja
  14. märtsi
  15. a otsus nr 12-14/24/24 ning KIK-i
  16. märtsi
  17. a otsus nr 6-1/24/4 on kaebajat puudutavas osas õiguspärased. Seepärast ei ole nimetatud otsuste tühistamiseks alust. Kaebaja ei ole PRIA
  18. jaanuari
  19. a vaideotsuse nr 12-1/24/110-1 õiguspärasuse kohta eraldi väiteid esitanud, mistõttu mõistab kohus, et kaebaja on esitanud vaideotsuse tühistamise nõude õigusselguse huvides. Kuna kohus ei tühista PRIA toetuste määramise otsuseid, jätab kohus vaideotsuse tühistamise nõude rahuldamata. PRIA ja KIK-i nimetatud otsuste kehtima jäämise tõttu puudub alus kohustada vastustajaid kaebaja
  20. märtsi
  21. a,
  22. mai
  23. a ja
  24. juuni
  25. a toetustaotlusi uuesti lahendama. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 51.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

52. Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas (

§ 175lg 1). Kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus avaldatavas kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate isikuandmete avaldamata jätmiseks 13

(14)3-24-512 (

§ 175lg 3). Vastav taotlus tuleks esitada Tartu Halduskohtule enne kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.