Obsah (12)

§ 209§ 345§ 1572§ 213§ 201§ 157§ 199§ 64§ 68§ 65§ 63§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 10.04.2025 Kohtuasja number 1-23-5850 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kohtuasi ja menet

§ 209

lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1, § 157 2 lg 1, § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 09.07.

1. a otsus Süüdistatav Kaupo Rõigas, isikukood: 36203072721; elukoht: XXX; viibimiskoht Viru Vangla; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; ei tööta; tõkend vahistamine alates 07.06.2023; 2 kehtivat kriminaalkaristust. Apellandid süüdistatav Kaupo Rõigas; kaitsja Leelo Viil Teised apellatsioonimenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kaidi Kahu Ringkonnaprokuratuuri kannatanud AVS Auto24 OÜ (seaduslik esindaja Alexey Saykin), S.M. , J.M. , A.M. , N.M. , ESTO AS (volitatud esindaja Nadežda Botšarova-Suvorova), Bondora AS (volitatud esindaja Maria Tihhonova), Placet Group OÜ (volitatud esindaja Eerika Erlach), AS Inbank (volitatud esindaja Carmen Tars), BB Finance OÜ (volitatud esindaja Kaisa Kivisikk); Kohtuistungi toimumise aeg 28.01.2025 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu 09.07.
3. a otsus osas, milles Kaupo Rõigas tunnistati süüdi 1.1

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 1572

lg 1 järgi ning mõisteti talle

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust; 1.2

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 1572

lg 1 järgi ning mõisteti talle

§ 213lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

1.3

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Kaupo Rõigas süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 157 2 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle

§ 209lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu 09.07.
2. a otsus muutmata.
3. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadi Leelo Viili poolt Kaupo Rõigasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12 eurot).
5. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Süüdistusakti ja prokuröri poolt 26.04.2024 esitatud muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse Kaupo Rõigast järgmistes kuritegudes. 1.1.

§ 209

lg 2 p 1 järgi süüdistatakse teda teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette järgmisi tegusid. 1.1.

1. Kaupo Rõigas müüs 30.10.2020 temale mittekuuluva, kuid üürilepingu alusel tema valduses olnud sõiduauto Lexus IS 200d AVS Auto24 OÜ-le. Ta esitas enda isiku tõendamiseks eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa Timo Antti Niemineni nimele, milledel oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. Saanud müügihinnast kätte 1500 eurot, jättis ta auto ostjale ja lahkus koos rahaga, tekitades sellega AVS Auto24 OÜ-le materiaalset kahju summas 1500 eurot. 1.1.
2. Kaupo Rõigas, esitledes end Tomasena, lubas A.M. ile organiseerida soodsamalt autokooli õpingud ja juhiloa. Ta küsis 03.03.2022 A.M. i ID-kaardi koopia ja lasi kannatanul teha ülekande summas 600 eurot enda poolt nimetatud arveldusarvele. Arveldusarve kuulus tegelikkuses Kaupo Rõigase emale ja samal päeval kanti sellele 600 eurot üle Kaupo Rõigase arveldusarvele. Kaupo Rõigas A.M. ile autokooli õpinguid ei organiseerinud ja tekitas sellega kannatanatule kahju 600 eurot. 1.1.
3. Kaupo Rõigas, esitledes end Tomasena, lubas N.M. ile, et aitab teda sõiduauto Crysler Town Country ostuga välismaalt ning selle transportimisega Eestisse. Selleks saatis ta kannatanule sõiduauto fotod ning sai temalt
4. aasta juunis-juulis kahes osas kokku 11 500 eurot sularaha. Lubatud sõiduautot Kaupo Rõigas kannatanule ei soetanud, ega tagastanud ka saadud raha, tekitades sellega kannatanule kahju summas 11 500 eurot. 1.1.
5. Kaupo Rõigas esitas 04.08.2022 J.M. i nimel viimase loata ja teadmiseta ning tema isikutuvastusvahndeid kasutades interneti teel laenutaotluse BB Finance OÜ-le. Positiivse laenuotsuse tegi BB Finance OÜ töötaja. Sõlmitud laenulepingu alusel kanti 1255 eurot üle 2 J.M. i nimel olevale arvelduskontole, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Kaupo Rõigas tekitas BB Finance OÜ-le varalist kahju summas 1255 eurot. 1.
6. Kaupo Rõigast süüdistatakse

§ 213

lg 2 p 1 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Kaupo Rõigas esitas viiel korral (ajavahemikul 28.02.2022 – 03.05.2022) J.M. i nimel viimase loata ja teadmiseta ning tema isikutuvastusvahendeid kasutades interneti teel erinevatele äriühingutele laenutaotlused. Isikutuvastuseks kasutas ta J.M. i nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Sõlmitud laenulepingute alusel kanti raha J.M. i nimel olevale Coop Panga arvelduskontole, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Selliselt tekitati varalist kahju Inbank Finance AS-ile summas 7491,02 eurot (28.02.2022 autolaenuleping), Placet Group OÜ-le 2200 eurot (01.03.2022. a laenuleping), Bondora ASile summas 8933,96 (13.04.2022. a ja 06.06.2022. a laenulepingud) ning ESTO AS-le summas 1800,50 eurot. 1.3. Veel süüdistatakse Kaupo Rõigast

§ 157

2 lg 1 järgi teist isikut tuvastavate ja tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise ja kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Kaupo Rõigas kasutas J.M. i loa ja teadmiseta tema nime ja isikukoodi, elamisloa kaardi pilti ja PIN-koodi, juhiloa pilti, elukoha aadressi, tema tööalast e-posti aadressi ning kannatanu J.M. i nimel olevat arvelduskontot Coop Pangas, eesmärgiga jätta võlausaldajatele mulje, et laenuvõtjaks on J.M. , esitas laenutaotlused ning sõlmis tema nimel laenulepingud tekitades sellega kahju J.M. i seadusega kaitstud õigustele. 1.4. Kaupo Rõigast süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja omastamise. Ajavahemikul 01.01.-22.09.2022, täpselt tuvastamata kuupäeval varastas Kaupo Rõigas vaba juurdepääsu teel J.M. i elukohast XXX järgmised kuldehted: kullast käevõru smaragdide ja briljantidega, punasest kullast sõrmuse rubiini ja briljandiga ning valgest kullast lehekestega, 3 kollasest kullast ketti, 2 paari kollasest kullast kõrvarõngaid, 2 kollasest kullast abielusõrmust, kollasest kullast ja rubiinidega lillelised kõrvarõngad, kollasest kullast sõrmuse Swarovski kristallide ja briljantidega. Kokku tekitas Kaupo Rõigas J.M. ile kahju summas 3130 eurot. 1.5. Kaupo Rõigast süüdistatakse

§ 201

lg 2 p 1 valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Saanud 27.07.2020 üürilepingu alusel enda valdusesse sõiduauto Lexus IS 200d, mille omanik oli Coop Liising AS ja vastutav kasutaja liisinglepingu alusel S.K. (hilisem M) müüs auto AVS Auto24 OÜ-le. Saanud ostuhinnast kätte 1500 eurot, jättis ta auto koos võtmetega selle äriühingu töötajate kätte. Tegu on sama episoodiga, mis otsuse punktis 1.1.1. 1.6. Kaupo Rõigast süüdistatakse ka

§ 345lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi.

Eelmises punktis viidatud sõiduki ostumüügilepingu sõlmimisel esitles ta end AVS Auto24 OÜ töötajatele sõiduki omaniku Timo Anttina, esitades enda isiku tõendamiseks ja oma väidete kinnituseks eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa Timo Antti Niemineni nimele. Mõlemal nimetatud dokumendil oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. 3 Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus kuulutas 09.07.2024. a otsuse resolutiivosa, millega tunnistas Kaupo Rõigase süüdi: -

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 157

2 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (kannatanute AVS Auto24 OÜ, A.M. i, N.M. i, BB Finance OÜ ja J.M. i suhtes toime pandud kuriteod) ning mõistis talle

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust; -

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 157

2 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (kannatanute Inbank Finance AS, Placet Group OÜ, Bondora AS, ESTO AS ja J.M. i suhtes toime pandud kuriteod) ning mõistis talle

§ 213

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust; -

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust; -

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. 2.1.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis maakohus Kaupo Rõigasele liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti Kaupo Rõigase kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.06.

1. Kaupo Rõigase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata, määrates, et tõkend tuleb tühistada jõustunud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumisel. 2.
2. Maakohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagid ning mõistis Kaupo Rõigaselt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitisena välja: J.M. i kasuks 3130 eurot; A.M. i kasuks 600 eurot; N.M. i kasuks 11500 eurot; AVS Auto24 OÜ kasuks 1500 eurot; Bondora AS kasuks 8933,96 eurot; Inbank Finance AS kasuks 9019,92 eurot; BB Finance OÜ kasuks 1416,14 eurot; PLACET GROUP OÜ kasuks 2636,62 eurot ja ESTO AS kasuks välja 1932,08 eurot. 2.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Kaupo Rõigaselt riigi kasuks välja sundraha summas 1230 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1231 eurot ja kohtumenetluses 4826,32 eurot ning ekspertiisi kulu 862 eurot, s.o kokku 8149,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on Kaupo Rõigasel õigus tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus võttis seisukoha ka asitõendite osas.
4. Viru Maakohus tegi asjas tervikotsuse 09.09.
5. 3.
6. Maakohus luges tõendatuks, et Kaup Rõigas sai Ü.K. lt rendilepingu alusel enda kasutusse sõiduauto Lexus maksumusega 10 000 eurot. Rendilepingu sõlmimisel esitles ta end Timo Antti Nieminenina. Selle sõiduki omanik oli Coop Liising AS ja vastutav kasutaja S.K. . Kaupo Rõigas kasutas sõidukit mõnda aega, tasus selle eest renti 3 kuud (540+500+500 eurot). Rendiaja lõpus (30.10.2020) kirjutas Kaupo Rõigas Whatsapis Ü.K. le, et ta soovib sõiduki veel kuuks ajaks rendile võtta ja toob 500 eurot. Sel päeval aga Kaupo Rõigas enam ei tulnud. Samal päeval, s.o 30.10.2020 sõitis ta sõiduautoga Lexus hoopis AVS Auto24 OÜ müügiplatsile ning pakkus seal oma sõidukit ettevõtte juhatuse liikmele müügiks. Ka autot müües esines ta Timo Antti Niemineni nimega, esitades enda isiku tuvastamiseks ostjale võltsitud Soome passi. Passi võltsitust kinnitab asjaolu, et seal oli Kaupo Rõigase foto ja sünnikuupäev. Timo Antti Niemineni nimi ja Kaupo Rõigase foto olid ka Soome juhilubadel, 4 mille ta samuti esitas. Sõlmiti broneeringuleping, ostjaks AVS Auto24 OÜ ja müüjaks Timo Antti. Sõiduauto väärtuseks hinnati 3000 eurot, millest 1500 eurot tasuti Kaupo Rõigasele tagatisena samal päeval. Ülejäänud 1500 eurot pidi ostja tasuma järgmisel päeval, pärast seda, kui müüja toob ostjale sõiduauto dokumendid. Kaupo Rõigas lahkus saadud rahaga sündmuskohalt ja jättis sõiduauto koos võtmetega AVS Auto24 töötajate kätte. 3.
7. Kaupo Rõigas tekitas AVS Auto24 OÜ töötajatel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et sõiduk kuulub temale ning tal on õigus seda maha müüa. Petmise tõttu tekkis AVS Auto24 OÜ esindajal eksimus, mille tulemusena toimus varakäsutus – AVS Auto24 OÜ andis Kaupo Rõigasele auto eest ettemaksuks 1500 eurot sularahas. Ühtlasi pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Soome Vabariigi passi ja Soome Vabariigi juhiloa kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega. Sellega pani Kaupo Rõigas toime

209 lg 1, § 345 lg 1 ja § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteod. Maakohtu hinnangul on need kuriteod toime pandud kavatsetult. 3.

1. Maakohus luges tõendatuks ka selle, et Kaupo Rõigas, nimetades ennast Tomaseks, lubas A.M. ile organiseerida õpinguid autokoolis tuttava autokooli omaniku kaudu, kelle juures on võimalik juhiload soodsamalt ära teha. Selleks pidi A.M. üle kandma 600 eurot Kaupo Rõigase poolt nimetatud arveldusarvele, mida ta tegigi 03.03.
2. Sõidukooli õpinguid Kaupo Rõigas kannatanule tegelikkuses ei korraldanud. Seda, et süüdistataval polnud kavatsust autokooliõpinguid organiseerida, näitab see, et Kaupo Rõigas valetas, et ülekanne tuleb teha autokooli töötaja kobtole – tegelikult oli tegu Kaupo Rõigase ema kontoga. Samuti esines ta A.M. ile juba algusest peale valenime all. Nimetatud teoga tekitas Kaupo Rõigas A.M. ile varalist kahju summas 600 eurot. Sellega pani ta toime

§ 209lg 2 p 1 kohase kuriteo.

3.

1. Maakohus tuvastas ka, et Kaupo Rõigas, nimetades ennast Tomaseks, lubas N.M. ile, et aitab teda sõiduauto Crysler Town Country ostuga välismaalt ning selle transportimisega Eestisse. Ta saatis kannatanut huvitava sõiduauto fotod ning sai temalt
2. aasta juunisjuulis sõiduauto soetamiseks kahes osas kokku 11500 eurot sularaha, 10 000 eurot N.M. i enda käest ja mõni aeg hiljem veel 1500 eurot tema elukaaslase A.V. i käest. Lubatud sõiduautot Kaupo Rõigas kannatanule ei toonud, samuti ei tagastanud ta raha. Kohus tuvastas, et Kaup Rõigas ei kavatsenudki N.M. ile sõiduautot hankida ning selle lubamisega tekitas kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Sellega pani ta toime

§ 209lg 2 p 1 kohase kuriteo.

3.

1. Ajavahemikul 28.02.2022 kuni 04.08.2022 kannatanute Placet Group OÜ, ESTO ASi, BB Finance OÜ, Bondora AS-i ja Inbank Finance AS-i suhtes toime pandud kelmuse ja arvutikelmuse episoodide ning kannatanu J.M. i suhtes toime pandud identiteedi ebaseadusliku kasutamise episoodide osas tuvastas maakohus järgmist. Kaupo Rõigas palus J.M. il avada enda nimel Coop Panga arvelduskonto, mida hakkas ise kasutama. Ta taotles interneti teel J.M. i nimel laenu erinevatelt laenuandjatelt ja seetõttu sõlmiti ajavahemikul 01.03.2022 kuni 04.08.2022 J.M. i ja Placet Group OÜ, BB Finance OÜ, Bondora AS ja Esto AS vahel laenulepingud erinevatele summadele, mis kanti üle sellele Coop Panga arvelduskontole. J.M. i ja Inbank Finance AS-i vahel 28.02.2022 sõlmitud autolaenulepingu summa 8999 eurot kanti samal päeval üle Inbank Finance AS-i koostööpartneri NP Autod OÜ arveldusarvele. Ostetud sõiduautot kasutas Kaupo Rõigas. 3.5.
2. Kaupo Rõigas ei vaielnud vastu, et tema võttis kõik süüdistuses nimetatud laenud, kuid need laenud said võetud kokkuleppel J.M. iga. Kaupo Rõigase ütluste kohaselt tutvus 5 tema J.M. iga 4.01.2022 ja sellest ajast hakkasid nad koos elama. Oma tõelist nime ta J.M. ile ei öelnud. Ta ütles enda nimeks Tomas Niemi ja J.M. nägi ka sellist võltsitud passi. Kuna neil tekkis väga usaldusväärne suhe, siis ta palus, et J.M. avaks lisaarve, et ta saaks sooritada perekonna jaoks finantstehinguid. Kaupo Rõigase sõnul võttis ta laenud koos J.M. iga. Kuna naine usaldas teda ja nägi, et varasemad maksud on makstud, siis oli ta nõus võtma järgmisest kontorist lühiajalist laenu tingimusel, et Kaupo Rõigas maksab sellegi laenu tagasi. J.M. kinnitas alati Smart-ID-ga, et on võimalik võtta laenu. Süüdistatav rõhutas, et neid laenusid maksis ta tagasi nagu lepingus oli ette nähtud alates märtsist kuni septembrini
3. Laenude võtmisel oli tal plaan maksta ise kõik tagasi. Kuid septembris sai J.M. i tütar teada Kaupo Rõigase tegeliku nime ja need plaanid luhtusid ja lõppesid. 3.5.
4. Maakohtus ei pidanud Kaupo Rõigase ütlusi tõesteks. Süüdistusversiooni ja J.M. i ütlusi toetavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mille usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Ühises majapidamises elades võis Kaupo Rõigasel juurdepääs olla nii kannatanu ID-kaardile, Smart-ID-le ja nende paroolidele kui ka telefonile. Samuti on kannatanu viidanud sellele, et süüdistatav oli väga veenev ja kasutas ära kannatanu emotsioone. Ta tegi kannatanule abieluettepaneku ja küsis sellel ettekäändel enda kätte kannatanu ID-kaardi. Samuti nõudnud ta ID-kaarti selleks, et teha avaldus perekonnaseisuametisse ja käia erinevates registrites. Kuna Kaupo Rõigas sai laenud võtta interneti teel, siis ei olnud tal vajadust kannatanut oma plaanidest informeerida. J.M. i isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus digitaalselt. Isegi kui kannatanu lubas oma dokumente Kaupo Rõigasele ja isegi siis kui ta sisestas enda parooli, ei saanud ta aru, et identifitseerimine on vaja teha selleks, et saaks laenu võtta. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et 22.09.2022 laenudest teada saades hakkas ta pankadega kontakti otsima, pidama kirjavahetust ja üritas koos tütrega pankadega suheldes mingil viisil laenude küsimusi lahendada. Kannatanu versioon on usutav ka seetõttu, et J.M. il ei olnud laene tarvis, ta elas enne ilma laenuta ja ta pole mitte kunagi krediidiasutustelt laenu võtnud. 3.5.
5. Kohus tuvastas ka, et J.M. i isiku tuvastamine ja autolaenulepingu allkirjastamine toimus digitaalselt. Kaupo Rõigase ütlused laenulepingu käsikirjalise allkirjastamise kohta ei vasta tõele. Kuigi kannatanu viibis koos Kaupo Rõigasega NP Autod kontoris ja allkirjastas seal omakäeliselt auto ostu-müügi lepingu, ei olnud ta teadlik, mis lepingu ta allkirjastab ega ka sellest, et auto soetati laenuga. Kannatanu sõnul pani Kaupo Rõigas teda uskuma, et kinkis kannatanule auto, ja ta arvas, et Kaupo Rõigas ostis selle auto enda raha eest. 3.5.
6. Kokkuvõtlikult jõudis kohus järeldusele, et kohtus uuritud tõendid langevad kokku J.M. i versiooniga, et ta pole andnud nõusolekut laenude võtmiseks ega olnud nendest teadlik. J.M. i isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus digitaalselt. Selleks on kasutatud kannatanu nimel olevat Smart-ID-d Inbank Finance AS, Placet Group OÜ ja BB Finance OÜ puhul ning ID-kaarti ESTO AS ja Bondora AS puhul. Positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem, va BB Finance OÜ puhul, kus positiivse laenuotsuse tegi BB Finance OÜ töötaja. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Kaupo Rõigas laenuandjatele varalist kahju. 3.5.
7. BB Finance OÜ-ga seotud episood on kvalifitseeritud kelmusena

§ 209

lg 2 p 1 järgi, kuivõrd pettuse teel viidi eksimusse reaalne inimene, kes tegi positiivse laenuotsuse. Ülejäänud episoodides on täidetud

§ 213lg 2 p 1 koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Süüdistatava ebaseadusliku andmetöötlusprotsessi sekkumise tõttu tegid laenuandjate arvutisüsteemid positiivsed laenuotsused. Kaupo Rõigas pani kuriteod toime kavatsetult. 6 3.6. Teise isiku identideeti kasutamise osas luges maakohus tõendatuks, et Kaupo Rõigas kasutas J.M. i isikuandmeid kavatsetult, eesmärgiga varjata laenude võtmisel ja lepingute sõlmimisel enda tõelist identiteeti. Seejuures teadis süüdistatav, et tal puudub kannatanu nõusolek tema isikuandmeid kasutada ja selle tulemusel tehinguid sõlmida. Ta sai kannatanu isikuandmeid kasutades varalist kasu. Laenuga ostetud sõiduautot Audi kasutas peamiselt Kaupo Rõigas ja hiljem sai ka raha auto müügist endale. Seega oli süüdistatava eesmärgiks kohe algusest peale jätta lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Kaupo Rõigas on toime pannud

§ 1572lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.

1. J.M. i ütlustega on tõendatud, et tema elukohast XXX on varastatud süüdistuses loetletud kuldehted. Kannatanu ütluste usaldusväärsust toetavad tema tütre A.M. i ütlused, mille kohaselt emal olid erinevad kuldehted, mis kõik ära kadusid. Kannatanud on neid ehteid üksikasjalikult kirjeldanud ja selgitanud nende ehetega seotud detaile. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Viimati nägi J.M. ehtekarpi aastavahetusel enne Kaupo Rõigase tema korterisse elama asumist. Pärast süüdistatava korterist lahkumist avastas kannatanu, et ehted on kadunud. Keegi teine peale Kaupo Rõigase ei saanud ehteid tema korterist varastada. 3.
2. Süüdistatava käsitamine varem kelmuse, omastamise ja varguse toime pannud isikuna tuleneb nii käesoleva kriminaalasja raames toime pandud kelmuse episoodide paljususest kui ka sellest, et ta on Harju Maakohtu 11.12.
3. a otsusega nr 1-18-8781 tunnistatud süüdi ja karistatud

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 26.10.2021. a otsusega nr 121-6926 on Kaupo Rõigas tunnistatud süüdi ja karistatud

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Seega tuleb Kaupo Rõigase poolt toime pandud kuriteod kvalifitseerida korduvalt (s.t vähemalt teist korda) toime pandud kelmuse, varguse ning omastamisena ehk

§ 209

lg 2 p 1,

§ 213

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.8.1. Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmist.

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 1572

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on Kaupo Rõigase süü suur. Tema kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge. Süüd suurendava asjaoluna tuleb võtta arvesse seda, et Kaupo Rõigas pettis kannatanutelt välja suure hulga raha neljas erinevas kelmuse episoodis, tekitades kahju kokku summas 15016,14 eurot. Karistust kergendava asjaoluna tuleb AVS Auto24 OÜ episoodis arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kaupo Rõigas pani J.M. i suhtes kuriteod toime kasutades ära tema usaldust. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud samasuguste kuritegude eest, seetõttu on tema tegevus keskmisest jultunum ja süü suur.

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 1572

lg 1 järgi mõistetav karistus peab olema väiksem kui

§ 209

lg 2 p 1 puhul, sest süüdistatav maksis mingis osas laene tagasi ehk osaliselt heastas laenuandjatele tekitatud kahju. Varguse puhul arvestas kohus sellega, et tegu on ühe episoodiga ja kahjusumma ei ole liiga suur. Kaupo Rõigast on samalaadse kuriteo eest varasemaltki karistatud ning see ei ole mõjutanud teda varuste toimepanemisest loobuma. Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, pole Kaupo Rõigase süüaste pole suur.

§ 201lg 2 p 1 episoodis puhul oli tegemist ühe inimese varaga.

Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. 3.8.

1. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta karistuse täitmisele pööramata, ei esine. Ainus viis vältida, et Kaupo Rõigas ei paneks toime uusi kuritegusid, on reaalse vangistuse kohaldamine. Väidetava halvenenud tervise kohta pole tõendeid esitatud, mistõttu pole karistusest vabastamiseks alust. 7 3.
2. Kannatanute esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. 3.
3. Menetluskulud kuuluvad täies ulatuses Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele ning need tuleb hüvitada 12 kuu jooksul. Apellatsioonid
4. Kaupo Rõigas esitas apellatsiooni, milles taotleb enda õigeks mõistmist varguse episoodis ja J.M. iga seotud kelmuste episoodides. Kannatanu on kuldehete varguse kohta valetanud. Tema ja A.M. i ütlused on väga erinevad ja asjasse on segatud ka keegi T.V. . Kiirlaenude võtmine toimus ühisel ettevõtmisel ning kannatanu sõnu ei saa uskuda. Süüdistataval oli plaan laenud tagasi maksta ja ta tegi seda kuni elas J.M. iga koos. Saades teada Kaupo Rõigase tegeliku identideedi, keeldus kannatanu enam koos süüdistatavaga elamast ja käskis kohe kõik laenud kinni maksta. Kaupo Rõigasel raha ei olnud. Ta oli Euroopas ja otsis viise, kuidas raha teenida.
5. a märtsis leppis ta J.M. iga ära ning taas hakati koos elama kuni süüdistatava kinnipidamiseni 06.06.
6. Firmast NP Autod sõiduauto Audi ostmise puhul ei arvestanud kohus NP Auto esindajate ütlusi, et laenulepingu ja ostu-müügilepingu sõlmis J.M. ainuisikuliselt. Müügimees R.I. tunnistas kohtus, et lepingud sõlmis auto ostja. Inbanki esindaja tunnistas, et sõlmis laenulepingu firmaga NP Autod, mitte Kaupo Rõigasega. Kelmust toime pandud ei ole. Tema lubas, et ostab elukaaslasele kingituseks auto, mille liisingut maksab ise.
7. Kaitsja palub oma apellatsioonis maakohtu otsuse tühistada Kaupo Rõigase süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1, § 157 2 lg 1, § 199 lg 2 p 4 J.M.

iga seotud episoodides ja taotleb õigeksmõistmist. Kaupo Rõigasele tuleb mõista kergem karistus, maakohtu menetluskulud osaliselt ning apellatsioonimenetluse kulud täielikult riigi kanda jätta. J.M. i tsiviilhagi palub kaitsja jätta läbi vaatamata. 5.

1. Kaitsja märgib, et kuldehete varguse osas on asjas sisuliselt vaid üks süüstav tõend, milleks on kannatanu ütlused. Süüditunnistamisel on tuginetud üksnes kannatanu oletustele. Kuna omavahelised suhted olid laenulepingute tõttu läinud halvaks, oli kannatanul loogiline arvata, et Kaupo Rõigas võib olla seotud ka tema ehete vargusega. Süüdistuses ei ole konkretiseeritud kuriteo toimepanemise aega ega viisi. Välja jäi selgitamata, kas süüdistuses loetletud ehted karbis olid. J.M. ise ehteid aastaid ei kandnud ning nende alles olekut ei kontrollinud. Süüdistatava ütlusi ei tohiks tõendikogumist välja jätta üksnes seetõttu, et need ei haaku süüdistusversiooniga. 5.
2. Laenudega seoses on peamine küsimus, millal tekkisid probleemid laenude tagasimaksmisel. Kas Kaupo Rõigas, tehes tehinguid J.M. iga koos või vähemalt tema teadmisel, kavatses hiljem nendest tehingutest n.ö distantseeruda ja jättagi kõik laenud J.M. ile tasuda või tekkisid hiljem sellised asjaolud, mis tõid kaasa tagajärjena laenude tagasimaksmise peatumise. Ühtegi niisugust tõendit, mis Kaupo Rõigase esialgseid kuritegelikke kavatsusi kinnitaks, ei ole. Tõendatud pole, et end Tomasena tutvustades oli Kaupo Rõigasel plaan kelmust toime panna. Süüdistatav selgitas eluliselt usutavalt, et ei näinud võimalust oma nimel arvet avada ja laene võtta, kuna tema taust oli üsnagi keeruline. Laene võttes tegutses ta teadmisega, et J.M. ka kiidab tema tegevuse heaks. Ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd pikka aega erinevaid finantstehinguid ja rahaülekandeid teinud ja tehingute ning raamatupidamise õigsust kontrollinud J.M. ei saa aru, mis tema pangaarvete kaudu tehakse. Kõnesalvestise stenogrammist nähtuvalt rõhutas meesterahvas, et et tema maksab neid laenusid tagasi, on seda teinud siiamaani ja kavatseb seda edasi teha. 8 Salvestistest ei jää muljet, et naisisik sai laenudest teada täiesti ootamatult või et tegevus on toimunud täiesti tema selja taga. 5.
3. Auto ostmise episoodis oli kannatanul lepingut allkirjastades võimalik saada ülevaade, millega on tegemist. J.M. il oli võimalus saada endale üks eksemplar lepingust ja ka tõlge, ent seda võimalust ta ei kasutanud. Kannatanu ei osanud selgitada, kuidas olukorras, kus ta ise füüsiliselt viibis kontoris kohapeal ja võis jälgida toimunut, oli võimalik tema silmade all Kaupo Rõigasel tema Smart-ID või mingisugust muud isiku tuvastamise viisi kasutada ja see leping tema teadmata sõlmida. 5.
4. Tõenditest ei saa teha järeldust, et Kaupo Rõigasel oli juba kõigi laenulepingute sõlmimise hetkeks olemas teadmine ja tahtlus oma kohustusi mitte täita ja siit tulenevalt ei saa ka väita, et tegemist oli teadliku ja tahtliku ebaõige ettekujutuse loomisega teisel isikul. Süüdistataval oli tehingute tegemise ajal olemas maksevõimelisus ja tulevane maksevalmidus. Tuleb möönda, et Kaupo Rõigase sissetulekud ei pruukinud olla täiesti legaalsed, aga ei ole andmeid, et maksevõimelisus üldse puudus. 5.5.

§ 1572

lõike 1 järgi süüditunnistamine on ebaõige, kuna tehinguteks oli kannatanu nõusolek ning Kaupo Rõigasel puudus eesmärk tekitada kellegi seadusega kaitstud õigustele või huvidele kahju. 5.

1. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Kaupo Rõigase süü on suur. Puuduvad teo eriliselt taunitavad asjaolud, miks võiksid karistuse mõistmisel tähtsust omada ja mis ei ole hinnatavad koosseisuliste asjaoludena üldiselt. Eripreventiivsetel eesmärkidel ei ole vajadust pikaajalist reaalset vangistust mõista. Kaupo Rõigase tervislik seisund on väga halb, ta on ratastoolis, läbi teinud kaks infarkti, vahetamist vajavad mõlemad puusaluud. On vähe tõenäoline, et sellises terviseseisundis isik jätkab samasugusel viisil kuritegude toime panemist. Vanglas ei ole süüdistatav seni tõhusat meditsiinilist abi saanud ja vangla tingimustes tavapärane stressi ja pingeolukorras viibimine südamehaiguste puhul tervisele hästi ei mõju. Kaupo Rõigase pikemalt vanglas hoidmine ei oleks humaanne. Menetlus ringkonnakohtus
2. Kaitsja ja süüdistatav jäid kohtuistungil apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde.
3. Prokurör leidis, et apellatsioonid ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata. Kuldehete vargusega seonduvat episoodi tõendavad lisaks J.M. i ütlustele ka tema tütre ütlused, väljavõte Facebooki sõnumivahetusest ning asitõendi vaatlusprotokoll süüdistatava arvutist leitud fotoga. Kannatanu J.M. i ja tunnistaja A.M. i ütlused kuldehete olemasolu kohta on usaldusväärsed. 7.
4. Kaupo Rõigas ega tema kaitsja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid Kaupo Rõigase sissetulekuid ja maksevõimelisust. Vastupidi, kohtumenetluses leidis tõendamist, et Kaupo Rõigas elatas end J.M. i sissetulekutest, samuti kannatanu J.M. i nimel ja teadmiseta võetud laenudest ja teistelt kannatanutelt välja petetud rahasummade arvelt. Märkimisväärne on siinkohal see, et ainuüksi N.M. ilt pettis ta välja 11 500 eurot sularaha. Kohtus Kaupo Rõigas väitis, et ta ei tagastanud N.M. ile raha, kuna see justkui kulus kuhugi ära, sai otsa. Sellised asjaolud ei kõnele sellest, et Kaupo Rõigase näol on tegemist maksevõimelise ja vastutustundliku inimesega, kes on valmis võetud laene ja rahalisi kohustusi oma isiklikest legaalsetest vahenditest tagasi maksma. 9 7.
5. Prokurör märkis veel, et maakohtu poolt liitkaristuse mõistmisel on eksitud. Nimelt on jätnud maakohus ekslikult arvestamata selle, et Kaupo Rõigas pani sõiduauto Lexus IS 200dga seotud süüteod, nimelt selle omastamise S.M. ilt ning kelmuse teel justkui müümise AVS Auto24 OÜ-le ja sama kelmuse käigus võltsitud dokumendi kasutamise toime 30.10.2020 ja nende kuriteoepisoodide eest mõistetud karistus tulnuks

§ 65lg 1 alusel liita Viru Maakohtu 26.10.2021.

a otsusega nr 1-21-6926 mõistetud karistusega, kuivõrd need teod olid toime pandud enne nimetatud kohtuotsuse kuulutamist. Selles osas palub prokuratuur ringkonnakohtul Kaupo Rõigasele maakohtu poolt mõistetud karistuse liitmise tehet korrigeerida, võttes arvesse, et prokuratuuri hinnangul ei mõjuta selline karistuste liitmise ebatäpsus Kaupo Rõigase süü suurust ega tingi talle maakohtu poolt mõistetud karistusmäära muutmist. Ringkonnakohtu seisukohad

1. Ringkonnakohus, apellatsioonide piirides asja läbi vaadates, annab hinnangu kannatanu J.M. iga seotud laenude võtmise (I) ja tema identiteedi kasutamisega seotud episoodidele (II) ning vargusele (III). Seejärel osutatakse apellatsiooniväliselt maakohtu vigadele liitkaristuse mõistmisel (IV). Seetõttu korrigeerib ringkonnakohus karistusi vastates ühtlasi karistust puudutavatele apellatsiooniväidetele (V). Viimasena võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem ja lahendatakse menetluskuludega seonduvad küsimused (VI). (I)
2. Maakohus tunnistas Kaupo Rõigase süüdi J.M. i nimel laenude võtmises. Sõltuvalt sellest, kas positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem või inimene, on need teod kvalifitseeritud

§ 213

lg 2 p 1 (Inbank Finance AS, Placet Group OÜ, Bondora AS ja ESTO AS episoodid) või

§ 209lg 2 p 1 järgi (BB Finance OÜ episood).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus jälgitav ja hästi põhjendatud. Puudub alus teha etteheiteid tõendite analüüsile või nende pinnalt tehtud järeldustele. Seega keskendutakse apellatsioonides esitatud kaitseväidetele vastamisele.

1. Keskse kaitseväite kohaselt võeti need laenud ühistes huvides – süüdistatav ja kannatanu olid sel ajal elukaaslased. Kannatanu sõnul ei olnud ta enda nimel võetud laenudest teadlik. Mõlemad väited ei saa üheaegselt tegelikkusele vastata ning kohtutel tuleb hinnata, kelle ütlused on usaldusväärsed.
2. Kaitsja märgib, et J.M. on isik, kes omab piisavalt elukogemust ja 20aastast staaži erinevate finantstehingute tegemisel, kuivõrd ta on olnud väga pikka aega üle 1000 elanikuga korteriühistu esimees. J.M. on ise selgitanud, et ta töötab pikka aega igapäevaselt rahaga ja seetõttu saab suurepäraselt aru erinevate finantstehingute olemusest. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd pikka aega erinevaid finantstehinguid ja rahaülekandeid teinud ja tehingute ning raamatupidamise õigsust kontrollinud inimene ei saa aru, mida tema pangaarvete kaudu tehakse. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kannatanu ütlustest nähtuvalt on ta ise pannud tihtipeale üles teatisi ja hoiatusi vanuritele, et nad ei satuks pettuste ohvriks.
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellele kaitseväitele põhjalikult ja nõustumisväärselt vastanud (otsuse punktid 63–71). J.M. il võis küll pikaaegse korteriühistu juhina olla arusaam finantstehingute tegemisest ja nende olemusest, kuid olles romantilises 10 lähisuhtes Kaupo Rõigasega on täiesti mõistetav, et kannatanu usaldas oma partnerit. Kannatanu sõnul tundus Kaupo Rõigas talle väga veenev, hooliv ja tark, mistõttu ei kahelnud ta üheski süüdistatava sõnas (dtl 223, 240). J.M. oli Kaupo Rõigase mõju all ning ei pidanud vajalikuks igat tema liigutust kontrollida. Asjaolu, et kannatanu on ise vanemaid inimesi petturite eest hoiatanud, ei tähenda veel, et ta sai aru, et elab ise koos teda ärakasutava inimesega. Kaupo Rõigast on varemgi just naiste suhtes toimepandud kelmuste eest karistatud. Süüdistatava puhul on tegu isikuga, kes sooritab kelmusi nüüdseks juba teatava vilumusega. Varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest nähtub sarnane skeem praegusega (III kd tl 157-173; 184-186). Kaupo Rõigas, esinedes valenime all, tutvub naisterahvaga, kolib võrdlemisi ruttu temaga kokku elama ning hakkab seejärel toime panema kuritegusid, sh kannatanute nimele laenude võtmised, kannatanute teadmata nende sõidukite mahamüümine ning kannatanutelt väärisehete vargused. Lisaks kannatanutele käsilolevas kriminaalasjas on Kaupo Rõigasel varasematel aastatel õnnestunud ära petta hulga isikuid. J.M. on vaid üks kannatanutest. Puudub alus järelduseks, et J.M. oleks pidanud kelmuse läbi nägema seetõttu, et tal on rahaasjades kogemus ning ta hoiatab vanureid petturite eest.
4. Kannatanu kohta on teada, et ta elas tagasihoidlikult. Enda sõnul kasutas J.M. igapäevaselt Swedbank-is olevat arveldusarvet. Kõik üheksa kuud, mil süüdistatav tema juures elas, elati palgapäevast palgapäevani ning igapäevakulutused kattis kannatanu. J.M. i igakuine palk oli 792 eurot. Ta polnud varasemalt kunagi krediidiasutustest laenu võtnud.
5. Inimestele on üldiselt omane käituda mõistuspärasel viisil. Mõistuspäraselt käituv inimene ei võta/ega lase enda nimel võtta oma sissetulekutest kordades suuremaid laenusid, et laenuna saadud raha anda ebaselgel põhjusel kasutamiseks isikule, kellega ta vaid mõned kuud varem tutvus. Keskmine mõistlik inimene saab aru, et laenud tuleb tagasi maksta ning kui sissetulekutest selleks ei jätku, võidakse võlgade katteks maha müüa vara. Seda mõistis ka kannatanu, kes enda sõnul kõikidest tema nimel võetud laenudest teada saades ei soovinud enam elada ja oli hulluks minemas. Kannatanu pöördus seetõttu psühhiaatri poole ning tarvitas üle aasta aja psühhotroopseid ravimeid (dtl 225). Maakohus on asjakohaselt märkinud, et laenudest teada saades hakkas J.M. koos tütrega koheselt laenuandjatega/pankadega suhtlema, soovides mingil viisil asjale lahendust leida. Samuti tegi ta avalduse politseisse. Kaupo Rõigase tegutsemist kannatanu teadmata kinnitavad veel ka kannatanu poolt tehtud helisalvestised nendevahelistest vestlustest (II kd tl 88-94), kus J.M. korduvalt küsib, miks võttis süüdistatav laene ilma tema teadmata või temalt küsimata.
6. Kaitsja on veel märkinud, et J.M. i ütluste ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et Inbank Finance AS-ga seotud episoodis sõlmiti auto ostu-müügileping siis, kui J.M. oli isiklikult NP Autode kontoris kohal ja allkirjastas käsikirjaliselt kõik 3 lepingu eksemplari. Laenuleping Inbank-iga allkirjastati digitaalselt. J.M. ei osanud mitte kuidagi kohtule selgitada, kuidas olukorras, kus ta ise füüsiliselt viibis NP Autode kontoris mitte väga suures ruumis, kus võis jälgida toimunut, oli võimalik tema silmade all Kaupo Rõigasel tema SmartID’d kasutada ja see leping tema teadmata sõlmida. Elulise usutavuse seisukohast jääb see asjaolu kaitsjale täiesti arusaamatuks.
7. Tuleb nentida, et selleski episoodis on maakohtu tõendite analüüs põhjalik ning järeldused nõustumisväärsed (otsuse punktid 75-90). Teada on, et kannatanu oli koos Kaupo Rõigasega automüügi platsil ja kontoris, kus allkirjastas omakäeliselt sõiduki ostumüügilepingu. Kaupo Rõigas suhtles müüjaga eesti keeles ning kannatanu nende vestluse sisust aru ei saanud. Ta kirjutas pastakaga alla paberitele, mille kohta Kaupo Rõigas ütles, et tegu on auto üleandmise aktiga. Kannatanu teadmisel ostis Kaupo Rõigas auto oma raha eest ning see oli tema kingitus J.M. ile. Auto ostuks Inbank Finance AS-st laenu võtmisest ei 11 teadnud kannatanu midagi. Natuke rohkem kui kuu aega hiljem müüs Kaupo Rõigas ostetud Audi maha ning müügist saadud raha sai ta endale (dtl 228). Seda, et J.M. auto ostuks võetud laenust midagi ei teadnud, kinnitavad lisaks tema ütlustele veel järgmised asjaolud: laenulepingus oli Kaupo Rõigase e-posti aadress; arved laenu tagasimaksmiseks laekusid Kaupo Rõigasele; Kaupo Rõigase ja J.M. i vahelise vestluse helisalvestised, millest nähtuvalt ei teadnud kannatanu auto jaoks laenu võtmisest midagi (II kd tl 90, 92); A.M. i ütlused, kelle sõnul ei teadnud ema autolaenu võtmisest midagi (dtl 303) ning Ajona Matušsi poolt uurijale edastatud kuvatõmmis tema ja J.M. i vahelisest vestlusest, kus ema kirjutab tütrele, et Tomas kinkis talle auto ning edastab pildi Audist (V kd tl 85). Lisaks oli J.M. il sõiduauto juba olemas ning ta ei saanud alguses arugi, miks talle uut autot on vaja. Hiljem sai kannatanu aru, et Kaupo Rõigas soovis laenu rahaks teha ehk süüdistatav müüs soetatud Audi varsti maha (dtl 228). Seega on õige maakohtu järeldus, et puudub põhjus, miks varasemalt mitte kunagi laenu võtnud isik oleks pidanud nüüd uue auto ostuks laenu võtma. Kuna automüüjaga suhtles peamiselt Kaupo Rõigas, ning seda eesti keeles, ei ole midagi eriskummalist ka selles, kui müüja seletas lepinguga seonduvaid asjaolusid vaid Kaupo Rõigasele, mitte J.M. ile. Seetõttu ei saa nõustuda ka kaitsja väitega, et staažika automüüja silme all ei ole kelmuse toimepanemine eluliselt usutav. Müüja võis oma kohustust täita ja kõiki tehinguga seonduvaid asjaolusid selgitada, kuid ta tegi seda eesti keeles ning Kaupo Rõigasele.
8. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et Kaupo Rõigas korraldas auto ostu finantseerimist J.M. i teadmata. Kannatanu oli arvamusel, et Kaupo Rõigas teeb talle kingituse. Inbank Finance AS-iga sõlmitud autolaenu lepingust (II kd tl 135-141) nähtub, et lepingu on digitaalselt allkirjastanud J.M. 28.02.2022 kell 14.
9. Leping sõlmiti internetis npautod.ee veebiaadressil (dtl 268). Ostumüügileping sõlmiti NP Autode esindaja Nikita Potapovi sõnul kell 14.20 (kuigi leping sõlmitud käsikirjaliselt, sai tunnistaja lepingu sõlmimise aega firma infosüsteemist kontrollida, V kd tl 96 p). Seega tuleb vastata kaitsja tõstatatud küsimusele, kuidas sai Kaupo Rõigas selle lepingu digitaalselt J.M. i eest sõlmida, kui viimane viibis seal samas kontoris. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seegi võimatu. Teada on, et taotlus järelmaksuga auto soetamiseks esitati npautod.ee veebilehel juba 27.02.2022 (V kd tl 95-97). Seega pidi 28.02.2022 kohapeal veel vaid laenulepingu sõlmima, mida on võimalik teha kiirelt, s.o ühe PIN-koodi sisestamisega. Kaupo Rõigas teadis kannatanu ID-kaardi ja Smart-ID PIN-koode. ID-kaart oli aeg-ajalt üldse Kaupo Rõigase käes. Samuti oli tal vastavalt võimalusele ligipääs kannatanu telefonile. Kuna kannatanu laenu võtmisest midagi ei teadnud, on vägagi tõenäoline, et ka automüüja kontoris õnnestus Kaupo Rõigasel kannatanu tähelepanu kõrvale juhtida ning laenuleping J.M. i nimel digitaalselt ära allkirjastada.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et usaldusväärseid – s.o tegelikkusele vastavaid ütlusi on selles asjas andnud kannatanu. Tema ütlused on järjepidevad, teiste tõenditega (v.a süüdistatava ütlused) riimuvad ning eluliselt usutavad. Kõik tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et laenude võtmise soov oli Kaupo Rõigasel ning ta tegutses selles üksi. Tal oli ligipääs kannatanu telefonile, ta teadis kannatanu Smart-ID PIN-koode, ta kasutas kannatanu nimel COOP pangas avatud arveldusarvet, ta esitas laenutaotlustesse kontaktandmete alla enda telefoninumbri ja e-posti aadressi ning telefonikõnes Placet Group OÜ-ga proovis Kaupo Rõigas rääkida naisehäälega, väites, et on J.M. . Laenatud rahadega majandas samuti Kaupo Rõigas. Seega pole siin tegu kaitsja viidatud olukorraga, kus tõendamiseseme asjaolude osas esineb ainult üks süüstav tõend, s.o J.M. i ütlused, mistõttu tuleks eriti põhjalikult vaagida kõiki selle tõendi uurimisel tõstatunud kahtlusi. 12
11. Seda, kuidas oli Kaupo Rõigasel üldse võimalik J.M. i nimel laenulepinguid sõlmida, on maakohus samuti analüüsinud (otsuse p-d 61–62). Kolleegium nõustub, et on eluliselt usutav, et Kaupo Rõigas oli nende ühise kooselu jooksul kõrvalt näinud kannatanu ID-kaardi ja Smart-ID paroole. Kannatanu sõnul oli Kaupo Rõigasel tema telefonile ligipääs, kuna viimane veenis teda telefonilt paroolid/sõrmejälje tuvastuse maha võtma (dtl 227). Kuigi kannatanu hoidis oma ID-kaarti üldjuhul töö juures, nõudis süüdistatav aeg-ajalt, et ta selle koju tooks, et teha avaldus Perekonnaseisuametisse ning käia registrites. Lisaks on kannatanu ka ise Kaupo Rõigase palvel ID-kaardi PIN-e sisestanud, kontrollimata alati, mida ta sellega kinnitas (dtl 231). Telefonile sai Kaupo Rõigas ligipääsu siis, kui kannatanu oli näiteks duši all või läks korraks välja. Smart-ID’d kasutades ei ole kannatanu enda teadmata midagi allkirjastanud (dtl 232).
12. Kaitsja hinnangul on teine peamine küsimus asjas see, millal tekkisid probleemid laenude tagasimaksmisel. Kaitsja leiab, et tõendid ei võimalda teha järeldust, nagu olnuks Kaupo Rõigasel juba kõigi laenulepingute sõlmimise hetkel olemas teadmine ja tahtlus oma kohustusi mitte täita. Kaupo Rõigas maksis alguses laene tagasi ning tal ei olnud võimalik ette näha, et tema ärid Valgevenes lõppevad ja tema sissetulekud kaovad. Kui Kaupo Rõigas oleks tõepoolest soovinud J.M. i või finantsasutusi petta, siis oleks ta kaitsja sõnul võinud ära kaduda koheselt pärast seda, kui oli raha kätte saanud, aga ta üritas siiski laene tagasi maksta ja proovis leida lahendust. Ka J.M. i ja Kaupo Rõigase vahelise vestluse salvestiselt on kuulda, kuidas Kaupo Rõigas läbi vestluse korduvalt kinnitab, et tema maksab neid laenusid tagasi – on seda teinud siiani ja kavatseb seda teha ka edaspidi (II kd tl 88-94).
13. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et oluline on fakt, et Kaupo Rõigas esitas juba laenutaotluses valeandmeid laenusaaja kohta (otsuse p 106). Sellega viis ta krediidiandjad laenu taotleva isiku osas eksimusse, kuna nende teada oli taotlejaks ja lepingupooleks J.M. . Just seetõttu tegid krediidiandjad taotluste osas positiivsed laenuotsused. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et Kaupo Rõigas maksis alguses laenusid tagasi, kuna pettuse mõjul ei viidud krediidiandjaid eksimusse mitte kaitsja poolt viidatud laenuvõtja maksevalmiduse või võimekuse osas, vaid laenusaaja isiku osas. Krediidiandjad tegid valeandmete tõttu varakäsutuse ning tegutsesid teadmises, et saavad laenude tagasimaksmist nõuda J.M. ilt. Kaitsja väide süüdistatava esialgsete kuritegelike kavatsuste puudumisest pole nõustumisväärne. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad nii J.M. i ees valenimega esinemine kui krediidiandjatele kannatanu andmetega laenutaotluste esitamine üheselt Kaupo Rõigase kuritegelikke kavatsusi. Kui Kaupo Rõigasel ei oleks olnud soovi J.M. i või finantsasutusi petta, siis poleks ta nende ees valeandmetega esinenud. Kaupo Rõigase üldiste kavatsuste osas ei veena kolleegiumi ümber ka helisalvestiselt kuuldu, kus Kaupo Rõigas korduvalt ütleb, et tema kavatseb laenud tagasi maksta. Tegu on korduvalt kelmusi toime pannud isikuga, kes on J.M. ile algusest peale valetanud, elanud pigem kannatanu kulul ning võtnud tema nimele ühe uusi laene, et eelmiseid katta. Helisalvestistelt nähtuvad mh ka Kaupo Rõigase õigustused oma käitumisele, sh Lena, inimesed ei ela nii ausalt. Sa tead, kui palju musta raha praegu Eestis pestakse? Miljoneid! Ja mingeid probleeme ei olnud! (II kd tl 210); Lenake, sa mine politseisse. Mulle antakse aasta-poolteist ja kõik. Ma olen juba seda kõike uurinud. Ja kui ma olen häbematu, tähenda[b], me koos võtsime laenusid ja sina näita vastupidist. See ei ole kriminaalasi, vaid tsiviil (II kd tl 214).
14. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka kelmustele antud õiguslikus hinnangus (otsuse puntkid 92–106). Tõendamist on leidnud, et Kaupo Rõigas pani BB Finance AS-ga seotud episoodis toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on 13 varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Inbank Finance AS, Placet Group OÜ, ESTO AS ja Bondora AS-ga seonduvates episoodides on tuvastatavad

§ 213lg 2 p 1 kuriteokoosseisu tunnused.

Kaupo Rõigas esitas J.M. ina esinedes ja J.M. i isikuandmeid, IDkaarti ja Smart-ID’d kasutades J.M. i nimel laenutaotlusi eelnimetatud krediidiandjatele. Kaupo Rõigas sekkus J.M. i nimel ilma tema teadmise ja nõusolekuta laenutaotlust esitades ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ja mõjutades andmetöötlusprotsessi tulemust selliselt, et krediidiandjate arvutisüsteemid tegid positiivse laenuotsuse. Kaupo Rõigase tegevuse tulemusena tegid krediidiandjad varakäsutused, millega said varalist kahju ja Kaupo Rõigas varalist kasu.

1. Kaupo Rõigase sõnul oli tal endal sissetulek olemas. Ta tõi Valgevenest siseuksi ja mööblit ning tegu oli väga-väga-väga kasuliku äriga – näiteks sai ta maksta 2000 euro suurust liisingumakset BMW eest (dtl 358). Süüdistatava väidetud mööbliäri ajamise kohta ühtegi tõendit ei ole. Isegi kui nimetatud BMW olemasolus kahtlust ei ole, ei ole teada, kust Kaupo Rõigas selle ostuks raha saanud on. Ringkonnakohtu hinnangul oli "äri" , mida Kaupo Rõigas Narvas ajas, J.M. i ja temaga seotud isikuid ära kasutades endale võimalikult palju raha saada. See tegevus tõi talle regulaarselt arvestatavaid sissetulekuid: 1) 28.02.2022 J.M. i nimel autolaenu võtmine Inbank Finance AS-st, tekitades viimasele varalist kahju summas 7491,02 eurot; 2) 01.03.2022 J.M. i nimel laenu võtmine Placet Group OÜ-lt, tekitades viimasele varalist kahju summas 2200 eurot; 3) 03.03.2022 A.M. ilt 600 euro väljapetmine väidetava autokooli jaoks; 4) 12.04.2022 ja 06.06.2022 J.M. i nimel Bondora AS-st laenude võtmine, tekitades viimasele varalist kahju kokku summas 8933,96 eurot; 5) 03.05.2022 J.M. i nimel ESTO AS-st laenu võtmine, tekitades viimasele varalist kahju summas 1800,50 eurot; 6)
2. aasta juunis-juulis N.M. ilt 11 500 euro väljapetmine väidetava sõiduauto ostuks; 7) 04.08.2022 J.M. i nimel BB Finance OÜ-st laenu võtmine ja viimasele varalise kahju tekitamine summas 1255 eurot; 8) ajavahemikul 01.01.2022-22.09.2022 J.M. ilt kuldehete varastamine, tekitades varalist kahju summas 3130 eurot. J.M. i COOP Panga arvelduskonto (mida kasutas Kaupo Rõigas) väljavõttelt on näha, kuidas kontole laekuvad summad laenuettevõtetelt, mis seejärel võetaks kas sularahas välja või mida kasutatakse eelmiste laenude tagasimaksete tegemiseks või igapäevasteks kulutusteks toidupoes/tanklas jne (II kd tl 42-49).
3. Eelkirjeldatud käitumine ning Kaupo Rõigase varasem karistatus kelmuste eest võimaldavad kohtul järeldada vaid seda, et kuriteod on toime pandud kavatsetult. On selge, et Kaupo Rõigas esines J.M. inina, et viia krediidiandja eksimusse laenusaaja osas ning mõjutada krediidiandjate andmetöötlusprotsesse, et see tingiks positiivsete laenuotsuste tegemise. Kaupo Rõigase eesmärk oli seeläbi saada varalist kasu. (II)
4. Kaitsja vaidlustab Kaupo Rõigase süüditunnistamise

§ 1572

järgi, väites, et kannatanu teadis ja oli tehingutega nõus ning seetõttu, et süüdistataval puudus eesmärk tehingute tegemisel tekitada kellegi seadusega kaitstud õigustele või huvidele kahju. Lisaks ei saa eeltoodut arvestades lugeda tõendatuks, et Kaupo Rõigas kasutas kõigis temale süüksarvatud episoodides J.M. i identiteeti. 26. Väide, et kannatanu oli tehingutega nõus, on juba eelnevalt kummutatud, mistõttu siinkohal uuesti käsitlemist ei leia. 14 27.

§ 157

2 lg 1 kohaselt on karistatav teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamine ja kasutamine eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.

1. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kui süüteokoosseis räägib eesmärgist, siis subjektiivse küljena eeldatatakse kavatsetust. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks (RKKK 3-1-1-141-04 p 10.2). Koosseisus sätestatud eesmärk ei pea olema ainus, mida isik tegu toime pannes saavutada soovib. Ka samaaegne mitme eri eesmärgi poole püüdlemine ei välista kavatsetust, s.o tegemist võib olla eesmärkide paljususega ning seejuures ei pea koosseisuline eesmärk neist olema peamine. Samuti ei pea isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema tegevus eesmärgini viib (RKKK 1-18-4372 p 26).
2. Esmalt märgib kolleegium, et

§ 157

2 lg 1 süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikuandmete kasutamise korral on vajalik kavatsetus (§ 16 lg 2) teise isikuna esinemise eesmärgi suhtes.

§ 157

2 eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kui isik ise kasutab teise isiku andmeid, siis tagajärje osas peab tal olema vähemalt kaudne tahtlus. Isik peab möönma, et nende andmete kasutamisel tekitab ta teisele isikule kahju või et ta varjab kuritegu enda tõelist identiteeti varjates ja teise isikuna esinedes. Seega ei oma kaitsja väide, et Kaupo Rõigasel puudus eesmärk tehingute tegemisel tekitada kellegi seadusega kaitstud õigustele või huvidele kahju, subjektiivse koosseisu täitmise mõttes tähtsust. On selge, et Kaupo Rõigase peamine eesmärk laenutaotlustes J.M. i isikuandmete esitamisel oli laenuraha ehk varalise kasu saamine (kelmuste toimepanemine). Tema (kõrval)eesmärgiks oli esineda J.M. inina, luues viimasest ebaõige ettekujutus, just kui taotleks kannatanu laenu, ning seeläbi enda identiteeti varjata ja saada positiivne laenuotsus. Oma tegevusega tekitas Kaupo Rõigas kahju kannatanu õigusele otsustada ise, kas võtta endale lepingulisi varalisi kohustusi. Kannatanu nimel ilma tema teadmata lepingute sõlmimine, millega võeti kannatanule hulk suuri varalisi kohustusi, on ilmselgelt kannatanu huvisid kahjustav tegevus. Piisab, et süüdistataval esines selles osas kaudne tahtlus, s.o Kaupo Rõigas pidas võimalikuks, et J.M. inina lepingute sõlmimisel esinedes tekitab ta kahju viimase õigustele ja huvidele. (III)

1. Kaitsja hinnangul on varguse kuriteo osas sisuliselt vaid üks süüstav tõend – kannatanu ütlused. Samas ei näinud kannatanu varguse toimumist pealt. See, et just Kaupo Rõigas kuldehted J.M. i korterist varastas, on vaid kannatanu oletus. Süüdistatav on vargust kategooriliselt eitanud. Süüdistuses esitatud teokirjeldus on kaitsja sõnul umbmäärane ja probleemne. Teada ei ole, millal vargus üldse aset leidis. Selgusetuks jääb, milliste tõendite pinnalt on varastatud ehete loetelu ja maksumus tuletatud. Ühtegi tõendit ehete omaduste ja väärtusega seonduvalt esitatud ei ole. Ehete kirjeldus põhines J.M. i vanadele mälupiltidele.
2. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega käesolevat episoodi puudutavaid tõendeid analüüsinud ning leidnud õigesti, et Kaupo Rõigase süü varguse toimepanemises on tõendatud (otsuse punktid 121–131).
3. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et kannatanu J.M. i ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu sõnul asusid tema kuldehted kogu aeg mustas karbis, puhvetkapi alumises kapis, riiete all. Kuivõrd kannatanul oli kulla vastu allergia, ei kandnud ta ise juba aastaid neid ehteid. Kannatanu sõnul nägi ta ehetekarpi 2021–2022 aastavahetuse paiku, s.o 15 enne Kaupo Rõgasega tutvumist, kui tema tütar valis endale karbist ehteid. Mai lõpus kinkis Kaupo Rõigas kannatanule sõrmuse, mille kannatanu pani samuti sinna karpi (dtl 233). Varguse avastas J.M.
4. aasta oktoobri lõpus või novembri alguses, kui talle kirjutas Facebookis Natalja Šigalovaga, kes ütles, et Thomas (s.o Kaupo Rõigas) tegi temaga sama mis J.M. ga, samuti oli Thomas varastanud tema kulla. Seetõttu kontrolliski J.M. , kas tema kuld on alles.
5. Kollegiumil puudub alus kahelda süüdistuses nimetatud ehete olemasolus. Kannatanu on ehteid detailselt kirjeldanud (nende värvus, kivid, kaal). Varastatud eheteks olid: Inglismaalt 1200 euro eest ostetud käevõru, punasest kullast sõrmus valgest kullast lehtedega, rubiini ja briljantidega 7-8 grammi, kollasest kullast kett prooviga 585 kaaluga 5-6 grammi, kollasest kullast kett 6-7 grammi, kollasest kullast kett 3-4 grammi, kollasest kullast naelakujulised kõrvarõngad 5 grammi, suuremad kõrvarõngad u 10 grammi, abielusõrmus (suurus 19) kaaluga 3-4 grammi, veel üks abielusõrmus kaaluga 5-6 grammi, lillekujulised rubiinidega kõrvarõngad 5 grammi, kollasest kullast läikiv kett 2-3 grammi, kollasest kullast sõrmus prooviga 585 Swarovski kristallide ja väikeste briljantidega 5-7 grammi (dtl 233, 243– 244). Samuti on kannatanu selgitanud, et on ehted saanud kingituseks eksabikaasadelt. See on ka põhjus, miks kannatanul ei ole nende kohta alles tšekke. Kannatanu selgitas, et lähtus ehete maksumuse hindamisel nende kaalust ja kulla grammi turuhinnast hetkel, mil ta avaldusega politseisse pöördus (dtl 243). Ehete olemasolu kinnitab ka A.M. , kes mäletab, et karbis olid abielusõrmused ja käekäetid smaragdide ja briljantidega (dtl 300).
6. Seda, et just Kaupo Rõigas nimetatud ehted varastas, kinnitavad järgmised tõendid. J.M. i sõnul oli tal üks tema enda joonise järgi Londonis teha lastud risti-kujulise ripatsiga kullast kett, mis rippus tal peegi küljes ning mille kadumist märkas ta mais või juunis. Kannatanu arvas siis, et ehk oli keti ehetekarpi pannud. J.M. i sõnul avastas tema tütar sülearvutist Kaupo ja T.V. vahelise kirjavahetuse keti tagasiostmise kohta. Seda kinnitab ka A.M. (dtl 297) ning väljavõtted Facebook Messengerist (II kd tl 1-4), kust nähtub 19.04.2022 toimunud kirjavahetust T.V. ga. Kirjavahetuses on T.V. saatnud pildi, millel on kett ristiga ning teine vestlusepool küsib, kas oleks võimalik see kett tagasi osta, sest tuli välja, et see on kuskilt pihta pandud. Keti leidis J.M. peegli küljes rippumas detsembris
7. aastal – vahepealsel ajal ketti seal ei olnud (dtl 233-234).
8. J.M. i poolt uurijale üle antud lauaarvutist HP, mida kasutas Kaupo Rõigas, leiti mh erinevaid pilte kullast ehetest, sh eelmainitud kullast ketist risti-kujulise ripatsiga (II kd tl 113121). Maakohus on asjakohaselt välja toonud fakti, et Kaupo Rõigast on varasemaltki karistatud just erinevatelt naistelt kuldehete varastamise eest, s.o Viru Maakohtu 26.10.
9. a otsusega nr 1-21-6926 (III kd tl 184-186) ja Harju Maakohtu 11.12.
10. a otsusega nr 118-8781 (III kd tl 157-173)).
11. Arvestades J.M. i ja A.M. i ütlusi, vähemalt ühe kannatanu keti tõendatud maha müümist ja tagasi ostmist ning Kaupo Rõigase teadaolevat modus operandi’t, on võimalik järeldada, et Kaupo Rõigas varastas süüdistuses nimetatud kuldehted J.M. i korterist ajal, mil ta ise seal veel elas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kaupo Rõigase eesmärgiks oli ehete enda kasuks pööramine ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. (IV)
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, karistades ideaalkogumi eest reaalkogumi sätete alusel ning jättes ebaõigesti moodustamata liitkaristuse. 16
13. Nimelt heidetakse Kaupo Rõigasele

§ 201

lg 2 p 1 järgi ette seda, et ta 30.10.2020 müüs temale mittekuuluva, kuid tema valduses olnud sõiduauto Lexus IS 200d AVS Auto24 OÜ-le. Saanud ostuhinnast kätte 1500 eurot, jättis ta auto koos võtmetega selle äriühingu töötajate kätte.

§ 209

lg 2 p 1 järgi heidetakse talle ette, et ta 30.10.2020 müüs temale mittekuuluva, kuid üürilepingu alusel tema valduses olnud sõiduauto Lexus IS 200d AVS Auto24 OÜ-le. Saanud müügihinnast ettemaksuks kätte 1500 eurot, jättis ta auto ostjale ja lahkus koos rahaga, tekitades sellega AVS Auto24 OÜ-le materiaalset kahju summas 1500 eurot.

§ 345

lg 1 heidetakse ette seda, et auto müümisel kasutas ta enda isiku tõendamiseks eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiluba Timo Antti Niemineni nimele, milledel oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. See on käsitatav võltsitud dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi. 39. Süüdistustekstide võrdlemisest nähtub üheselt, et nii

§ 201

kui ka § 209 koosseisu täidab sama tegu – sõiduauto Lexus IS 200d müümine AVS Auto24 OÜ-le. Teo toimepanemiseks kasutas ta võltsitud dokumenti, mis on

§-i 345 järgi kuritegu. Kaupo Rõigas esitles end sõiduki omaniku Timo Antti Nieminenina. Pettuse tõttu eksimusse viidud automüüja tegi varakäsutuse – ettemaksu 1500 eurot. AVS Auto 24 OÜ-le tekkis sellega varaline kahju samas summas ning Kaupo Rõigas pani sellega toime kelmuse. Samas toimus ka

§ 201

objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik omastamistahe manifesteerimine rendilepingu alusel Kaupo Rõigase valduses oleva sõiduki müümisega AVS Auto 24 OÜ-le. Seega on faktiliselt tegu ühe teoga.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 40. Seega on korrektne varem varavastaseid kuritegusid toime pannud Kaupo Rõigas talle usaldatud sõiduauto Lexus IS 200d võltsitud dokumenti kasutades AVS Auto24 OÜ-le müümise eest süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Nendest sätetest raskeim karistus on ette nähtud

§ 209lg 2 p 1 järgi, s.o 1–5 aastat vangistust.

41. Lisaks on maakohtul jäänud tähelepanuta, et nimetatud tegu on toime pandud 30.10.2020, s.o enne eelmist süüdimõistvat kohtuotsust.

§ 65

lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 42. Karistusandmetest nähtub, et Viru Maakohtu 26.10.2021. a otsusega nr 1-21-6926 mõisteti Kaupo Rõigasele

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust,

§ 65lg 1 alusel loeti see kaetuks Harju Maakohtu 11.12.2018.

a otsusega nr 1-18-8781 mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti vähendatud karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha ära kantud vangistus perioodil 19.09.2018–21.07.2020, s.o 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva ning lõplikuks ärakantavaks karistuseks loeti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Harju Maakohtu 11.12.2018. a otsusega nr 118-8781 mõisteti Kaupo Rõigasele

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi liitkaristus 3 aastat 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning vähendatud karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. 17 43. Ringkonnakohus peab vajalikus kõigepealt võtta seisukoht selles, kas

§ 65

lg 1 kohase liitkaristuse kohaldamine võiks Kaupo Rõigase olukorda kergendada – see võiks kõne alla tulla juhul, kui

§ 201

lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest mõistetav karistus oleks võimalik kaetuks lugeda varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega.

1. Harju Maakohtu 11.12.
2. a kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati Kaupo Rõigas süüdi korduvalt toime pandud varguse eest summas 2470 eurot (1 episood), korduvalt toime pandud omastamise eest summas 2500 eurot (1 episood), korduvalt toime pandud kelmuste (7 episoodi ja varaline kahju üle 30 000 euro), dokumendi võltsimiste (3 episoodi ideaalkogumis kelmusega) ja võltsitud dokumentide kasutamise eest (4 episoodi ideaalkogumis kelmusega). Viru Maakohtu 26.10.
3. a otsusega tunnistati Kaupo Rõigas süüdi kelmuses, millega tekitas varalise kahju summas 10 400 eurot (1 episood).
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et 30.10.2020 ühe teoga toime pandud kelmuse, võltsitud dokumendi kasutamise ja omastamise ebaõigussisu ei oleks varasemalt toime pandut arvestades kaetud Viru Maakohtu 26.10.
5. a otsusega mõistetud liitkaristuse 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. Seega tuleks

§ 65

lg 1 kohast liitkaristust moodustades

64 lg 1 kohaselt üksikkaristustest raskeimat suurendada ja varasemalt mõistetud ja kantud karistus uuest karistusest maha arvestada. (V) 46. Apellatsioonides eelnimetatud minetustele karistuse mõistmisel ei osutatud.

§ 65

lg 1 ebaõigele kohaldamata jätmisele juhtis prokurör tähelepanu kohtuistungil, paludes ringkonnakohtul see viga parandada.

1. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires. Apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata teeb ringkonnakohus uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab (KrMS § 340 lg 1). Seega saab ringkonnakohus nende sätete järgi teha omal algatusel uue otsuse üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks (RKKKo 1-21-8941 p 16).
2. Eksimust liitkaristuse moodustamata jätmisel ringkonnakohus kaitsja ja süüdistatava esitatud apellatsioonide alusel asja lahendades parandada ei saa. Selles osas maakohtu otsuse muutmiseks olnuks vajalik prokuröri apellatsioon.

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse moodustamine raskendaks Kaupo Rõigase olukorda järgmistel põhjustel. 49. Nagu eelnevalt käsitletud, ei ole 30.10.2020 toimepandud episoodi eest mõistetavat karistust

§ 64

lg 1 alusel võimalik lugeda kaetuks varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega – see ei oleks vastavuses Kaupo Rõigase süü suuruse ja karistuse eesmärkidega. Üksikkaristustest raskeima suurendamine viib aga olukorrani, kus Kaupo Rõigasel oleks 26.10.2021. a otsusega mõistetud karistusest osa veel ära kandmata, mis 18 omakorda tingiks

§ 65lg 2 kohase liitkaristuse mõistmise (RKKKo 117-7807/34 p 9-12).

Nimetatu tähendaks, et varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa tuleks liita täielikult ning

§ 64

lg 3 kohane eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära piirang ei kehtiks. Lisaks veel see, et Kaupo Rõigase 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis praeguse seisuga on justkui täidetud ning kuuluks juba

1. aastal arhiveerimisele, liidetaks nüüd käesoleva otsusega mõistetud karistusega ning neid ei arhiveeritaks veel järgmised 5 aastat. Eelnimetatu on käsitatav süüdistatava olukorra raskendamisena, mistõttu ei ole maakohtu vea parandamine ja liitkaristuse moodustamine võimalik.
2. Maakohus mõistis Kaupo Rõigasele järgmised karistused:

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 157

2 lg 1 järgi 4 aastat vangistust;

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 157

2 lg 1 järgi 3 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4 järgi 2 aastat vangistust; ja

§ 201

lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust.

Ringkonnakohus ei pea selliselt talitamist korrektseks. 51. Eelnevast tulenevalt on Kaupo Rõigas pannud muu hulgas toime järgmised 9 tegu: 

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 201

lg 2 p 1 järgse teo seoses Lexus IS 200d-ga; 

§ 209lg 2 p 1 järgsed 2 tegu seoses A.M.

i autokooli korraldamisega ja N.M. i sõiduauto ostu korraldamisega; 

§ 209

lg 2 p 1, § 1572 lg 1 järgse teo seoses BB Finance OÜ-ga; 

§ 213

lg 2 p 1, § 157 2 lg 1 järgsed 5 tegu seoses Inbank Finance AS-ga, Placet Group OÜ-ga, Bondora AS-ga (2 laenulepingut) ning Esto AS-ga;

1. Maakohus mõistis nende tegude eest 3 eraldi karistust ja moodustas neist seejärel koos varguse eest mõistetava karistusega liitkaristuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliselt talitamine õige. Nimelt ei saa isikule mõista ühe ja sama paragrahvi järgsete erinevate tegude eest erinevaid karistusi – tarvis on mõista üks karistus. Seda seetõttu, et niisugusel juhul on tegemist üheliigilise kogumiga ja sellist kogumit ei loeta mitmeks teoks liitkaristuse moodustamist reguleerivate eeskirjade tähenduses (Sootak – Karistusseadustik. Kommentaar.
2. trükk, § 63, komm 1.2). Niisuguses olukorras (korduvus) tuleb isikule mõista üks karistus (Kiris. Pikamäe. Sootak. Sanktsiooniõigus.
3. trükk, IV, vnr 125). Niisiis tuleb nende 9 teo eest mõista vaid üks karistus, sest nende tegude puhul esinevad üheliigilised kogumid: seda läbi

§ 209ja § 1572.

53. Selle vea ringkonnakohus parandab ja tunnistab Kaupo Rõigase süüdi

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 1572 lg 1 järgi ning mõistab

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus ja

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristus jäävad muutmata.

19

1. Kaitsja palub mõista Kaupo Rõigasele kergem karistus. Karistuse maksimaalmäära lähedase reaalse vangistuse mõistmine ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud, kuna tuvastatud ei ole selliseid süü suuruse või süüdistatava isikuga seonduvaid asjaolusid, mis annaksid selleks aluse. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse kui kergendava asjaolu. Ka eripreventiivsed kaalutlused ei tingi pikaajalise reaalse vangistuse mõistmist. Kaupo Rõigase tervislik seisund on väga halb ning on vähe tõenäoline, et sellises seisundis jätkab isik samal viisil kuritegude toimepanemist.
2. Maakohus põhjendanud. on Kaupo Rõigase süü suurust nõustumisväärselt
3. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb

§ 56lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest (RKKK 4-24-1237/24 p 13).

1. Kaupo Rõigasel on 2 kehtivat ja 11 arhiveeritud kriminaalkaristust. Ta on varasemalt vanglas viibinud kuus korda, kokku üle 8 aasta. Esimene vangistus oli aastal 2000 ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 29.10.2021 (III kd tl 188-191). Uusi kuritegusid hakkas ta toime panema vaid mõned kuud hiljem, s.o
2. aasta alguses. Eeltoodu võimaldab järeldada, et Kaupo Rõigase suhteliselt pikka aega vangistuses viibimine ei ole edasisele õiguskuulekusele soovitud mõju avaldanud ning karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on väga halb.
3. Kuigi kaitsja on viidanud Kaupo Rõigase kehvale tervisele, ei pea kohus vangistuse täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata jätmist võimalikuks. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes. See on võimalik esmajoones isikute osas, kes on vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad ei jätka kuritegude sooritamist. Ülalkirjeldatust nähtuvalt Kaupo Rõigase puhul see kindlasti nii ei ole. Kui isegi varasematel vanglakaristustel ei ole olnud hoiatavat mõju Kaupo Rõigase edasisele käitumisele, siis ei mõjutaks teda õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Vanglas viibimise kogemuse tõttu ei omaks eripreventiivset efekti ka nn šokivangistus ehk karistusest vaid osaliselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub alus rääkida šokivangistusest olukorras, kus isik on juba üle pooleteise aasta vahi all olnud. Kolleegium märgib veel, et vangistusseaduse § 52 kohaselt osutatakse ka vanglas tervishoiuteenust. Arst jälgib pidevalt kinnipeetavate terviseseisundit, ravib neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunab ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on Kaupo Rõigasel vanglas võimalus saada temale näidustatud ravi ning puudub igasugune alus kasvõi osaliselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks. 20 (VI)
4. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.07.
5. a otsuse osas, milles Kaupo Rõigas tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 157

2 lg 1 järgi ning mõisteti talle

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust;

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 157

2 lg 1 järgi ning mõisteti talle

§ 213

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ning

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

60. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Kaupo Rõigase süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 157 2 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõistab talle

§ 209lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

Ülejäänud (s.h

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse) osas jääb kohtuotsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus Kaupo Rõigast üheski episoodis õigeks ei mõista, puudub alus ka kaitsja poolt taotletud I astme kohtumenetluses tekkinud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning J.M. i tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks.

1. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. Kaupo Rõigasele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil esitas 18.10.2024 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks summas 351,36 eurot (sh käibemaks 63,36 eurot). Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsuse analüüsile 60 minutit ja apellatsiooni koostamisele 180 minutit. 28.01.2025 esitas kaitsja teisegi taotluse summas 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal süüdistatava apellatsiooniga tutvumisele 30 minutit ja ringkonnakohtu istungil osalemisele 60 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlustes märgitud ajakulu põhjendatud ning mõlemad tasutaotlused kuuluvad rahuldamisele.
2. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, jäävad menetluskulud summas 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12 eurot) riigi kanda. (allkrijastatud digitaalselt) 21