Obsah (6)

§ 5621§ 172§ 663§ 657§ 662§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn 2-24-10575 Tsiviilasja number Tsiviilasi A.B avaldus a

) § 563 ). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus

1. A.B (avaldaja, laste ema) esitas 11.07.2024 Harju Maakohtule avalduse D.I (puudutatud isik III, laste isa) vastu laste O.N (puudutatud isik I, laps) ja Z.P (puudutatud isik II, laps) (koos lapsed) osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks. Samuti taotleb avaldaja Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10840 kindlaks määratud suhtluskorra tühistamist alates 01.08.2025 ning uue suhtluskorra kindlaksmääramist. 1.
2. Avalduse kohaselt on vanemate kooselust sündinud lapsed, kes elavad emaga. Laste isa elab perest eraldi alates
3. aastast ja tal on uus pere. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10840 on kindlaks määratud isa ja laste suhtluskord. 1.
4. Laste ema töötab XXX ja tema tööandja soovib teda lähetada Eesti Vabariigi esindajana Ameerika Ühendriikidesse (edaspidi USA) YYY tööle. Seoses sellega soovib ema minna koos lastega alates
5. aasta augustist elama Washington D.C-sse USA-s. Ametiaja pikkus on reeglina kolm aastat. 23.05.2024 teavitas laste ema laste isa e-kirja teel tehtud tööpakkumisest, kuid isa ei vastanud. Lapsed soovivad minna emaga USA-sse elama. Välismaal elamine laiendab laste silmaringi, õpetab erinevates kultuuriruumides hakkamasaamist ning lapsed saavad selgeks inglise keele, 2 mis omakorda laiendab nende õppimis- või töötamisvõimalusi. Ema on USA-s korduvalt käinud ning ta tunneb seal mitmeid eestlasi, kes on valmis teda kohanemisel abistama. 1.
6. Vanemate suhted on juba aastaid konfliktsed ja soov välismaale kolida on konflikti süvendanud. Isa on rikkunud kehtivat kohtumäärust ning ignoreerib hooldusõiguslike küsimuste arutelusid (reis, välismaale kolimine, vaktsineerimine, lapsega arstile minek jms). Ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole võimalik ka vanemate vaheliste pingeliste suhete tõttu. Emal on lastega tugev side ja laste huvides on elada ka edaspidi ema juures. Lapsed saavad isaga kontakti hoida sidevahendite kaudu. USA-s on vaja emal kohapeal langetada operatiivseid otsuseid ning allkirjastada mõlema vanema eest lastega seotud dokumente, käia arstil, otsustada elukoht, kool, huviringid jne. Isal pole võimalik neid otsuseid teha, kuna ta ei ole kursis kohapealsete oludega. Arvestades vanemate suutmatust teha lapsi puudutavates küsimustes koostööd, ei oleks ühine hooldusõigus laste huvides. 1.
7. Isa ei ole olnud nõus kandma poole ulatuses laste täiendavaid kulusid. Isa süüdistab ema lastele makstava elatise omastamises. Samuti kritiseeris isa ema otsust teha lastele pangakontod ja -kaardid. Ema küsis isalt arvamust ja nõusolekut laste vara investeerimiseks. Kuna isa ema kirjale ei vastanud, investeeris ema laste kontodel oleva raha, et lapsed tulu teeniksid. Isa tegi selle tõttu emale etteheiteid. 1.
8. Laste terviseküsimustega on seni tegelenud ema. Kui ema küsis isalt nõusolekut laste vaktsineerimiseks Covid-19 vastu, ei saanud ta isalt nõusolekut. Emale teadaolevalt on isa vastu kõikidele vaktsiinidele. Samuti ei vastanud isa ema palvele minna lapsega ortodondi ja müofunktsionaalse treeneri juurde. Laste elukoha vahetumisel ei ole võimalik jätkata ühist hooldusõigust laste tervise ja hariduse küsimustes. Emal võib olla vaja teha laste tervist ja haridust puudutavates küsimustes kiirelt otsustusi, kuid isalt nõusoleku saamine on keeruline. Isa ei huvitu laste haridusest, ta külastab laste e-kooli harva ega jälgi laste õppimist. 1.
9. Lapsed soovivad viimasel ajal isaga suhtlemise osas rohkem paindlikkust ja kohtumiste üle ise otsustada. Lapsed on soovinud suhtluskorda kokkuleppel isaga muuta, kuid enamikul juhtudel isa laste arvamusega ei arvesta, kahtlustades ema mõjutust. Lapsed ei julge isale vastu hakata, sest selle järgneb laste ees nn ohvri mängimine ja laste ema halvustamine. O.N ei ole isa soosingus ja läheb isa juurde ainult seetõttu, et kardab minemata jätmise tagajärgi. Isa seisukohad
10. Laste isa vaidleb avaldusele vastu ja palub see rahuldamata jätta. 2.
11. Alates
12. aasta sügisest, mil isa teavitas ema oma uuest elukaaslasest, katkestas ema vanemate vahelise normaalse suhtlemise. Avalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Laste ema takistab isal lastega koosviibimist ning ta tõlgendab suhtluskorda oma huvides. Laste ema sekkub laste elukorraldusse nende isa juures viibimise ajal. Ema keelab lastel isa elukaaslase ja tema perega kokku puutuda. 2.
13. Ema ei järgi kohtumäärusega paika pandud suhtluskorda, kuid sellest hoolimata ei ole kohtud arvestanud isa etteheidetega emale. Seevastu, kui isal jäi esmakordselt kooskõlastamata ema ja laste reis USA-sse, leidis kohus ilma isalt seisukohta küsimata, et isa on käitunud pahatahtlikult. 3 2.
14. Laste ema ei soovi isaga suhelda, kuid küsib isalt aeg-ajalt nõusolekut või allkirja. Kui isa küsib täpsustavaid küsimusi, vastab ema isa alandavalt ja parastavalt või süüdistab isa tema eraellu sekkumises. Samas ei avalda ema oma seisukohta (nt laste vaktsineerimise küsimuses). Kirjavahetust on emale vaja selleks, et tekitada kohtule esitamiseks tõendeid. Hooldusõigus tuleks ära võtta emalt. Ema valetamine, manipuleerimine ja valekaebused on põhjustanud lastele tohutul hulgal negatiivseid läbielamisi. Laste ema on oma isiklikud huvid ja karjääri seadnud laste huvidest alati olulisemaks. 2.
15. Ema on korduvalt üritanud lapsi röövida. Ka praeguse avalduse eesmärgiks on lapserööv. See lõikaks ära nende vahetu suhtluse isa ja teiste Eestisse jäävate lähedastega, sh väikese poolõe X-ga. Ajavahe tõttu on suhtlus ka audiovisuaalsel teel raskendatud. Lapsed peaksid jääma isa juurde Eestisse, kus on nende kodu, turvavõrgustik ja stabiilne elukeskkond. Kui ema jääks lastega Eestisse, tuleks kehtestada suhtluskord, mis on varasema suhtluskorra ümberpööratud variant, s.o lapsed elavad isa juures ja viibivad kaks nädalavahetust kuus ema juures. 2.
16. Z.P helistab isale igapäevaselt ja on käinud ka ema suhtluskorra järgsel ajal isa juures väikest õde vaatamas. O.N suhtleb isaga peamiselt vahetult ja tegeleb X-ga siis, kui ta viibib suhtluskorra järgi isa juures. Kui lastel peaks tekkima emaga tüli, ei oleks neil USA-s kellegi poole pöörduda. Samuti oleks laste ära jooksmise või kadumise korral neid suurriigist oluliselt keerulisem leida. 2.
17. Lapsed ei soovi enam isaga rääkida nende ema ja kodu puudutavatel teemadel. Näiteks ei soovinud lapsed isale öelda, millal nad USA-sse reisivad. Ema on treeninud lapsi andma kohtule ja lastekaitsele sobilikke ütlusi. Ema on lapsi mõjutanud, et nad avaldaksid soovi temaga USAsse kolida. Lapse esindaja seisukoht
18. Laste määratud esindaja toetab ema avaldust. Ema mõistab USA-sse kolimise tähtsust ja sellega kaasnevaid muutusi. Laste emal on olemas oskused ja teadmised, et kohaneda uues keskkonnas ja olla lastele toeks. Mõlemad lapsed kinnitasid esindajale, et soovivad asuda emaga USA-sse elama. Laste esindaja ei kahtle, et laste soov on siiras. Ühise hooldusõiguse teostamine olukorras, kus lapsed ja teine vanem elavad eri riikides, eeldab vanemate koostööd ja head läbisaamist. On usutav, et vanemate võime ühiselt hooldusõigust teostada väheneb laste USA-sse kolimise korral veelgi. Kohus võiks kaaluda võimalust määrata kindlaks ajad näiteks kahel korral nädalas, kui lapsed isaga sidevahendi kaudu suhtlevad. Eeskosteasutuse seisukoht
19. Keila Linnavalitsus toetab ema avaldust. Ühise hooldusõiguse teostamine ei ole seni vanemate erimeelsuste tõttu toiminud. Elukohtade vahemaa ja ajavahe mõjub ühise hooldusõiguse teostamisele pärssivalt ning raskendab seda veelgi. Seetõttu on vajalik ühise hooldusõiguse lõpetamine ning ainuhooldusõiguse andmine vanemale, kes tegelikult lastega koos elab ning nende igapäevaelu korraldab. Lapsed on juba küllalt küpsed, et enda tegelikke soove väljendada. Maakohtu määrus ja põhjendused
20. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ja andis emale üle laste ainuhooldusõiguse. Maakohus tühistas tsiviilasjas nr 2-17-10840 kehtestatud suhtluskorra alates 01.08.2025, kuid mitte enne käesoleva määruse jõustumist. 4 Maakohus määras kindlaks uue suhtluskorra, andes isale lastega igapäevase suhtlusõiguse sidevahendite kaudu, suvistel koolivaheaegadel alates
21. a suvest vanemate hiljemalt iga kalendriaasta
22. juuniks sõlmitava kokkuleppe alusel vähenalt neli nädalat või selle puudumisel alates
23. juulist, kohustas ema teavitama laste tunniplaanist, kohustas isal võimaldama laste osalemist soovitud laagrites isa suhtluskorra järgsel ajal, milline aeg asendatakse; kohustas ema mitte planeerima huvitegevusi (v.a laagrid) isa suhtluskorra ajale ilma isa nõusolekuta; pannes emale kohustuse korraldada ning tasuda laste reisikulud Eestisse ja tagasi Ameerika Ühendriikidesse; kohustades ema mitte tegema takistusi laste soovi korral nende viibimisele isaga, sätestades vanemate suhtluse ja nõusolekute andmise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri/sõnum). 5.
24. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud eeskätt siis, kui vanemate vahel on vaidlus laste hooldusõigust puudutavas küsimuses ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada või kui üks vanem ei osale hooldusõiguse teostamisel. Praegusel juhul esineb vajadus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tulenevalt sellest, et vanemate vahel on vaidlus hooldusõigust puudutavates küsimustes, koostöö on kasin ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada. 5.1.
25. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. O.N on praegu 15 ja Z.P 13 (saab 09.04.2025 14-aastaseks). Kumbki lastest ei ole vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele ja emale üleandmisele. 5.1.
26. Põhiline vaidlus on laste viibimiskoha (sh elukoha) osas. Kuigi kehtiva suhtluskorra järgi ei tohi vanem takistada teise vanema reisimist suhtluskorra järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu, ei andnud isa
27. a sügisel emale nõusolekut lastega reisimiseks USA-sse ja Kanadasse. Isa põhjendas ärakuulamisel seda kartusega, et ema pageb lastega USAsse. Puuduvad andmed, et ema oleks lapsed varem isa nõusolekuta väljapoole Euroopa Liitu viinud ning polnud usutav, et ema ja lapsed katkestaks järsult sidemed Eestiga juba
28. aasta sügisel, kui ema töö USA-s algab alles
29. aasta sügisel. 5.1.
30. Vanemad ei ole suutelised tegema koostööd ka muudes hooldusõiguse valdkondades. Vanemate kirjavahetusest nähtuvalt on ema küsinud isalt lisaks elatisele raha laste huviringide kulude katmiseks seoses hinnatõusuga, kuid isa on sellest keeldunud, süüdistades ema laste elatiseks makstud raha omastamises 35 000 euro ulatuses. Samuti on isa teinud emale etteheiteid seoses laste kontodel pangatoimingute tegemisega, mille peale on ema selgitanud, et kandis laste kontodel oleva raha tähtajalistele hoiustele. Mh on isa teinud ettepaneku, et kumbki vanem kannaks oma osa elatisest laste kontodele ja ema võiks lastega sõlmida kokkulepped elamiskulude kandmiseks. Tsiviilasjas nr 2-16-19354 tehtud otsusega on isalt laste kasuks välja mõistetud elatis 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ning elatis tuleb kanda ema pangakontole. Kui isa leiab, et tema makstav elatis ületab laste tegelikke kulusid ning tal ei ole oma sissetulekut ja hiljem sündinud lapse ülalpidamist arvestades võimalik vanematele lastele senises ulatuses elatist tasuda, on isal võimalik esitada hagi elatise vähendamiseks (PKS § 102). Lastega koos elav vanem ei pea teisele vanemale tõendama, et kohtuotsusega välja mõistetud elatis kulub laste vajaduste katmiseks. Isa ettepanek kanda laste elatis laste enda kontodele, on vastuolus eelviidatud kohtuotsusega. Kohatu on isa soovitus, et ema võiks lastega sõlmida kokkulepped elamiskulude kandmiseks. 5 Ema on küsinud isalt, kas ta nõustub laste vaktsineerimisega Covid-19 ja HPV vastu, kuid on saanud isalt vastuseks küsimuse, kas ema soovib lapsi vaktsineerida. Selline isa küsimus on selgelt ebavajalik, kuivõrd juhul, kui ema ise ei pooldaks laste vaktsineerimist, siis ta eelduslikult oleks selle ka oma e-kirjades välja toonud. Teise vanema seisukoha teadmine pole seejuures vajalik oma arvamuse avaldamiseks. Samuti on ema toonud välja, et isa ei vastanud tema 30.08.2023 e-kirjale, milles ema palub isal minna Z.P-ga ortodondi juurde. Ema e-kiri on saadetud kaks nädalat enne planeeritud vastuvõttu (15.09.2023), mistõttu oli isal piisavalt aega emale vastamiseks. 5.1.
31. Vanemate suhted on olnud keerulised alates
32. aastast ning kokkulepete saavutamine olnud oluliselt raskendatud. Asja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et kui hooldusõigus antakse emale üle ja ta kolib lastega
33. a augustis vähemalt kolmeks aastaks USA-sse elama, oleks emal vaja teha lapsi puudutavaid otsuseid nt hariduse ja tervise küsimustes. Isalt nõusoleku saamine on raskendatud nii vanemate kasina koostöö kui ka võimalike täiendavate vorminõuete tõttu. 5.1.
34. Seega ei ole ühise hooldusõiguse jätkamine laste huvides ning vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Kuna praegusel juhul ei ole isa hooldusõiguse endale andmist taotlenud, saab kohus kas rahuldada ema avalduse kas osaliselt või täielikult või jätta rahuldamata, mitte aga anda hooldusõigust mingis osas isale. Praegusel juhul on võimalik tuvastada PKS § 137 lg 3 eeldused kummagi lapse suhtes üheskoos. 5.1.
35. Pärast vanemate lahkuminekut on laste kasvatamisega tegelenud peamiselt ema. Lapsed käivad suhtluskorra järgi isa juures kahel nädalavahetusel kuus ja koolivaheaegadel. Laste ärakuulamise põhjal saab järeldada, et Z.P-l on mõlema vanemaga tugev hingeline seotus, O.N-il on emaga mõnevõrra tugevam hingeline seotus kui isaga. Lahusolekut isast ei pidanud lapsed raskesti talutavaks, vaid leidsid, et isaga saab suhelda ka tehniliste vahendite abil ja suvevaheajal, Z.P puhul täiendavalt ka breketiraviga seoses Eestisse tulles. 5.1.
36. O.N sõnul ema ei kontrolli, kas tal on koolitööd tehtud, kuid vahel küsib selle kohta ja vajadusel abistab. Z.P sõnul on ema temaga rohkem tegelenud – kontrollinud, et tal oleks õpitud ja hinded korras. Ärakuulamisel väitis isa, et küsib lastelt otse kooli kohta, samas kui laste väitel isa ise ei küsi neilt õppeedukuse kohta, lapsed vahel ise ütlevad, mis hinded nad trimestri või aasta lõpus said. Lapsed tõid ka välja, et isa juures ei ole neil õppimiseks häid tingimusi. O.N peab isa kodu liiga lärmakaks, et näiteks lugemisele keskenduda. Z.P ei võta isa juurde õppematerjale kaasa. Laste hariduse küsimustes on emal seega olnud seni suurem roll ja vastutus. On mõistetav, et isa saab laste õppetööga oluliselt vähem tegeleda, kuna lapsed on tema juures nädalavahetustel ja vaheaegadel. Samas ei ole sellega põhjendatav vähene huvi laste õppetöö ja -edukuse vastu. Laste võimalusi hariduse omandamiseks ja huviharidusega tegelemiseks võib pidada Eestis ja USA-s samaväärseks. Ema selgitas ärakuulamisel, et lapsed läheksid USA-s õppima riigikooli, kus nad saaksid haridust omandada tasuta. Trennid ja huviringid selguksid pärast kooli valikut. O.N plaanib põhikooli lõpetada Eestis distantsõppel ja samal ajal asuda USA-s kooli. Kuna O.N õpitulemused on väga head ja ta lõpetab käesoleval aastal ka muusikakooli, peab ta kahes koolis õppimist endale jõukohaseks. Mõlemad lapsed õpivad ja valdavad inglise keelt, mistõttu ei ole neil olulisi takistusi uues keelekeskkonnas hakkamasaamisel. 5.1.
37. Mõlema vanema majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks on head. Nii isa kui ka ema on suutelised tagama lastele sobivad elamistingimused. Ema juures on lastel eraldi toad, samas kui isa juures ööbivad nad toas, mida isa kasutab oma töötoana. Tulevased 6 elamistingimused USA-sse elama asumisel ei ole praegu teada, kuna enne hooldusõiguse vaidluse lahenemist ei ole emal mõistlik USA-s eluaset üürida. Kuna ema tulevane ametikoht oleks XXXi esindaja YYYs, on ema töötasu eelduslikult piisav, et tagada lastele sarnased elamistingimused ka USA-s. Ema on toonud välja oma varasema kogemuse erinevates riikides elamisel ja tuttavad USA-s, kes saavad abistada eluaseme leidmise ja oma elu sisseseadmisel. 5.1.
38. Mõlemad vanemad on toonud välja suhtluskorra rikkumisi teise vanema poolt. Samas kinnitas isa ärakuulamisel, et valdavalt on suhtluskorda täidetud ja lapsed on tema juures käinud. Asjas ei nähtu, et ema teeks isale praegusel ajal takistusi lastega suhtlemisel, mistõttu ei ole alust arvata, et ema takistaks lastel isaga suhtlemist USA-sse kolimise korral. 5.1.
39. Isa vastuväited ja nende kinnituseks esitatud tõendid keskenduvad peamiselt etteheidete tegemisele ema aastatetagusele tegevusele (2016–2020). Alates
40. aastast ei nähtu, et ema oleks isa vastu esitanud süüdistusi ja põhjendamatuid nõudmisi või manipuleerinud lastega. Ema väljenduslaadi vähemalt viimastest aastatest (2021–2024) pärinevates e-kirjades ei saa pidada ebaviisakaks ega solvavaks. Seevastu nähtub
41. aasta kirjavahetusest, et isa nimetab ema nartsissistiks, valetajaks ja vargaks ning süüdistab ema laste raha omastamises, saates vastavaid e-kirju ja sõnumeid ka lastele. Näiteks Z.P küsimuse peale, kas ta peab isa juurde haigena tulema, vastab isa, et see on lapse enda otsustada – peaasi, et see on lapse enda otsus, mitte „kellegi teise soovituse, meelituse, nõudmise, survestamise ja/või manipulatsiooni tagajärg“. Isa sõnakasutus ja halvustav toon ema suhtes, rääkimata nende e-kirjade edastamisest lastele, ei ole aktsepteeritav. Isa heidab emale ette lastega manipuleerimist, kuid samas peab isa O.N-ile „loenguid“ erinevatel teemadel (mis on lapsele vastumeelsed) ja räägib Z.P-le, et kui lapsed kolivad USA-sse, siis ei oleks ta enam nende isa. Seega on vähemalt viimasel ajal just isa tegevuses näha soovi lapsi mõjutada ja ema vastu häälestada. Emal on parem vaimne valmisolek lapsi kasvatada. 5.1.
42. Laste vanust ja eale vastavat küpsust arvestades on oluline kaal ka laste enda arvamusel. Lapsed on kinnitanud nii oma esindajale, Keila Linnavalitsuse esindajale kui ka kohtule, et soovivad jääda elama emaga ning kolida temaga USA-sse. Lapsed jääksid igatsema Eestisse jäävaid lähedasi, kuid peavad enda jaoks olulisemaks uute kogemuste omandamist ja enda proovile panemist uues keskkonnas. Suhelda saab ka tehniliste vahendite abil ja suvevaheajal, mistõttu ei pea lapsed tõenäoliseks sidemete katkemist Eestisse jäävate lähedaste ja sõpradega. Ei jäänud muljet, et laste soov poleks kujunenud iseseisvalt ja läbimõeldult. Arvestades laste soovi isaga suhelda, ei ole usutavad isa väited, et ema on aastaid lastega manipuleerinud ja neid mõjutanud. On mõistetav, et teismeeas lapse jaoks, kes valmistub peatseks iseseisvaks eluks, on vahetust suhtlusest sugulastega olulisem tema eneseareng, sh enese proovile panek uutes olukordades ja uute kogemuste omandamine. Ema tööpakkumisest tingitud välisriiki elama asumine on selleks hea võimalus ning lapsed soovivad seda kasutada. 5.1.
43. PKS § 137 lg-s 3 toodud eeldused on ema puhul täidetud mõnevõrra rohkem kui isa puhul. Samuti on kaalukas laste enda arvamus. Praegusel juhul tuleb arvestada ka sellega, et hooldusõiguse emale andmine tähendab laste jaoks elukohariigi vahetamist vähemalt kolmeks aastaks, mille lõpuks saab O.N täisealiseks ja Z.P 17-aastaseks. Välisriiki elama asumisel tuleb arvestada sellega, kas lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side on sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Praegusel juhul on ema ja laste side 7 piisavalt tugev, et kaaluda üles need ja muudest sugulastest eemalolekust tekkivad negatiivsed mõjud. Kuna lapsed jäävad elama koos emaga, on põhjendatud, et just ema teeb ka laste haridust, tervist ja vara puudutavad otsused, s.o kõik lapsi puudutavad olulised otsustused. Seni on ema vastutustundlikult hoolitsenud laste koolikohustuse täitmise, huviringides käimise, tervise ja vara eest. Seetõttu puudub alus eeldada, et laste ema ei oleks suuteline vastavate otsuste tegemisel lähtuma laste parimast huvist. Põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda laste hooldusõigus üle emale. Kohtumääruse alusel on emal ka laste esindusõigus. 5.
44. Alates laste USA-sse elama asumisest (s.o alates 01.08.2025, kuid mitte enne käesoleva määruse jõustumist) tuleb kehtestada uus suhtluskord. 5.2.
45. Uue suhtluskorra järgi on isal õigus suhelda igapäevaselt lastega ja lastel isaga erinevate sidevahendite kaudu. Suhtlemisel arvestatakse laste ajavööndiga (Washington, D.C. aeg on UTC-5, s.o Eesti ajast 7 tundi taga) ning laste elukorraldusega. Ema ei tee suhtluseks takistusi ning tagab lastele vajalike sidevahendite olemasolu. Ema kinnitas, et lapsed tulevad suvel Eestisse ning vastava reisi kulud kannab ema. Ema ei täpsustanud laste saabumise ja lahkumise ligikaudseid aegu, mis sõltuvad laste õppetöö algusest ja lõpust. Ema teavitab isa laste tunniplaanist iga kalendriaasta septembri
46. nädala lõpuks. 5.2.
47. Arvestades, et lapsed saavad isaga pikemalt koos olla vaid suvevaheajal, on põhjendatud, et lapsed on isaga vähemalt neli nädalat. Lapsed suhtlevad isaga suvistel koolivaheaegadel alates
48. aasta suvest vastavalt vanemate vahelisele kirjalikule või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppele, mis sõlmitakse hiljemalt iga kalendriaasta
49. juuniks. Mõistliku aja jooksul enne seda teatab ema isale e-kirja teel laste Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäevad ning isa teavitab nädala jooksul ema teate saatmisest, millal ta saab lastega koos olla. Isa tuleb lastele järele ja toob lapsed tagasi nende viibimiskohta Eestis vastavalt vanemate eelnevas kirjalikus kokkuleppes märgitud kellaajale ja kohale. Kokkuleppe sõlmimisel arvestavad vanemad laste soovide ja elukorraldusega. Kui vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele selles, millal lapsed isa juures viibivad, on lapsed isa juures neli nädalat alates
50. juulist ja isa tuleb lastele järele kell 12.
51. 5.2.
52. Mõlemad lapsed soovivad minna ratsalaagrisse, mis kestab 3–7 päeva ja toimub juuli lõpus või augusti alguses, samuti tahab Z.P minna juulis veel ühte teise laagrisse, mis kestab 3–4 päeva. Arvestades, et laagrid on laste enda valitud ja nende toimumisaeg ei sõltu emast, tuleb määrata, et isa peab võimaldama lastel minna nende soovitud laagritesse, mis toimuvad tema suhtluskorra järgsel ajal. Laagris viibimise aega ei arvestata isaga viibitud aja hulka, st kui lapsed ei olnud enne laagrisse minemist isaga neli nädalat, naasevad nad laagri lõppemisel isa juurde. Ema ei planeeri muid laste huvitegevusi isa suhtluskorra järgsele ajale ilma isa nõusolekuta. 5.2.
53. Ema tagab laste reisimise korraldamise ning tasub laste reisikulud Eestisse ja tagasi USAsse. Lapsed soovivad viibida Eestis olles lisaks ka oma kodus ja olla koos emapoolse vanaemaga. Seetõttu pole põhjendatud määrata, et kui ema ei viibi Eestis, on lapsed kindlasti koos isaga. Vastasel juhul võib kodus olemise aega jääda laste jaoks liiga väheks (sõltuvalt sellest, millal on emal võimalik Eestis viibida). Kui aga lapsed soovivad Eestis viibides isaga koos olla lisaks vanemate kokkulepitud ajale, ei tee ema selleks takistusi. 5.2.
54. Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri/sõnum). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks, 8 kui vanemad kinnitavad üksteisele selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2.
55. Kuna uus suhtluskord on seotud laste USA-sse elama asumisega, hakkab see kehtima ja senine kord kaotab kehtivuse alates 01.08.2025, kuid mitte enne määruse jõustumist. Seega kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. 5.3.

§ 5621lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse.

Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). 5.4.

§ 172

lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus

1. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada terves ulatuses või alternatiivselt p-de 1–5.5 osas ja teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes osaliselt ning anda laste isale üle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha küsimustes; määrata, et lapsed elavad alaliselt isa juures ja muus osas jätta emale sellised õigused ja kohustused, nagu jäeti maakohtu määrusega isale; kui lapsed või üks lastest soovib sügis-, jõulu-, talve- ja/või kevadvaheajal reisida ema juurde USA-sse, siis korraldab ema laste reisid ning tasub laste reisikulud. 6.
2. Kehtiv suhtluskord lähtub laste parimatest huvidest ning on taganud nii lastele kui ka vanematele stabiilsuse, reguleerib ema komandeeringutega seonduvat ning selle kohaselt viibivad lapsed sel ajal isa juures. Ema soovib lapsed aastateks teisele poole maakera kaasa võtta ega välista võimalust, et ta jääbki koos lastega sinna elama. Puudub alus arvata, et ühe vanema eemalviibimise ajal oleks lastel parem olla mujal kui teise vanema juures. Lapsed on Eestis sündinud ja elanud siin kogu elu. Neil on Eestis pereliikmed, kellega neil on lähedased suhted, samuti sõbrad, kool, huviringid ja igakülgne turvavõrgustik. Isegi kui lastele võib tunduda välisriiki kolimine hetkel põnev, ei oska nad oma vanusest ja vähesest elukogemusest tulenevalt ette näha, mida see nende jaoks tegelikult kaasa toob ning kuidas see mõjutab nende pere- ja sõprussuhteid. Maakohtu kehtestatud suhtluskord lõikab päevapealt läbi põhikooliealiste laste senise elukorralduse. Lapsed lendaksid aastateks võõrasse keele- ja kultuuriruumi. Lastel ei ole seal olemas veel elu- ega koolikohta. Õppekavad Eestis ja USA-s on erinevad. Määruse alusel puudub lastel võimalus tulla tagasi Eestisse, kui peaks selguma, et elukorraldus neile ei sobi. 6.
3. Vanemate vahel puuduvad vaidlused, mis võimaldaksid lõpetada ühise hooldusõiguse. Vanemate vahel puudub vaidlus laste elukoha osas, sest kehtiva suhtluskorra määruse kohaselt viibivad lapsed ema lähetuses viibimise ajal isaga. Kuna maakohtu hinnangul on vanemate vahel vaidlus ainult ühes küsimuses, on põhjendamatu emale tervikuna ainuhooldusõiguse andmine. Maakohus põhjendas emale ainuhooldusõiguse andmist kokkuvõtlikult sellega, et isa tundis huvi tema poolt lastele makstava elatise kasutamise vastu. Sellisele järeldusele jõudmine on arusaamatu ning tegemist on otsitud põhjendusega, õigustamaks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist. 9 Terviseküsimustes viitas maakohus üksikule vaktsineerimist puudutavale intsidendile aastast 2021, s.o aasta enne ringkonnakohtu määruse tegemist, kus seda küsimust juba põhjalikult lahati. Lisaks on maakohus põhjendanud O.N osas täielikku hooldusõiguse lõpetamist sellega, et isa unustas
4. aastal vastata ühele Z.P ortodonti puudutavale kirjale (lapse viimine ortodondi juurde). Hariduse küsimustes ei ole maakohus välja toonud ainsatki vaidluskohta. Lapsed käivad vanemate ühiselt valitud koolis ja huviringides ning ühtegi vaidlust nendel teemadel ei ole toimunud. Seega on ka hariduse osas hooldusõiguse lõpetamine maakohtu poolt täiesti põhjendamatu. 6.
5. Alternatiivselt tuleks ainuhooldusõigus laste viibimiskoha küsimustes anda isale. Laste parimates huvides on nende senise elukorralduse säilimine. Isa on laste elus alates laste sünnist aktiivselt osalenud ja neid igati toetanud. Ka lapsed on kinnitanud, et jääksid Eestisse jäävaid lähedasi igatsema. Määrus ei anna neile võimalust elukorraldust uuesti tagasi pöörata ja Eestisse naasta, kui elu USA-s neile ei sobi. Z.P oleks alaliselt USA-sse kolides alles põhikooliealine. Ka 15-aastane O.N võiks paar aastat täiesti teise keele- ja kultuuriruumi kolimisega oodata. Lapsi mõjutab niigi intensiivselt see, kui üks vanem kolib teisele poole maakera. Õnneks on ema ja laste vahel tugev side, mis tasakaalustab füüsilist eemalolekut. Isa hinnangul peaksid lapsed elumuutusega kohanema endale turvalises ja harjumuspärases keskkonnas. Kuna lapsed annavad isale informatsiooni, ei pea isa vajalikuks Stuudiumis kontrollida, kas laste öeldu vastab tõele. Isa on laste kooliteemadega kursis, neile õppetöös alati toeks olnud ja tunneb laste saavutuste üle uhkust. Isal on majanduslikult võimalik lapsi kasvatada ning ta on alati vastutustundlikult laste eest hoolitsenud. Isa tunnistab, et vanemate kirjavahetusse laste lisamine ei olnud õige ja vabandab laste ja ema ees. Uudis võimalikust laste aastateks teisele poole maakera kolimisest tegi isale haiget ja muutis ta emotsionaalseks. Menetluse edasine käik
6. Laste ema, lastele määratud esindaja ja Keila Linnavalitsus vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad see rahuldamata jätta.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 10. Ringkonnakohus võtab

§ 662lg 3 alusel vastu laste ema poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi.

10 11. PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15 p 28). Maakohus ei ole avalduse lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud menetlusõiguse norme ning maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub alus. Maakohus on kaalunud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659), kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

1. Ebaõige on määruskaebuse väide, et vanemate vahel puuduvad erimeelsused, mis annaksid aluse PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 12.
2. Vanemate vahel on erimeelsus eelkõige laste viibimiskoha (sh elukoha) osas. Samuti soovib ema panna lapsed USA-sse kooli ning isa ei ole sellega nõus, mistõttu on erimeelsus ka laste hariduse küsimustes. 12.
3. Nõustuda ei saa laste isaga, et koos emaga USA-sse kolimine ei ole laste huvides. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul tuleb laste vanustest tulenevalt (Z.P on hetkel 14 ja O.N 15 ning saab sel aastal 16) ka nende soove ja arvamust arvesse võtta. Maakohus veendus laste ärakuulamisel, et laste soov on kujunenud iseseisvalt ja läbimõeldult. Lapsed soovivad emaga USA-sse elama asuda ning nad peavad seda heaks võimaluseks enda arendamisel ja uute kogemuste omandamisel. Seda on lapsed kinnitanud ka enda esindajale ning lastekaitsetöötajale. Lastel on võimalik kõigi lähedastega (sh isaga) ja sõpradega soovitud ulatuses erinevate kanalite kaudu suhelda. Kuna lapsed jäävad USA-s elama igapäevaselt emaga, ei kao neil täielikult senine tugivõrgustik. Mõlemad lapsed on ärakuulamisel avaldanud, et igapäevaselt nad isa juures elada ei tahaks. Laste emal on olemas varasem välismaal elamise kogemus ja eestlastest tuttavate tugivõrgustik. Lapsed on sellises vanuses, et kui neile uus elukorraldus siiski ei sobi ning nad sooviksid Eestisse tagasi tulla, tuleks ka sellega arvestada. O.N on maakohtus ärakuulamisel avaldanud, et ema arutas nendega enne kohtusse pöördumist USA-sse minekut ning kui nemad ei oleks tahtnud emaga USA-sse minna, ei oleks ema ka kohtusse pöördunud. Nimetatust tulenevalt puudub alus eeldada, et ema laste tagasipöördumise sooviga ei arvestaks. 12.
4. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on mõlemal vanemal olemas vaimne ja majanduslik võimekus lapsi kasvatada, tuleb praeguses olukorras arvestada ka laste enda soovidega. Maakohus leidis õigesti, et ühise hooldusõiguse teostamine ei ole vanemate suhete konfliktsuse tõttu võimalik ka muudes valdkondades. Seda kinnitavad nt juhtumid, kus ema ei ole saanud varasemalt isalt nõusolekut lastega USA-sse reisimiseks (dtl 34), laste vaktsineerimiseks (dtl 6265, 656) ning kus vanemad vaidlevad pikalt ja tulemusteta laste rahaasjade üle (dtl 39-55, 633). On võimalik, et tegemist on üksikute minevikku jäänud juhtudega, aga need ilmestavad siiski vanemate omavahelist läbisaamist. Olukorras, kus laste ema elab lastega teises riigis ning peab operatiivselt tegema lastega seonduvaid otsuseid, teeb see nõusolekute saamise keeruliseks. Seega on laste parimates huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle emale üleandmine.
5. Maakohus on isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestanud sellega, et lastel oleks olenemata USA-s elamisest võimalik isaga piisaval määral suhelda. Suhtluskord tagab olukorda 11 arvestades isa ja laste omavahelise suhtlemise. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.
6. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 12