2-25-9184/2

2-25-9184 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9184 Tsiviilasi K.P hagi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu sõiduki väljaandmise ja kahju hüvitise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.P (isikukood XXX) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Kostja: Lõuna Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata K.P hagi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu.
2. Jätta menetluskulud K.P kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. K.P (hageja) esitas 11.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ebaseadusliku repressiooniga ära võetud sõiduk, saamata jäänud töötasu, tervise kahjustamisega seotud hüvitis ja hüvitis iga sundravil viibitud aja kohta. Hagiavalduse kohaselt tabas PPA hagejat
5. aastal joobeseisundis ja konfiskeeris sõiduki BMW 520i ning teisaldas selle Võru lammutuskoha tööplatsile. Hageja hinnangul tuleb joobes juhtimist lugeda enesetapukatseks, mis Riigikohtu hinnangul ei kvalifitseeru õigusvastaseks teoks. Hageja suhtes rakendati sundravi, aga kuna tema ohtlikkus oli selleks ajaks ära langenud, siis ei olnud ka alust sundravi kohaldamiseks. Sundravi kestis kokku kolm aastat. Avaldaja ei saanud oma sõidukit tagasi, PPA väitel müüs hageja ise sõiduki oma sõbrale, kuid see ei olnud tõsi. Hageja pidi minema Šveitsi ja hiljem Saksamaale tööle kokana, aga ei saanud seda sundravi tõttu teha. Hageja on seisukohal, et prokuratuur piinas teda.
6. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama. 1 2-25-9184 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et kuivõrd nõue on esitatud kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks, on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule.
7. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 2