Obsah (14)

§ 121§ 266§ 69§ 75§ 2§ 64§ 68§ 73§ 78§ 263§ 274§ 120§ 74§ 238

1-18-3822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3822 (16231602036 ja 18231700750)

§ 121

lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja D.P (D.P) süüdistuses

§ 121

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alan Rüütel Süüdistatav E.F isikukood XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; kindel töökoht puudub; kahtlustatavana kinni peetud 3. juulil 2016; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol Süüdistatav D.P isikukood XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht puudub; tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8242

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 kuud.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 6 kuud

§ 75lg 1 p 1-6 kontrollnõuete kohaldamisega.

Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega pöörati mõistetud ärakandmata karistus 1 kuu 20 päeva vangistust täitmisele 1 1-18-3822 Kaitsja Vandeadvokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
3. Tunnistada E.F süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

2. Tunnistada E.F süüdi

§ 2(üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

p 63järgi lg 1 ja1mõista talle karistuseks 1 3.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristus eks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes E.F Pikale lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks ) aasta. 5.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.

juuli 2016, s.o 1 (üks) päev. Ärakandmata karistus on 11 ( üksteist) kuud ja 29 ( kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Ärak

1. andmisele kuuluvat vangistust arvestada alates E.F Pika karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.
2. Tunnistada D.P süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 8. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes D.P-le lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 9.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui D.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 10.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda D.P määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. detsembrist
3. D.P-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Asitõend – 2 CD plaati (toimiku nr 1-18-9580 tagakaanel) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
5. Asitõend – 1 CD plaati (toimiku nr 1-18-3822 kd I tl 8a) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
6. Asitõend - verekahtlase määrdumisega S Ti T-särk, mis on hoiul PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
7. Asitõend – A Sile kuuluvad jope ja teksapüksid, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri 2 1-18-3822 asitõendite hoiuruumi akti nr 2018-768 alusel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale A Sile.
8. Asitõend – A Sile kuuluv mobiiltelefon iPhone SE 64 GB (kuldne), mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumi akti nr 2018 -1654 alusel, tagastada KrMS § 1 26 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale A Sile.
9. Kannatanu A Si esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 1000 eurot rahuldada osaliselt ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.F Pikalt A Si kasuks 300 eurot, mis tuleb hüvitada A Si LHV Pank AS arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „E.F, 1 -18-3822, tsiviilhagi hüvitamine”.
10. Kannatanu A Si esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 525 euro 89 sendi rahuldada osaliselt. VÕS § 127 lg 5 ja 6, § 132 lg 1 ja 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista E.F Pikalt kannatanu kasuks välja 56 eurot 99 senti (püksid) ja 116 eurot 25 senti (mobiiltelefon), s.o kokku 173 eurot 24 senti, mis tuleb hüvitada A Si LHV Pank AS arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „E.F , 1-18-3822, tsiviilhagi hüvitamine”.
11. Kannatanu A Š esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 250 eurot rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.F Pikalt A Š kasuks 2 50 eurot, mis tuleb hüvitada A Š Swedbank arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „E.F, 1 -18-3822, tsiviilhagi hüvitamine”.
12. Kannatanu R Si esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 250 eurot rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.P-lt R Si kasuks 250 eurot, mis tuleb hüvitada R Si Swedbank arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „D.P, 1-18-3822, tsiviilhagi hüvitamine”.
13. Kannatanu A Ai esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 100 eurot rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.P-lt A Ai kasuks 100 eurot, mis tuleb hüvitada A Ai Swedbank arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „D.P, 1-18-3822, tsiviilhagi hüvitamine”.
14. KrMS § 175 lg 1 p -de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista E.F Pikalt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 981 eurot 60 senti ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku 1731 eurot 60 senti.
15. KrMS § 180 lg 3
16. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 144 eurot 30 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700064782 ja „selgitus E.F , kriminaalasi 1-18-3822, menetluskulud ja sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on 3 1-18-3822 kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
17. E.F Pikale õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 150 eurot jätta riigi kanda.
18. KrMS § 175 lg 1 p -de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista D.P-lt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 210 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku 960 eurot. KrMS § 180 lg 3
19. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 80 eurot . Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700064805 ja selgitus „D.P , kriminaalasi 1-18-3822, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
20. D.P-le õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 150 eurot jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
21. jaanuaril 2019 kell 12.
22. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
23. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
24. jaanuaril 2019 kell 12.
25. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast , mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
26. E.F-i süüdistatakse selles, et viibides
27. juulil 2016 kell 05:45 Tallinnas xxx paikneva maja juures tänaval ehk KorS § 54 tähenduses avalikus kohas, rikkus ta avalikus kohas käitumise üldnõudeid. KorS § 55 lg 1 p 1 alusel on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut 4 1-18-3822 häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatav tungis kallale S T ile, pekstes teda jalgade ja kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, põhjustades S Tile valu ja tervisekahjustused – xxx. Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskoha vahetus läheduses viibinud kõrvalise isiku A K õigusrahu ja turvatunne. Samuti süüdistatakse E.F-i selles, et
28. aprillil 2018 kell 21:38 avalikus kohas KorS § 54 tähenduses, kus viibisid kõrvalised isikud ehk Tallinnas xxx asuva kaupluse xxx lähedal parkimisplatsi ja xxx ühissõidukite peatuse juures , lõi ta A Sit rusikaga vasakule poole oimupiirkonda ja peapiirkonda,mille järel hakkas A. S K. Pikaeest ära jooksma ning K. E.F teda taga ajama. xxx bussipeatuse juures E.F viskas A. Si suunas klaaspudeli, mis ei tabanud ning purunes asfaldil, seejärel E.F jõudis A. Sile järele, lõi talle jalaga vastu jalga, mille tagajärjel A. S kukkus ning veeres sõiduteele. Seejärel lõi K. E.F korduvalt maha kukkunud A. Sit rusikaga pea piirkonda ning seejärel korduvalt jalaga keha piirkonda. Löökidest tundis A. S füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi – xxx. Sellise tegevusega häiris E.F ühtlasi sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § -st 54 ja § 55 lg 1 pdest 1 ja
29. Seega oma tahtliku tegevusega pani E.F toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 11. juuni 2012. a otsusega karistatud

§ 274

lg 1,

§ 121

ja

§ 120järgi 25.

detsembril 2016 ajavahemikul 03:00-03:30 Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx taga asuvas ühissõidukipeatuses xxx väljak kasutas füüsilist vägivalda A Š suhtes, mis seisnes selles, et ta lõi A Šle peaga näkku, tabades enda laubaga A Š nina, millega põhjustas A Šle valu ja tervisekahjustuse – xxx. Seega pani E.F toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud isiku poolt, keda on varasemalt karistatud vägivallateo toimepanemise eest ehk

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.P süüdistatakse selles, et 25. detsembril 2016 ajavahemikul kella 03:00 – 03:30 vahel Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx taga asuvas ühissõidukipeatuses xxx ründas R Sit, lüües viimasele rusikas käega ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel R S kukkus ja paiskus peaga vastu tee asfaltsillutist. D.P eelkirjeldatud käitumine põhjustas R Sile valu ja tervisekahjustused – xxx. Sellele järgnevalt D.P ründas A Ait, lähenedes viimasele joostes selja tagant ja tõukas hooga A A it kätega selga, põhjustades selliselt A Ai kukkumise, mille tagajärjel A A tundis valu ning talle tekkisid tervisekahjustused – xxx. Seega pani D.P toime kehalise väärkohtlemise ehk

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
2. mail 2018 süüdistusakti lühimenetluses, mille kohaselt E.F Pikale esitati süüdistus

§ 121

lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning D.P-le

§ 121lg 1 järgi.

5 1-18-3822

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrusega andis kohtunik Leo Kunman süüdistatavad kohtu alla.
4. augustil 2018 jagati kriminaalasi kohtunik Elina Elkindile ümber seoses kohtunik Leo Kunmani pensioneerumisega. Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega määrati kriminaalasjas kohtuistungi toimumise ajaks
7. november
8. Kohtuistungil lükati asja arutamine edasi seoses vajadusega otsustada kriminaalasjade ühendamine. Harju Maakohtu novembri
10. a määrusega anti E.F kriminaalasjas nr 1-18-9580 (lühimenetluses) kohtu alla ja ühendati kriminaalasjad nr 1 -18-9580 ja 1-18-3822 ühiseks menetluseks, ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 1-18-
12. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
13. detsembril
14. E.F tunnistasid end neile etteheidetavas tegudes süüdi. ja D.P 3.
15. Prokurör taotles K. Pika süüditunnistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest karistada isikut ühe aasta pikkuse vangistusega ning

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest karistada isikut ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristusena üks aasta ja üheksa kuud, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistus kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista üks aasta ja kaks kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka 1 päev eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb üks aasta üks kuu ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Tsiviilhagide osas palus prokurör välja mõista A Š tsiviilhagi 250 euro ulatuses, leides samas, et A Si hagi kokku summas 1525 eurot 89 senti ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Samuti taotles prokurör menetluskulude, sh sundraha süüdistatavalt väljamõistmist ja ajatamist 12 kuu peale. D.P osas palus prokurör tunnistada isik süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja karistada kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mida vähendada kolmandiku võrra, s.o viis kuud ja kümme päeva vangistust, mida ei pöörata

§ 74

lg -te 1 ja 3 alusel täitmisele, kui isik ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagid – R Si kasuks 250 eurot ja A Ai kasuks 100 eurot ning menetluskulu osas, mis tekkis kriminaalasja menetlemisel enne selle ümberjagamist ja sundraha, mille tasumist ajatada 12 kuu peale. 3.2. Kaitsja Veljo Viilol taotles jätta K. Pikale mõistetav vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga

§ 74lg -te 1 ja 3 alusel.

Kaitsja leidis, et A. Š tsiviilhagi on põhjendatud, kuid A. Si nõue ei ole põhjendatud eeskätt mobiiltelefoni maksumuse ja mittevaralise kahju osas. Kaitsja taotles samuti isikult väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. 3.3. Kaitsja Madis Mahlapuu taotles jätta D.P-le mõistetav vangistus kohaldamata tingimisi

§ 73lg -te 1 ja 3 alusel.

D.P vastu esitatud tsiviilhagisid pidas kaitsja põhjendatuks. Kaitsja taotles samuti menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja isiku kanda jäetavate menetluskulude tasumise ajatamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. K. Pikale on

§ 121lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistus selles, et isikuna, keda on Harju Maakohtu 11.

juuni 2012. a otsusega karistatud

§ 274

lg 1,

§ 121

ja

§ 120järgi 25.

detsembril 2016 kella 03:00-03:30 vahel Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx taga asuvas ühissõidukipeatuses xxx kasutas füüsilist vägivalda A Š suhtes, mis seisnes selles, et ta lõi A 6 1-18-3822 Šle peaga näkku, tabades enda laubaga A Š nina, millega põhjustas A Šle valu ja tervisekahjustuse – verejooksu ninasõõrmetest.

1. K. Pika tegu tõendavad kannatanu A. Š ütlused, mille kohaselt ta oli
2. detsembril 2016 kella kolme paiku öösel koos oma tuttavatega Tallinnas xxx taga olevas bussipeatuses, kus nende juurde tuli eesti keelt kõnelev noormees, mille peale kannatanu küsis temalt, et mis probleemiks on. Küsimuse peale lõi võõras noormees A. Št ootamatult peaga vastu nägu ja nina, mille tulemusena kannatanu tundis füüsilist valu ja tal hakkas ninast verd jooksma. Löögile järgnes rüselus kannatanu ja eesti keelt kõneleva noormehe vahel. Kannatanu sai hiljem teada, et tema lööjaks olnud isiku nimi on E.F . Rüseluse käigus kuulis A karjatust ja nägi, et tema sõber R S on pikali maas (tl 2-6; 74-77). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja E Ki ütlused, mille kohaselt tema oli ööl vastu
3. detsembrit 2016 kella 03:00-04:00 vahel koos oma tuttavatega Tallinnas xxx lähistel, kui nende juurde tulid kaks eesti keelt kõnelevat noormeest, kes hakkasid neid venelasteks sõimama. A. Š püüdis olukorda sõnadega lahendada, kuid eesti keelt kõnelev noormees lõi teda peaga vastu nägu. Pärast seda liikus tunnistaja koos oma sõpradega xxx juurde, kus märkasid, et neid rünnanud eesti keelt kõnelevatel noormeestel on ka seal tüli. xxx juures olnud isikud teatasid tunnistajale, et A.Št löönud isikuks on K. E.F. Tunnistaja tundis xxx juures olevate isikute seast ära ka R Sit löönud isiku, kes tunnistas talle, et E.F on koos temaga (tl 24-28; 66-69) Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et tunnistaja E. K tundis K. Pika ära isikuna, kes lõi A. Št (tl 29-32). Samuti kinnitavad A. Š ütlusi kannatanu R Si ütlused, mille kohaselt
4. detsembril 2016 kella 03:00 paiku olid nad koos oma tuttavatega Tallinnas xxx taga olevas bussipeatuses, kui nende juurde tulid kaks eesti keelt kõnelevat noormeest, kes norisid tüli. A. Š hakkas noormehi rahustama, kuid selle peale lõi teda üks eesti keelt kõnelev noormeest. Samuti kinnitavad A. Š ütlusi kannatanu A A i ütlused koos lisadega, mille kohaselt ta viibis
5. aasta detsembri lõpus ühel öösel Tallinnas xxx juures koos oma sõpradega, kui nende juurde tulid kaks noormeest, kes olid agressiivse hoiakuga. A. Š küsis ühelt noormehelt, et milles probleem. Küsimuse peale lõi võõras noormees A. Št peaga vastu nägu. Seega kirjeldavad nii kannatanu A. Š kui ka tunnistaja ning teiste kannatanute ütlused sündmust ühetaolisena, s.o K. Pika käitumine seisnes põhjendamatus tüli norimises ja seejärel kannatanu A. Š löömises. Kaudselt kinnitavad kannatanu A. Š ütlusi tunnistaja M Fi ütlused, mille kohaselt ta oli koos enda sõpradega
6. aasta jõulupühade ajal ühel ööl Tallinnas xxx juures asuva autobussipeatuse juures. Järsku kuulis tunnistaja karjumist ja nägi, et A. Š kakles ühe võõra noormehega. Ka tunnistaja K T T ütluste kohaselt oli K. Pikal süüdistuses nimetatud kohas ja ajal tekkinud tüli ja kaklus venelastega, kuigi tunnistaja ei eristanud, kes keda lõi ja kuidas kaklus alguse sai. Tunnistaja E. K tundis ära K. T. T kui isiku, kes viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal (tl 33-36). Kannatanu A. Š ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas xxx ja xxx ristmikul asuva linnakaamera salvestist ja millest nähtub, et
7. detsembril 2016 kell 03:05 teeb K. Pikana tuvastatud isik vasaku jalaga sammu A. Š juurde ja samal ajal lööb A Šle vasaku käega kaela piirkonda (tl 9-13). A. Šle tekitatud vigastusi tõendab kiirabikaart (tl 83). Samuti kinnitavad sündmuse toimumist süüdistuses kirjeldatud viisil süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta tõepoolest lõi süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ühte isikut peaga näkku, põhjendades seda 7 1-18-3822 küll asjaoluga, et sündmuskohal viibinud isikud tegid kätega löögiliigutusi ja enne olla olnud ka mingi sõnavahetus, seega ta ei ole täielikult toimunus süüdi. Süüdistatav ei mäletanud sündmust üksikasjalikult, kuid avaldas, et kahetseb tegu. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et E.F pani toime talle etteheidetava teo, s.o teise isiku löömise, millega kannatanule põhjustati valu ja tervisekahjustuse.
8. Samas leiab kohus, et isiku tegu ei ole praegusel ajal õige kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest, et süüdistataval ei ole kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat karistust

§ 121järgi.

Süüdistuse kohaselt karistati E.F Harju Maakohtu 11. juuni 2012. a kohtuotsusega

§ 120

, § 121 ja § 274 järgi

§ 64lg 1 alusel vangistusega 11 kuud ja 28 päeva tingimisi kaheaastase katseajaga.

Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusega pöörati mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Süüdistatav kandis karistuse ära
3. juulil 2014 (tl 97-102; tl 107-108). Kohtuotsuse tegemisel saab kohus isiku karistatuse arvesse võtmisel lähtuda vaid registrisse kantud andmetest kuni nende kustutamiseni (karistusregistri seaduse § 5 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerib kohus isiku tegu

§ 121lg 1 järgi.

7. D.P süüdistatakse

§ 121lg 1 järgi selles, et 25.

detsembril 2016 kella 03:00 – 03:30 vahel Tallinnas xxx ja xxx ristmikul xxx taga asuvas ühissõidukipeatuses xxx ründas R Sit, lüües viimasele rusikas käega ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel R S kukkus ja paiskus peaga vastu tee asfaltsillutist. D.P eelkirjeldatud käitumine põhjustas R Sile valu ja tervisekahjustused – xxx. Sellele järgnevalt D.P rün das A. A it, lähenedes viimasele joostes selja tagant ja tõukas hooga A. Ait kätega selga, põhjustades selliselt A. Ai kukkumise, mille tagajärjel A. A tundis valu ning talle tekkisid tervisekahjustused – xxx.

1. Süüdistatavatele ei heideta ette ühist ja kooskõlastatud tegevust, vaid olemuslikult kõrvaltäideviimist, sest D.P-le esitatud süüdistus kirjeldab K. Pikale etteheidetava teoga seotult ühel ja samal ajal samas kohas aset leidnud sündmust – tegemist oli sisuliselt A. Š vastu toime pandud ründe jätkuga teiste seltskonnas viibinute isikute vastu. Maakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et ka D.P panid toime süüdistuses kir jeldatud ja talle omistatud teo, põhjendades seda järgmiselt.
2. D.P süü tõendatuse seisukohalt on keskse tähendusega t unnistaja E. Ki ütlused selle kohta, et pärast seda, kui E.F lõi A. Š t, tuli xxx juurest taksopeatusest taksost välja noormees, kes liikus jooksuga seltskonna juurde ja lõi rusikaga vastu R Si pead, mille tulemusena R kukkus pikali ja kaotas teadvuse. Pärast seda liikus tunnistaja koos oma sõpradega xxx juurde, kus nad märkasid, et neid rünnanud eesti keelt kõnelevatel noormeestel on ka seal tüli. Tunnistaja tundis xxx juures olevate isikute seast ära ka R. Sit löönud isiku, kes tunnistas talle, et E.F oli koos temaga. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab , et tunnistaja E. Ki tundis ära D.P kui isiku, kes lõi R Sit ja tõukas A Ait (tl 7073). Kannatanu R. Si ütlused kinnitavad seda, et ta pärast A. Š löömise nägemist tundis ta lööki vastu pead, tundis valu, kukkus maha ja kaotas teadvuse. Lööjat ta ei näinud (tl 16-19). Kannatanu R Sile tekitatud vigastused on tõendatud kiirabi- ja EMO kaardiga (tl 20-23; 83). Kannatanu A Ai ütlustest nähtub, et pärast seda, kui E.F lõi A. Š t peaga, tõugati kannatanut selja tagant selga ja ta kukkus pikali. Kukkudes kriimustas kannatanu oma peopesi ja tundis füüsilist valu. Samuti sai kahjustada tema jope. 8 1-18-3822 Püsti tõustes nägi kannatanu, et R. S lamab teadvusetult maas (tl 51-59). A. Ai ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud kannatanule A Aile kuuluvat tepitud sügis -kevadjopet „Monton“ ning millest nähtuvad jopel esinenud hõõrdumisjäljed (tl 90-94). Kaudselt tõendavad sündmust ka kannatanu A. Š andis ütlusi selle kohta, et rüseluse käigus K. Pikaga kuulis ta karjatust ja kui ta vaatas, siis nägi, et tema sõber R S on pikali maas. Ka tunnistaja M. Fi ütluste kohaselt märkas tunnistaja, et keegi tõukas A A it, mille tagajärjel viimane kukkus. Pärast seda märkas tunnistaja, et R S lebab maas ja tema näo vasakule poole oli tekkinud sinikas (tl 60-65). Osaliselt kinnitavad teo toimepanemist ka süüdistatava D.P enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistas, et tõukas ühte noormeest selga, et minna appi oma tuttavale, kuid kedagi löönud ta ei ole. Kohus peab D.P ütlusi usaldusväärseks osaliselt, s.o osas, milles isik tunnistab kannatanu, s.o A. Ai tõukamist selga. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja E. Ki ütlustes, kes tundis just D.P isiku, kes lõi R. Sit. Samuti väärib tähelepanu, et keegi kannatanutest või tunnistajatest ei osuta teo toimepanijana sündmuskohal koos K. Pikaga viibinud K. T. Tle. Kohtu hinnangul on usutav versioon, et teo pani toime just D.P, kes tuli sündmuskohale hiljem ja kelle tegevus võis teistele isikutele jääda esialgu märkamatuks. Seejuures väärib tähelepanu, et kohtuistungil ei soovinud küll D.P anda teo kohta ütlusi, kuid tunni stas end talle etteheidetavas süüdistuses süüdi ja kahetses tegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanute, tunnistaja ja ka süüdistatava enda ütlustega koostoimes on tõendatud D.P-le

§ 121lg 1 järgi etteheidetava teo toimepanemine.

Lisaks ei ole kohtu hinnangul ka piisavaid viiteid sellele, et D.P võis teo toimepanemisel tegutseda hädakaitseseisundis, s.o näiteks tingitult vajadusest kaitsta E.F-i . Ka süüdistatav ise ei väida, et R. Si või A. Ai löömine ja tõukamine olnuks vajalik võimaliku K. Pika vastu suunatud ründe tõrjumisest. Seega on tegu õigusvastane ja ka süüline. 10. K. Pikale on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et viibides 3. juulil 2016 kell 05:45 Tallinnas xxx paikneva maja juures tänaval ehk Kor

S § 54 tähenduses avalikus kohas, rikkus ta avalikus kohas käitumise üldnõudeid. KorS § 55 lg 1 p 1 alusel on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistatav tungis kallale S Tile, pekstes teda jalgade ja kätega, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, põhjustades S Tile valu ja tervisekahjustused – xxx. Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskoha vahetus läheduses viibinud kõrvalise isiku A K õigusrahu ja turvatunne.

1. Kohus leiab, et teo toimepanemine on tõendatud järgmiste kohtuistungil avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega, samuti süüdistatava enda ütlustega. Kannatanu S T i ütlustest nähtub, et kannatanu oli
2. juulil 2016 kell 03:00 koos enda elukaaslase E K ja sõbra K Raga Tallinnas xxx asuvas korteris, kui korterisse tulid kaks E. K sõpra, kes hakkasid kannatanut süüdistama perevägivallas ja neil tekkis kannatanuga verbaalne tüli. Järgmine asi, mida kannatanu mäletab on see, et ta ärkas haiglas (tl 135 -136). Kannatanu ütlusi kinnitab tema läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, milles on fikseeritud kannatanul esinenud vigastused (xxx) (tl 137-139), samuti kiirabikaart ja teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtuvad kannatanu S. Tile tekitatud vigastused (tl 142-143). E K kahtlustatavana antud ütlused tõendavad, et nad viibisid koos K. Pikaga S. Ti korteris ja tema ning K. Pika arvates oli kannatanu oma elukaaslase kallal vägivallatsenud. Kui E. K ja E.F lahkusid korterist, tuli kannatanu neid saatma, kuid seejärel mindi tänaval 9 1-18-3822 rahumeelselt lahku (tl 154-155). Seega kuigi kahtlustatav ei kinnita kannatanu löömist, ilmneb tema ütlustest, et nad viibisid koos K. Pikaga sel õhtul S. Ti juures ja kahtlustasid kannatanut oma elukaaslase väärkohtlemises, samuti läksid kõik koos korterist välja. Teo toimepanemist süüdistuses kirjeldatud viisil tunnistas aga süüdistatav E.F ka kohtuistungil antud ütlustes. Sündmuse toimumist ja avaliku korra nõuete rikkumist (kõrvaliste isikute rahu häirimist) kinnitavad tunnistaja A K ütlused, mille kohaselt ta märkas
3. aasta juuli alguses ühel varahommikul Tallinnas xxx rajoonis taksojuhina töötades, et üks meesterahvas on maas ja kaks meesterahvast seisavad tema juures. Seejärel märkas ta, kuidas üks seisvatest noormeestest, kellel olid jalas punast värvi lühikesed püksid, lõi maas istunud noormeest jalaga, mille tagajärjel viimane pikali kukkus. Tunnistaja kutsus politsei (tl 145-146). Seega pani K. E.F toime

§ 263lg 1 p 1 tunnustele vastava teo.

12. Samuti süüdistatakse E.F-i

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et 19. aprillil 2018 kell 21:38 avalikus kohas Kor

S § 54 tähenduses, kus viibisid kõrvalised isikud ehk Tallinnas xxx asuva kaupluse xxx lähedal parkimisplatsi ja xxx ühissõidukite peatuse juures, lõi ta A Sit rusikaga vasakule poole oimupiirkonda ja peapiirkonda, mille järel hakkas A. S K. Pika eest ära jooksma ning E.F teda taga ajama. xxx bussipeatuse juures E.F viskas A. Si suunas klaaspudeli, mis ei tabanud ning purunes asfaldil, seejärel E.F jõudis A. Sile järele, lõi talle jalaga vastu jalga, mille tagajärj el A. S kukkus ning veeres sõiduteele. Seejärel lõi K. E.F korduvalt maha kukkunud A. Sit rusikaga pea piirkonda ning seejärel korduvalt jalaga keha piirkonda. Löökidest tundis A. S füüsilist valu ja sai tervisekahju stusi – xxx. Sellise tegevusega häiris E.F ühtlasi sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § -st 54 ja § 55 lg 1 pdest 1 ja

2. Kohus leiab, et teo toimepanemine on tõendatud järgmiste kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Kannatanu A S andis ütlusi (tl 1-5; 11-15) millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ning õigusvastase teo toimepannud isiku ja tema kaaslase (R M) välimuse kirjeldus. Kannatanu ütlusi kinnitavad protokollile lisatud kuvatõmmised kaupluse xxx turvakaamerate
3. aprilli 2018 videosalvestistest ja kannatanu omakäeliselt joonistatud skeem. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi – videosalvestise – vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 39-48), mille kohaselt on vaadeldud CD-d ja sellele talletatud Tallinnas xxx asuva kaupluse xxx turvakaamerate 19.04.2018 videosalvestisi, millest nähtub süüdistatava ja kannatanu liikumine sündmuskohal, samuti kuriteo toimepanemise aeg ja koht ning teo toimepannud isiku kujutis. Vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi, et nad viibisid süüdistatava ja R. Mga kaupluses süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, samas ei nähtu sellest, et kannatanu oleks kuidagi rünnanud või riivanud R. Md, mis oli süüdistatava enda ütluste kohaselt motiiv omakorda kannatanu ründamiseks . Kannatanu vigastused on tõendatud isiku läbivaatuse protokoll i koos fototabeliga (tl 6-10), millest nähtuvad kannatanul
4. aprillil 2018 tuvastatud silmaga nähtavad tervisekahjustused – xxx. Teo toimepanemine just K. Pika poolt on tõendatud äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (tl 16-18), millest nähtub, et kannatanu tunneb fotolt ära süüdistatava E.F-i kui isiku, kes teda
5. aprillil 2018 peksis ning tunnistaja R. M kui süüdistatavaga koos olnud naisterahva. Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (tl 19 -24) nähtuvad kannatanule kuuluvat jope, teksapükste ja mobiiltelefoni kahjustused (augud pükstel ja jopel, mobiiltelefonil kahjustatud nurk). Kannatanu ütlusi ja avaliku rahu häirimist kinnitab 10 1-18-3822 a sitõendi vaatlusprotokoll (tl 28-35), milles on vaadeldud on CD-d ja sellele talletatud Häirekeskusele
6. aprillil 2018 laekunud kahe kõne helisalvestisi, millest nähtub, et xxx kaupluse juurde kutsuti politsei seoses sellega, et üks noormees oli rünnanud teist noormeest. Avaliku rahu häirimist ja sündmuse toimumist kannatanu kirjeldatud viisil kinnitavad ka tunnistaja D M ütlused selle kohta, et kaupluse xxx juures asuva Xxx bussipeatuse läheduses toimus sündmus, kus eesti keelt kõnelev noormees ajas taga vene keelt kõnelevat noormeest, kellest viimane kukkus ühel hetkel sõiduteele ja tema kutsus politsei. Ka tunnistaja V K andis kannatanu ütlustega riimuvaid ütlusi selle kohta, et tema nägi, kuidas
7. aprilli
8. a õhtul Xxx bussipeatuse juures üks mees ajas teist taga, viskas teda pudeliga, mis ei tabanud ja kukkus maha kildudeks, pani jala ette nii, et teine mees kukkus sõiduteele ning asus maaslamajat peksma käte ja jalgadega; nähtu häiris tunnistaja rahu ning ta tundis ohtu oma tervisele, sest kartis, et isik võib ka teda rünnata, samuti kirjeldab ta süüdistatava välimust (tl 54-56). Osaliselt kinnitavad kannatanu ütlusi ka R. M kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt nad viibisid süüdistatavaga sündmuskohal ja süüdistatav lõi kannatanut, sest viimane oli teda kaupluses riivanud ega vabandanud (tl 65-70). Osaliselt tunnistas sündmuse toimumist ka süüdistatav ise kohtuistungil antud ütlustes. Süüdistatav E.F möönis, et lõi kannatanut ühel korral, eitades siiski pudeliga viskamist ja isiku tagaajamist ja põhjendas oma tegu kannatanu eelneva ebaviisaka käitumisega oma elukaaslase vastu poes. Kohus leiab, et süüdistatava ja R. M ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed – nimelt osas, milles süüdistatav ja R. M üritavad vähendada süüdistatava teo ulatust ja põhjendavad teo toimepanemist kannatanu käitumisega. Tunnistajad kinnitavad, et nägid kannatanu tagaajamist, ja tunnistaja V. K kirjeldab üksikasjalikult ka pudeliga viskamist ning maaslamanud kannatanu peksmist. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tuvastatud põhjusi, mis tingiks sündmuskohal juhuslikult viibinud tunnistajate või ka kannatanu valetamist, suurendamaks E.F-i süüd. Seega on usutav, et E.F üritab oma ütlustes süüd vähendada ja R. M kui tema elukaaslane toetab tema versiooni. Seega on tõendatud ka selle teo osas, et E.F pani toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud teo.

Karistused 14. K. Pikale karistuse mõistmisel arvestab kohus järgnevat.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Teo asjaolud, s.o spontaanne ja ilma selge motiivita teise isiku ründamine avalikus kohas, kui süüdistatav oli alkoholijoobes ja süüdistatava majanduslikku olukorda kirjeldavad asjaolud ehk ametliku sissetuleku puudumine tingivad selle, et rahalise karistuse mõistmine ei avalda süüdistatavale vajalikku mõju ega suuna teda õiguskuulekale teele. Isikule vangistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isiku süü on keskmisest mõneti suurem – ta ründas avalikus kohas otsitud põhjusel teist inimest ja põhjustas talle valu ja tervisekahjustuse. Kohus leiab, et sellise teo toimepanemine avalikus ruumis teiste isikute juuresolekul muudab teo keskmisest ohtlikumaks isegi kui praegusel juhul ei ole tuvastatav avaliku rahu häirimine, sest kõik kohalviibinud isikud kuulusid samasse seltskonda kui kannatanu. Sisuliselt on tegemist spontaanse, n-ö juhusliku vägivaldse käitumisega, mis on toime pandud alkoholijoobe mõju all ehk ilma selge põhjuseta tüli norimisega. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et isik on teadlik enda vihaprobleemidest, kuid õigustab enda käitumist teiste isikute ebameeldiva käitumisega ja raske lapsepõlvega, üritades sellega oma vastutust 11 1-18-3822 minimiseerida. Sellest tulenevalt ei pea kohus täiel määral usutavaks ja süüd oluliselt kergendavaks asjaoluks kohtuistungil väljendatud kahetsust, sest kohtu jaoks on ilmne, et süüdistatav tegelikult ei adu enda vastutust toimepandud teo eest. See oli tajutav ka süüdistatava hoiakust kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada isikut

§ 121lg 1 järgi seitsme kuu pikkuse vangistusega.

15. K. Pikale

§ 263

lg 1 p 1 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus, et isik pani toime kaks tegu, millest jällegi mõlemad on pigem juhuslikku või otsitud laadi konfliktid – oletatav perevägivald ja elukaaslase väidetav solvamine või riivamine juhusliku möödakäija poolt, mida süüdistatav pidas vajalikuks lahendada vägivalla abil. Ka siin ei pea kohus juba eelnevalt väljendatud põhjustel õigustatuks rahalise karistuse kohaldamist, kuid peab võimalikuks jääda karistuse mõistmisel sanktsiooni alammäära lähedale, karistades isikut ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. Kohus võtab arvesse, et kannatanutele ei tekitatud tõsiseid vigastusi ja et süüdistatav ka siin avaldab vähemalt mingil määral kahetsust toimepandud tegude osas – kuigi jällegi üritades enda süüd vähendada ja viidates kannatanute käitumisele. 16.

§ 64

lg 1 järgi liitkaristust mõistes suurendab kohus raskeimat karistust ja mõistab liitkaristusena ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Tegemist on olemuslikult sarnaste korduvate vägivallaaktidega eri isikute vastu, mistõttu kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemine ei ole põhjendatud.

§ 238

lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistuse ühe kolmandiku võrra, s.o karistuseks jääb üks aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistuse hulka lugeda üks päev eelvangistust ja kandmisele kuulub 11 kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada praegusel juhul süüdistatavale vangistusest tingimisi vabastamist

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga

§ 69alusel.

Isik on järjepidevalt käitunud vägivaldselt eri isikute vastu, viimasel korral olles teadlik, et tema suhtes on juba käimas kriminaalmenetlus kahe samalaadse teo osas. E.F ei ole täiel määral võtnud vastutust toimepandud tegude eest, õigustades enda käitumist väliste motiividega nagu kannatanute provotseeriv käitumine ja lapsepõlvest tingitud traumaatiliste mälestustega. Kriminaalasja tehioludest tulenevalt on süüdistataval ilmsed probleemid oma viha kontrollimisega ja lisaks ka alkoholi tarbimisega. Samuti tuleneb kriminaalasjast, et K. Pikale on antud võimalusi kriminaalasja lahendamiseks mh oportuniteedi korras, kuid süüdistatav ei täitnud nõuetekohaselt selle tingimusi (tl 176). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks reaalse vangistuse kohaldamist, sest kohtu hinnangul ei ole sellise isiku puhul vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tulemuslik. 17. D.P-le

§ 121

lg 1 järgi karistust mõistes võtab kohus arvesse, et süüdistatav ründas avalikus kohas kahte inimest, põhjustades neile valu ja tervisekahjustused. Rünnak oli kannatanute jaoks ootamatu (selja tagant). Seejuures R. Si vastu toime pandud tegu oli eriti ohtlik, sest kannatanu kukkus peaga vastu asfalti. Eeltoodust tulenevalt on isiku süü keskmisest suurem ja kohus ei pea võimalikuks karistada süüdistatavat rahalise karistusega, vaid mõistab isikule karistuse sanktsiooni ülemmäära lähedal. Samas võtab kohus arvesse, et süüdistatav on toimunut puhtsüdamlikult kahetsenud ja pärast sündmust, mis leidis aset peaaegu kaks aastat tagasi, ei ole ta uusi rikkumisi toime pannud. Samuti on kriminaalasja menetlemine kestnud pikemat aega, mis ei olnud kuidagi tingitud süüdistatava käitumisest. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vabastada süüdistatavat karistuse kandmisest

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel 12 1-18-3822 tingimisi, kohaldades ühe aasta pikkust katseaega. Katseaja kulgemine algab kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid

1. Kannatanu A Š esitas K. Pika vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 eurot (tl 78). Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et selles osas on ta kahju hüvitamisega nõus, sisuliselt tunnistades hagi. Igal juhul leiab kohus, et arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on mittevaralise nõude suurus põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 250 eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid, s.o löök peaga näkku, mille tulemusena isikul tekkisid tervisekahjustused. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb E.F Pikalt A Š kasuks välja mõista 250 eurot.
2. Kannatanu R S esitas D.P vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 250 eurot (tl 88). Kohtuistungil avaldasid süüdistatav ja kaitsja, et nad on kahju hüvitamisega nõus, jättes kahju suuruse kohtu otsustada. Igal juhul leiab kohus, et arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on mittevaralise nõude suurus põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. VÕS § 134 lg 2 näeb et te, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 250 eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid, s.o isiku löömine pea piirkonda, mille tulemusel isik kukkus ja sai tervisekahjustusi. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb D.P-lt R. Si kasuks välja mõista 250 eurot.
3. Kannatanu A Aile esitas D.P vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 100 eurot (tl 89). Kohtuistungil avaldasid süüdistatav ja kaitsja, et nad on kahju hüvitamisega nõus, jättes kahju suuruse kohtu otsustada. Igal juhul leiab kohus, et arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid on mittevaralise nõude suurus põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekki nud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 100 eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid, s.o kannatanu tõukamine, mille tulemusena viimane kukkus ja sai tervisekahjustusi. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb D.P-lt A. Ai kasuks välja mõista 100 eurot.
4. Kannatanu A S esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kogusummas 1525,89 eurot (525,89 eurot varaline ja 1000 eurot mittevaraline kahju) (I, tl 100102; 111). Tsiviilhagi kohasel tekkis varaline kahju peksmise tagajärjel kukkumisest, mille tõttu läksid katki kannatanu püksid maksumusega 56 eurot 99 senti ja kahjustada sai ka mobiiltelefon Apple, millel sai vigastada nurk – maksumusega 468 eurot 90 senti. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust 13 1-18-3822 tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seega tuleb kahjuhüvitise suuruse hindamisel arvestada konkreetse eseme turuväärtust, kui see on võimalik, sh kasutatud asja puhul kasutatud asja turuväärtust. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
6. Kriminaalasjas on asitõendi vaatlusprotokolliga (I, tl 19-24) tõendatud, et kannatanu pükstel on augud. Kannatanu ütluste kohaselt tekkisid need süüdistatava eest põgenemisel ja kukkumisel. Kohus peab neid ütlusi usaldusväärseks. Kannatanu on esitanud pükste ostutšeki, mille kohaselt on pükste väärtus uuena 56 eurot 99 senti. Kuigi tegemist ei olnud iseenesest uute pükstega, võtab kohus arvesse, et sellise riideeseme turuväärtus kantuna ei ole täpselt hinnatav ja kannatanul ei ole reaalselt võimalik asendada püksid samaväärsete kasutatud pükstena ning see ei ole ka eeldatav. Seetõttu peab kohus põhjendatuks, et lähtuda tuleb pükste asendamise turuväärtusest, mis kohtu hinnangul on tõendatud pükste ostutšekiga ja kannatanu ütlustega.
7. Mobiiltelefoni kahjustamisega seotud nõudes asub aga kohus järgmisele seisukohale. Kannatanu on esitanud nõude, taotledes talle telefoni ostusumma hüvitamist. Kannatanu ütluste kohaselt ja ka asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sai kannatada mobiiltelefoni välisnurk – sellel on kriimustus ((I, tl 19-24). Kohus märgib, et tegemist on kasutatud telefoniga, mille asendamine samaväärsega on põhimõtteliselt võimalik. Kriminaaltoimikus on prokuratuuri tehtud väljavõtted samaväärse kasutatud telefoni turumaksumuse kohta (I, tl 106-108), mis on nende tõendite kohaselt keskmiselt 232 eurot 50 senti (vahemikus alates 175 kuni 290 eurot). Kannatanu ei ole selle kohta täiendavaid tõendeid esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et telefoni turuväärtus on 232 eurot 50 senti. Seejuures võtab kohus arvesse, et kannatanu ei saa rikastuda kahju hüvitamise nõude arvelt (vt VÕS § 127 lg 5). Süüdistatav ei ole taotlenud telefoni talle üleandmist ja kannatanu ei ole sellega ka nõustunud, mistõttu telefon tagastatakse kannatanule. Kuna mobiiltelefoni vigastused piirduvad kohtule esitatud tõendite pinnalt välise vigastusega ja telefon on jätkuvalt töökorras, ei ole kohtul alust arvata, et tegemist on väärtusetu asjaga. Samas selle väärtuse täpne hindamine on kohtu hinnangul praegusel ajal võimatu, on võimalik vaid järeldada, et vigastatud ümbrisega telefon maksab keskmisest kasutatud telefonist vähem. Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 127 lg 6 ja leiab, et sellise telefoni väärtus on hinnanguliselt 50% samasuguse kasutatud telefoni keskmisest väärtusest, arvestades selle maha kannatanule väljamõistetavast hüvitisest. Seega tuleb telefoni osas kannatanule hüvitada 116 eurot 25 senti. Seega tuleb K. Pikalt A. Si kasuks välja mõista kokku 173 eurot 24 senti varalist kahju.
8. Mittevaralise kahju osas leiab kohus, et nõue summas 1000 eurot ei ole põhjendatud. Võttes arvesse kohtupraktikas kujunenud seisukohti, kannatanu vigastusi ja sündmusega kaasnevaid kannatusi on põhjendatud VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtu hinnangul on 300 14 1-18-3822 eurot mõistlik rahasumma, arvestades kujunenud kohtupraktikat ja kriminaalasja tehiolusid. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kannatanu A. Si tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja välja mõista K. Pikalt A. Si kasuks 300 eurot mittevaralist kahju. Asitõendid
9. Asitõend – 2 CD plaati (toimiku nr 1-18-9580 tagakaanel) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend – 1 CD plaat helisalvestisega (toimiku nr 1-18-3822 kd I tl 8a) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend - verekahtlase määrdumisega S Ti T-särk, mis on hoiul PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Kannatanu ei ole taotlenud särgi tagastamist. Asitõend – A Sile kuuluvad jope ja teksapüksid, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumi akti nr 2018 -768 alusel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale A Sile. Asitõend – A Sile kuuluv mobiiltelefon iPhone SE 64 GB (kuldne), mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumi akti nr 2018-1654 alusel, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale A Sile. Nagu juba tsiviilhagi lahendamisel märgitud, ei ole süüdistatav taotlenud mobiiltelefoni talle üleandmist ja A. S ei ole andnud selleks ka nõusolekut. Menetluskulud
10. KrMS § 175 lg 1 p -de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb K. Pikalt välja mõista riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 981 eurot 60 senti, s.o kohtueelses menetluses tekkinud kulu 381 eurot 60 senti