1-19-4037/22

1-19-4037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-4037 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Merike Allikmäe (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Mikk Pärjamäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Mikk Pärjamäe (ik: 38808190401; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 11.11.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Mikk Pärjamäe karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.10.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Mikk Pärjamäe katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Mikk Pärjamäe suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest; 6) osalema sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“.
7. Mikk Pärjamäele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Mikk Pärjamäe vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Mikk Pärjamäelt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Mikk Pärjamäele eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Viru kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele, Mikk Pärjamäele ja tema kaitsjale. Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 15.10.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mikk Pärjamäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 23.05.
11. a kohtuotsusega tunnistati Mikk Pärjamäe süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 2 (kaks) aastat. Karistuse kandmise algus oli 15.10.
12. a ja lõpp on 15.10.
13. a. Mikk Pärjamäe kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta esimest korda. Kuritegude sooritamisest ilmneb selge soodustegur – alkoholi kuritarvitamine. Isiku sõnul on ta kõikide kuritegude sooritamise ajal olnud joobes. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik alustas 18.09.2019 vanglas majandustöödel töötamist. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub ettevõttele xxxx OÜ. Aadressil on kõik eluks vajalik olemas ning võimalus ka elektrooniliseks valveks. xxxx oleks isikul võimalik elada tähtajatult. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. K-Raha andmetel on isikul 23.09.2019 seisuga vabanemisfondis 10 eurot ning rahalisi nõudeid on 945,40 eurot. Isiku abikaasa on valmis võimalusel igakülgselt sh rahaliselt isikut abistama. xxxx kontaktisik on samuti lubanud isikut töö otsimisel aidata. Mikk Pärjamäe taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Mikk Pärjamäe vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab isiku taotlust vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Kõik mis on võimalik on tehtud, isik ootab sotsiaalprogrammi. Rikkumisi vangistuse jooksul ei ole. Kinnipeetav on eeskujulik ja esimest korda vanglas. Karistuse kandmise jooksul isik on teinud vajalikke järeldusi. Ta soovib alkoholist loobuda, säilitada peresuhteid ja olla lapsele toeks. Kinnipeetav on motiveeritud täitma elektroonilise järelevalve tingimusi. Kaitsja palub isiku vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Mikk Pärjamäe võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mikk Pärjamäe isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Mikk Pärjamäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Mikk Pärjamäele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isiku käitumine vangistuses on olnud eeskujulik. Tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Isik on varasemalt täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Lisaks on iseloomustuses välja toodud, et kinnipeetav soovib kuritegevusest loobuda ja teab mida selleks peab tegema – loobuma täielikult alkoholi tarvitamisest. Isiku enda sõnul andis ta vanglasse saabudes endale sellise lubaduse ja kavatseb seda ka vabaduses järgida. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Mikk Pärjamäel olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Mikk Pärjamäe, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/