← Eesti

1-19-4037/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. august 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-4037 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus Määruskaebuse esitaja Mikk Pärjamäe määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond (ik 38808190401), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. mai
  8. a otsusega mõisteti Mikk Pärjamäe süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mis algas
  9. oktoobril
  11. M. Pärjamäe vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt Harju Maakohtu
  12. mai
  13. määrusega. Tema kriminaalhooldus algas
  14. detsembril 2019 ja selle lõpptähtaeg oli
  15. oktoober
  18. märtsil
  19. a esitas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Pärjamäe karistus täitmisele korduva alkoholikeelu rikkumise tõttu (s.o 13., 14., 15 ja
  20. veebruaril 2020).
  21. märtsi
  22. a määrusega jättis kohus erakorralise ettekande rahuldamata.
  23. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  24. juunil 2020 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Pärjamäe karistus täitmisele. M. Pärjamäe on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 9.,
  25. ja
  26. mail
  28. Viru Maakohtu
  29. juuni
  30. a määrusega pöörati M. Pärjamäele Harju Maakohtu
  31. novembri 2019 määruse järgi kandmata jäänud karistuse osa, s.o 10 kuud ja 11 päeva vangistust täitmisele.
  32. Kohus tuvastas, et
  33. mail 2020 toimetati M. Pärjamäe kainestusmajja. Indikaatorvahendi protokollist nähtuvalt ei suutnud M. Pärjamäe indikaatorvahendisse puhuda. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldusest nähtuvalt ei suutnud ta omal jalal seista, tal oli unisus, oksendamine ja suust alkoholilõhn.
  34. Tuvastatuks luges kohus M. Pärjamäe poolt alkoholitarvitamise ka
  35. mail 2020, mil tal oli joove 1,065 mg/l ja
  36. mail 2020, mil tal mõõdeti joove 1,25 mg/l. Seega rikkus M. Pärjamäe korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi.
  37. Kohus leidis, et vaatamata sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemisele, alkoholivastase ravi läbimisele
  38. jaanuaril 2020 ning elektroonilise valve läbimisele (ajavahemikus 06.12.2019-06.06.02.2020), on kriminaalhooldus M. Pärjamäe suhtes ebaõnnestunud. M. Pärjamäe ei näita üles huvi koostöö vastu kriminaalhooldusametnikuga, on kohtu usaldust kuritarvitanud ning suhtub karistusse negatiivselt. Kohus andis M. Pärjamäele viimase võimaluse, kui jättis kriminaalhooldaja
  39. märtsi
  40. a erakorralise ettekande rahuldamata, ehkki süüdlane oli 4 korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et M. Pärjamäe kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdlane on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. MÄÄRUSKAEBUS
  41. M. Pärjamäe taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
  42. Kohus jättis arvestamata, et M. Pärjamäe oli veebruari keskpaigas pussitamise ohver ning tema ründaja jäeti vabadusse. Peale intsidenti olid M. Pärjamäel tugevad peavalud, mälu- ja teadvuskaotus ning paanikahood, mida on lihtne segamini ajada alkoholijoobe või hüsteeriaga (viimast võib kinnitada M. Pärjamäe abikaasa). M. Pärjamäe on abikaasaga leppinud. Abikaasaga on M. Pärjamäel ka ühine raske puudega laps. Puude tõsidusest teadasaamine põhjustas M. Pärjamäele samuti tõsiseid paanika ja ärevushäireid. Viru Maakohtu määruses välja toodud
  43. mai
  44. a intsidendid ei olnud toime pandud alkoholi, vaid segaduse- ja paanikahoos. Ka
  45. a juunis ründas M. Pärjamäed taas teda varem rünnanud isik ning selles suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus.
  46. M. Pärjamäe ei eita alkoholi tarbimist, ent põhjendab seda tema tervises esinenud oluliste ja raskete muudatustega peale veebruari intsidenti. Alkoholijoobes ei ole tal mälukaotust esinenud. Kõik M. Pärjamäe poolt eelnevalt välja toodud intsidendid on kontrollitavad.
  47. M. Pärjamäe soovib alkoholiprobleemist vabaneda, mida näitab registreerimine programmi „Tervem ja kainem Eesti“. Vangistust kandma minnes ei ole tal võimalik saada professionaalset abi ega kompuuteruuringuid, millega tuvastataks pussitamise ja peksmisega tekitatud vigastused. -2-
  49. mai
  50. a toimunud intsidendi põhjusena nimetab M. Pärjamäe tüli naabriga, kes osutus pedofiiliks. Naaber ei soovi M. Pärjamäe karistamist ning on esitanud ka vastavasisulise tunnistuse (lisatud määruskaebusele).
  52. juuni
  53. a seisuga on M. Pärjamäel puuduv töövõime. Tal on elukoht ning abikaasaga saab ta hästi läbi. M. Pärjamäe on alkoholi tarvitamisest loobunud, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha ohjamine“ ning soovib võimaluse korral läbida sotsiaalsete oskuste programmi. Kordagi ei ole M. Pärjamäe rikkunud registreerimiskohustust. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  54. Tartu Ringkonnakohtule esitatud informatsioonis märgib kriminaalhooldaja, et M. Pärjamäe lahkus Eesti territooriumilt ja viibis väljaspool Eesti territooriumi eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata.
  55. ja
  56. juulil saabus teade M. Pärjamäe piiriületuste kohta. Isik telefoni teel rikkumist ei tunnistanud väites, et ei ole välismaal käinud.
  57. juulil 2020 rikkus M. Pärjamäe registreerimiskohustust. Ta ei teavitanud kriminaalhooldajat mitteilmumise põhjustest ja ei vastanud ka telefonile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
  59. M. Pärjamäe tunnistab alkoholi tarvitamist. Määruskaebuses on ta osaliselt vaidlustatud vaid
  60. mail 2020 toime pandud rikkumist. M. Pärjamäe palub mitte segamini ajada alkoholitarvitamist temal esinenud segaduse- ja paanikahooga. M. Pärjamäe esitab erinevaid selgitusi rikkumise toimepanemiseks ja palub jätta end vabadusse, et ta saaks tegeleda oma vaimse ja füüsilise tervise probleemidega, aidata abikaasat ja lapsi.
  61. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda alkoholikeelu rikkumised (sh
  62. mai) M. Pärjamäe puhul tuvastatuks. M. Pärjamäe selgitustele vaatamata tugines kohus protokollile, kus on kirjeldatud süüdlase joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Muuhulgas nähtub tõendist, et M. Pärjamäe suust tuli alkoholilõhna, milline tunnus ei ole omane teadvusekaotusele või paanikahoole.
  63. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
  64. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). -3-
  65. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Tegemist ei ole M. Pärjamäe esimese erakorralise ettekandega – vaatamata varasemalt talle antud võimalusele jätkata karistuse kandmist vabaduses, ei võtnud M. Pärjamäe kohustusi tõsiselt eirates korduvalt talle kohtu poolt pandud alkoholikeeldu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt põhjendatud, miks kohus leiab, et M. Pärjamäe suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Ka ringkonnakohus ei pea mõttekaks panna M. Pärjamäele täiendavaid lisakohustusi (määruskaebuse esitaja palub võimaldada talle sotsiaalsete oskuste programmi). Toimikust nähtub, et M. Pärjamäe läbis Viru Vanglas perioodil 28.10.2019-18.11.2019 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmis saadud teadmisi ta vabanemisel ei kasutanud, kuivõrd juba paar kuud pärast kriminaalhoolduse algust rikkus ta korduvalt alkoholitarvitamise keeldu. Viru Maakohtule esitatud
  66. märtsi
  67. a erakorralisest ettekandest nähtuvalt tehti M. Pärjamäele
  68. jaanuaril 2020 alkoholivastane veenisisene süst üheks aastaks (tl 23). Ka see ei hoidnud alkoholikeelu rikkumisi ära. Ehkki M. Pärjamäe on rikkumisi igatpidi õigustanud (ründe ja isikliku elu probleemidega), ei ole need põhjused kohtupraktikat arvestades mõjuvad, et täitmata jätta kohtulahendiga pandud kohustused. Ka tema kahetsust ei saa pidada tõsiseltvõetavaks, sest vaatamata korduvatele lubadustele end parandada, on M. Pärjamäe jätkanud kohtuotsusega pandud kohustuste eiramist.
  69. Ilmselgelt ei ole M. Pärjamäe soov alkoholiprobleemist vabaneda piisavalt suur, sest ka pärast esimest erakorralist ettekannet, mida ei rahuldatud, rikkus M. Pärjamäe korduvalt alkoholikeeldu. Peale vaidlustatava lahendi tegemist registreeriti Viru Maakohtus lisainfo erakorralise ettekande juurde, mille kohaselt viibis M. Pärjamäe
  70. juunil 2020 koos sõpradega aadressil XXX ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,78 mg/l. Selline teave nähtub ka kirjale lisatud tõenditest: indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 107) ning Politsei- ja Piirivalveameti
  71. juuni
  72. a kirjast Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele (tl 106). Seetõttu ei ole põhjust kahelda, et M. Pärjamäe taaskord rikkus talle pandud alkoholitarvitamise keeldu. Tartu Ringkonnakohtule edastatud kirjas märgib kriminaalhooldaja, et M. Pärjamäe lahkus Eesti territooriumilt ja viibis väljaspool Eestit eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata. Ringkonnakohtul ei ole põhjust selles eelmärgitus kahelda, kuivõrd seda tõendab kriminaalhooldajale saadetud info (
  73. ja
  74. juulil 2020, tl 119-120). Ringkonnakohus leiab, et M. Pärjamäe käitumine on kogu kriminaalhoolduse vältel olnud problemaatiline ning tema suhtumine kohtu pandud kohustustesse on ükskõikne vaatamata korduvalt antud lubadustele end parandada.
  75. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene. Seetõttu ei oleks katseaja karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamisel vähimatki mõtet.
  76. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.