Obsah (9)

§ 175§ 663§ 667§ 654§ 659§ 477§ 174§ 218§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18672 Kohtuasi X kaebus Tallinna

) § 176 lg 6 alusel kohtule õigusabi osutamise arved, mida saab lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et avaldajal on õigusabi eest tasumise kohustus tekkinud (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Asjaolu, et lepingulise esindaja näol on tegemist avaldaja pereliikmega, ei anna alust eeldada, et ta osutas avaldajale õigusteenust tasuta. Sarnaselt äriühingu juhatuse liikme äriühingule osutatud tasulise õigusabiga (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15), saab seda eeldada ka menetlusosalise pereliikme puhul. Seega kuuluvad avaldaja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele. Küll aga leidis maakohus, et sellistel asjaoludel ei ole advokaadist esindajaga samaväärne tunnitasumäär põhjendatud. Maakohus leidis, et vaidluse sisu arvestades on mõistlik, põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta). 5.

1. Maakohtu hinnangul oli avaldaja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga, kuid ajakulu oli põhjendatud osaliselt. 5.
2. Ajakulu materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendiga nõupidamiseks, tõendite koondamiseks ja süstematiseerimiseks, analüüsimiseks, kaebuse koostamiseks ning kohtule esitamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud 6 tunni ulatuses, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu 2 tunni võrra. 5.
3. Ajakulu kohtutäituri 23.01.2023 ja 30.01.2023 vastustega tutvumiseks, 05.03.2024 menetluse kiirendamise taotluse esitamiseks, 06.03.2024 kohtu kirjaga tutvumiseks, 07.03.2024 täiendava seisukoha koostamiseks, tõendite koondamiseks ja kohtule esitamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud 6 tunni ulatuses, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu 2 tunni võrra. 5.
4. Ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu 1 tunni võrra. 5.
5. Ülejäänud osas pidas maakohus avaldaja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks. 5.
6. Avaldaja ringkonnakohtu menetluses kantud kulusid (kokku 4,5 tundi) pidas maakohus täielikult põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning määras avaldaja maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1265 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1250 eurot) ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 520 eurot (riigilõiv 70 euro + õigusabikulud 450 eurot), kokku 1770 eurot. 3 2-22-18672 Määruskaebus
8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu tühistada osas, millega maakohus jättis avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, ja teha uue määruse, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1435 eurot. 7.
9. Isegi, kui avalduses märgitud menetluskulude suuruse vähendamist vaidlustatud määruses nimetatud toimingute ja tunnitasu määra osas saaks pidada põhjendatuks, on maakohus eksinud hüvitise suuruse arvutamisel. Määruse põhjenduste kohaselt pidas maakohus põhjendatud ajakuluks kokku 21 tundi, s.o 2100 eurot, millele lisandub riigilõiv 85 eurot. Jääb arusaamatuks, miks mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulud 1770 eurot. 7.
10. Avaldaja ei nõustu esindaja tunnitasumäära vähendamisega. Maakohus on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Asjaolu, et avaldajat esindas perekonnaliige, ei tähenda, et see annaks aluse õigusteenuse tunnitasu määra vähendamiseks. Nii nagu perekonnaliige ei pea osutama teisele perekonnaliikmele õigusteenust tasuta, ei pea ta seda tegema ka tavapärasest madalama tunnihinnaga.

§ 175

lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seega on perekondliku suhte arvestamine esindajatasu suuruse vähendamisel meelevaldne. Avaldaja esindaja kvalifikatsioon vastab esindajale esitatavatele nõuetele. Esindaja tunnitasu suurus on kooskõlas kohtuasja mahukuse ja keerukuse, aga ka menetluse kestusega, sh ei saa jätta arvestamata, et avaldajat kohustati korduvalt esitama oma kulude suuruse kohta tõendeid ka kohtumenetluse ajal. Lisaks venis menetlus ebamõistlikult pikaks ning avaldaja esindajal tuli maakohtus taotleda kahel korral ka menetluse kiirendamist. Ühtlasi sai vaidlus oma lõpliku lahenduse alles peale teises kohtuastmes tehtud kohtulahendi jõustumist. Avaldaja esindaja tasu 120 eurot/tund jääb turuhinna piiresse, jäädes väiksemaks advokaadist esindaja tasu keskmisest tunnitasu määrast. 7.

1. Avaldaja ei nõustu toimingute ajakulu vähendamisega. Maakohus ei ole sisustanud ja avaldajale ei ole arusaadavad need konkreetsed toimingud, milliste ajakulu pole põhjendatud ega vajalik. Maakohus tugines ajakulu vähendamisel vaid kohtutäituri arvamusele. Maakohus pidas mõlema menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses, jättes tähelepanuta, et maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine puudutas märksa suuremas mahus toiminguid ning nimekirja koostamise ajakulu oli selle võrra suurem. Menetluse edasine käik
2. Kohtutäitur leiab, et maakohus ei eksinud õigusabikulude hindamisel ja arvutamisel, aga möönab, et maakohtul jäi ekslikult arvesse võtmata maakohtus tasutud riigilõiv 15 eurot, mis on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt tühistada avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise 4 2-22-18672 suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskulu hüvitisena lisaks välja 835 eurot ja seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2 2 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja ühtlasi parandab tervikresolutsioonis maakohtu ekslikud viited hagejale ja kostjale (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). 11.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1770 eurot. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis tema avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1435 euro ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud avaldaja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb avaldajale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17124505, p 12). Seega maakohus võis hinnata toiminguid grupeeritult, nii nagu avaldaja on kulude nimekirjas oma menetlustoimingud ka ise grupeerinud. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel. Kohtutäituri vastuväidetele viitamine ei tähenda, et maakohus tugines ajakulu hindamisel üksnes kohtutäituri seisukohale. Maakohus on põhjendatult vähendanud mõlema menetluskulu nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tunnini. See, et avaldaja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Põhjendatud ei ole kohtutäituri seisukoht, et maakohtul jäi ekslikult arvesse võtmata maakohtus tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole 5 2-22-18672 maakohus avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega õigusabi ajakulu hindamisel ja tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 14. Määruskaebuses ei nõustu avaldaja maakohtu põhjendatuks peetud tunnihinnaga. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et maakohus on lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel diskretsioonipiire ületanud.

1. Maakohus võttis põhjendatult arvesse, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Maakohus ei ole eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus põhjendamatult vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda. Viimastel aastate on kohtupraktikas leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik).
2. Maakohus viitas tunnitasu vähendamisel muu hulgas ka asjaolule, et avaldajat esindab tema tütar.

§ 175

lg 1 kohaselt on hüvitatavate menetluskulude väljamõistmise eelduseks lepingulise esindaja osalemine menetluses. Tulenevalt

§ 218

lg 1 p-st 5 võib lepinguline esindaja kohtus olla ka menetlusosalise alaneja sugulane. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna siinsel juhul tunnitasu vähendamiseks alust asjaolu, et esindajaks on olnud avaldaja tütar.

1. Seega arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab kolleegiumi hinnangul pidada käesolevas asjas avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses.
2. Avaldaja toob määruskaebuses õigesti esile, et maakohus on eksinud avaldaja menetluskulude arvutamisel. Menetluskulude nimekirjade järgi osutati avaldajale õigusabi maakohtus 21,5 tundi, mida maakohus vähendas 5 tunni võrra. Ringkonnakohtus osutatud õigusabiteenuse ajakulu (4,5 tundi) maakohus ei vähendanud. Seega pidas maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 21 tundi (21,5 – 5 + 4,5). Maakohus on jätnud menetluskulude hüvitise kokku arvestamisel ekslikult tähelepanuta menetlustoimingud (15.12.2022 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, puudutatud isiku seisukohtadega tutvumine (29.12.2022 seisukoht), 12.01.2023 kohtunõudega tutvumine ning seisukoha koostamine, tõendite koondamine ja kohtule esitamine, 4 tundi, dtl 275), mille ajakulu oli maakohtu hinnangul täielikult põhjendatud (maakohtu määruse p 18). 6 2-22-18672
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 21 tundi ja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 eurot ning tasutud riigilõivu, lugeda avaldaja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 2605 eurot (21 tundi x 120 eurot + 15 eurot + 70 eurot). 20.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 21. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 7