Obsah (9)

§ 663§ 664§ 657§ 660§ 372§ 423§ 168§ 177§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Gea Lepik ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-15115 Kohtuasi K.F-i avaldus k

) § 172 lg 1 järgi menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja esitas kohtule põhjendamatu avalduse. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 2 tundi ja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja 240 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4.
2. Avaldaja väitel tõlgendas kohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, jättis hindamata tõendid ega küsinud avaldajalt täiendavaid selgitusi, kas puudutatud isiku I vanaemal on tehingu rahastamiseks finantsasutuse nõusolek. 4.
3. Maakohus leidis ekslikult, et kui korteriomand müüakse, siis tekib puudutatud isikul I õigus saada 97 500 eurot. Kuna kinnisasi on koormatud Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga, siis arvestatakse müügihinnast maha laenulepingu rahaline jääk ca 40 000 eurot. Samuti tuleb hinnata ka alaealiste seaduslike esindajate tasutud nõudeid laenumaksete ja kõrvalkulude osas ning selles osas teostada vajadusel vajalikud juurdemaksed sõltuvalt sellest, kes on kulusid rohkem kandnud. Lisaks tuleb enampakkumisel saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda ka kohtutäituri kulud. 4.
4. Puudutatud isiku I huvides on, et tema vanaema omandab vaidlusaluse korteriomandi, mitte saada avaliku enampakkumise tagajärjel raha, mis jääb suurusjärku 60 000 eurot. Nimetatud summaga ei ole võimalik uut kinnisasja osta ja hetkeks, mil lapsel võib tekkida soov enda kinnisasja osta, ei ole ka sellise summa reaalväärtusest 10 aasta pärast enam sisuliselt mitte midagi alles. 4.
5. Puudutatud isiku I vanaema on nõus sõlmima puudutatud isiku I emaga pärimislepingu selliselt, et tema surma korral saab puudutatud isik I asja omanikuks. Vajadusel sõlmib vanaema ka elukindlustuse/laenukindlustuslepingu, mille summa on üldreeglina suurem kui 4 2-24-15115 laenujääk, ja seeläbi maksab tema surma korral laenujäägi pangale välja kindlustusandja ja puudutatud isik I saab koormisteta kinnisasja omanikuks. Menetlusosaliste seisukohad
6. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata, osas, milles avaldaja vaidlustab 14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o avalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas nr 2-24-15115. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 3 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata.

Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 ja asendab nime „L.C“ nimega „C.M “. Samuti tuleb muuta selles osas määruse põhjendusi. 8.

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 663

lg 1 teise lause järgi tuleb maakohtul määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt. Seega tuleks juhul, kui määruskaebuse esitamine ei ole seaduse kohaselt lubatud, selle menetlusse võtmisest keelduda.

§ 664

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus selle

§ 664lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.

8.1.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega hagiavaldus võetakse menetlusse. Järelikult märkis maakohus vaidlustatud määruses ekslikult, et maakohtu 14.10.2024 määrus oli ringkonnakohtule edasikaevatav ka avalduse menetlusse võtmise osas (resolutsiooni p 1 osas) ning võttis selles osas ebaõigesti avaldaja määruskaebuse menetlusse. 8.2. Kuna maakohus võttis avaldaja põhiavalduse menetlusse ja avaldajal ei ole seadusest tulenevalt selle otsustuse peale määruskaebuse esitamise õigust, tuleb avaldaja 30.10.2024 määruskaebus jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustab 14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o põhiavalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas nr 2-24-

2. Avaldaja pöördus käesolevas asjas kohtusse avaldusega kohtu nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja taotles kohtu nõusolekut puudutatud isikute I ja II ühisomandis olevate korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamiseks puudutatud 5 2-24-15115 isiku I vanaemale ning võõrandamistehinguga kaasnevate asjakohaste avalduste esitamiseks. Maakohus võttis vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse ja jättis sama määrusega ka avalduse rahuldamata, s.o vaatas avalduse läbi sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata. Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-2595 puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisuse ning jagas puudutatud isikute I ja II pärandvarasse kuuluvad korteriomandi ja parkimiskoha selliselt, et korteriomand ja parkimiskoht müüakse kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel. Samuti määras kohus tsiviilasjas nr 2-23-2595 tehtud lahendis, et pärast panga ees olevate kohustuste täitmist üle jääv raha tuleb jagada pärijate vahel võrdsetes osades selliselt, et kumbki pärija saab ½ suuruse osa rahast. Maakohtu 23.05.2024 otsus jõustus 26.06.
3. Kuna jõustunud kohtulahendiga on puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisus juba lõpetatud ja otsustatud vara müümine kohtutäituri korraldataval enampakkumisel, ei ole selle vara teistsugusel viisil jagamine enam võimalik. Seetõttu ei saa kohus anda nõusolekut puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks selliselt, et korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamine toimuks teistsugusel viisil kui tsiviilasjas nr 2-23-2595 jõustunud lahendiga on ette nähtud. Eelnevast tulenevalt tuleb esitatud avaldus jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

10.

§ 168lg 2 alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.

Kuna maakohus jättis vaidlustatud määrusega maakohtu menetluskulud avaldaja kanda ja määras kindlaks puudutatud isiku II menetluskulude rahalise suuruse maakohtus, siis jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, milles maakohus jättis maakohtu menetluskulud avaldaja kanda, ning resolutsiooni p-i 4, milles kohus määras rahaliselt kindlaks puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulude suuruse.

1. Maakohus mõistis avaldajalt L.C kasuks välja menetluskulud (resolutsiooni p 4). Käesoleva tsiviilasja menetlusosaline on puudutatud isik II, mitte L.C. L.C on puudutatud isiku II seaduslik esindaja. Seega märkis maakohus määruses ekslikult menetluskulude hüvitise saamiseks õigustatud isikuks puudutatud isiku II seadusliku esindaja. Ringkonnakohus parandab selle vea ja asendab maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4 nime „L.C“ nimega „C.M “. Vastavas osas tuleb parandada ka maakohtu määruse põhjendusi.
2. Puudutatud isikut II esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 21.05.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Puudutatud isikule osutati õigusabi 4,5 tundi järgmiste toimingutena: määruskaebusega tutvumine 1 tund, kaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et puudutatud isikule II osutati õigusabi tunnitasuga 99 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades, et puudutatud isik II palub avaldajalt välja mõista 441 eurot ning puudutatud isikule II osutati õigusabi kokku 4,5 tunni ulatuses, tuleb puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasuks lugeda 98 eurot. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu. Seega on puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-24-15115 määruskaebemenetluses 294 eurot (3×98).
3. Vastavalt puudutatud isiku II taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku II kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras 6 2-24-15115 viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ringkonnakohus märgib kohtumääruse tervikresolutsioonis, et avaldaja on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 534 eurot (240+294) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

§ 427

, § 659 ja § 643 lg 4 kohaselt ning § 178 lg 1 alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 7