← Eesti

2-25-3305/9

Obsah (5)§ 468§ 415§ 394§ 173§ 164

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2025. a, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-3305 Kohtuasi A. T. hagi A. T. vastu

§ 468lg 1 p 2).

Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. ASJAOLUD

  1. A. T. oma seadusliku esindaja kaudu esitas Viru Maakohtule hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei toeta ega abista A. T. tütart. Kohtub lapsega harva, kord paari kuu tagant, ei osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates 5.11.
  2. a seadusega sätestatud miinimummääras.
  3. Viru Maakohus võttis 3.03.
  4. a määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega ning kohustas kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui viimane ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohus üritas A. T.le dokumente kätte toimetada registrijärgsetel aadressidel XXX ja XXX, kuid materjalid tagastati kättetoimetamatult. Kohus saatis hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX, kuid kinnitus puudub. Kuivõrd kostja viibimiskoht on kohtule teadmata, toimetas kohus hagiavalduse kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu 14.04.2025.a. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud. Hageja soovib asja lahendamist tagaseljaotsusega kui kostja tähtaegselt ei vasta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

(4)
  1. Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna A. T. ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.

  1. A. T. on A. T. tütar (dtl 8). 5.1 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 5.2 PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli kuni 1.04.2025 272,76 eurot ja on alates 01.04.
  2. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  4. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: * kuni 1.04.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327,72 eurot. * alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. * kuni 1.04.2025 327,72 – 40 = 287,72 eurot. * alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega kuni 1.04.2025 287,72 eurot kuus ja alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. 5.3 PKS § 101 lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagis toodu kohaselt laps isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus ei viibi, mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu.
  5. Hageja nõudis hagiavalduses elatise väljamõistmist alates 5.11.2024.a. (dtl 2), seega tagasiulatuvalt (hagi esitati kohtule 3.03.2025). 3

(4)PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega tema huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib võimatuks teha ka jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Seega mõistab kohus kostjalt välja elatise A. T. kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 3.03.2025.a. 7.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.