Obsah (14)

§ 28§ 54§ 25§ 20§ 24§ 26§ 2§ 27§ 21§ 30§ 16§ 35§ 41§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-17406 Tsiviilasi N.R-i võlgade ümberkujundamise menetlus Menetlustoiming

§ 28lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. N.R (avaldaja, võlgnik) esitas
2. novembril 2024 Viru maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Maakohtule Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga XXX (mis on ostetud eluasemelaenuga
3. a, viimane makse on
4. a). Võlgniku igakuine sissetulek on 1744 eurot kuus, väljaminekuid on ca 1006 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi kokku 64 465 eurot. Võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. Võlgnik tõi makseraskuste põhjusena välja, et ta otsustas passiivselt raha teenida. Võttis palju laene ja talle palju raha lubanud firma osutus kelmiks. Nüüd ei saa võlgnik tagasi maksa
5. a juunist
6. a augustini võetud laene. Ta oli sunnitud võtma lisalaene, mida nüüd vajalikus summas tasuda ei suuda.
7. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse
8. detsembri 2024 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Küllike Mitti (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
9. Maakohus määras
10. jaanuari 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 2635 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
11. Usaldusisiku
12. jaanuari 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus. 3
13. Maakohus algatas
14. märtsi 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks
15. mai 2025 ning pikendas
16. aprillil 2025 tähtaega
17. maini
19. Usaldusisik esitas
20. mail 2025 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava). 6.
21. Kava kohaselt taotleb võlgnik pandiga tagamata rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 59 662,77 eurot. 6.
22. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1660 eurot (neto). Võlgniku hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda kava järgsete kohustuste katteks igakuiselt ~800 eurot. 6.
23. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral muutuksid sissenõutavaks vähemalt kõik isiklikult võlgniku vastu suunatud nõuded, mida teadaolevalt on vähemalt ~ 76 700 eurot. Võlgniku pankroti korral saab prognoosida pankrotivarasse laekumisi vara realiseerimisest ning sissetulekust kinnipidamistest. Eeldusel, et võlgnikule kuuluv vara õnnestub realiseerida vara- ja võla nimekirjas kalkuleeritud hinnaga 44 472 eurot, tuleb müügitulemist arvestada esmajärjekorras maha tehingukulud, varaga seotud majandamis- jms kulud ning pankrotimenetluse kulud ca 10% ulatuses, s.o 4447 eurot. Korteriomandi müügitulemist tuleb eelisjärjekorras rahuldada S Pank AS-i hüpoteegiga tagatud nõue summas ~ 17 071 eurot. Seega jääks vara müügitulemist pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ~ 22 954 eurot. Pankrotimenetluse ajal saaks pankrotihaldur teha võlgniku teadaolevatest sissetulekutest (~ 1660 eurot/kuus) kinnipidamisi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ~ 624 €/kuus, ehk aastas ~ 7488 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses oleks võlgnikul teadaolevatest sissetulekutest kohustus teha võlausaldajatele eraldisi eelnimetatud 75% ulatuses, ehk ~ 468 €/kuus, kahe aasta jooksul ~ 11 233 eurot. Seega oleks võlgniku pankrotimenetluse korral võimalik rahuldada pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid ~ 41 675 eurot (ehk ~ 69,85 %). 6.
24. Kavast jäävad välja S Pank AS-i (hüpoteegipidaja) nõue 17 070,96 eurot, S AS-i sissenõutavaks muutumata nõuded 3500 ja 4200 eurot. Kava järgi jääb võlgniku korteriomand realiseerimata ja võlgnik täidab hüpoteegiga tagatud nõuet vastavalt krediidiandjaga sõlmitud algsele lepingule (jääk 17 070,96 eurot; hüpoteegiga tagatud nõuet saab ümber kujundada ainult pandipidaja nõusolekul; pandipidaja ei ole nõusolekut andnud). Pandiga tagamata isiklike võlakohustuste rahuldamiseks tasub võlgnik võlausaldajatele igakuiselt ~ 796 eurot, mis võimaldab tal 75 kalendrikuu (s.o 6,25 aasta) jooksul rahuldada need 100%. Õppelaenude käenduskohustused (S AS-i ees maksimaalselt 3500 eurot ja 4200 eurot) ei ole lähiajal sissenõutavaks muutuvad (vähemalt mitte tervikuna); puudub alus ka arvata, et nende lepingute põhivõlgnikud ei täida tulevikus enda kohustusi korrektselt; igakuised õppelaenude tagasimaksete suurused on väikesed ning nendest tulenevat vastutusriski ning mõju võlgniku 4 maksevõimele võib käesoleval hetkel hinnata väheseks. Seetõttu jäävad õppelaenude käenduskohustused ümberkujundamiskavast välja. 6.
25. Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte (dtl 1982). 1) L F AS nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2033). 2) T B AB (publ.) Eesti filiaal nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2034). 3) H B AS nõustus nõuete suuruse ja nende ümberkujundamise viisiga (dtl 2036). 4) B AS nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2038). 5) I D AS nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2040). 6) I F AS ei ole usaldusisiku antud tähtaja jooksul seisukohta esitanud, mistõttu tuleb

§ 25

lg 1 alusel lugeda, et ta on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud (dtl 2041). 7) E AS ei nõustunud ümberkujundamiskavaga (dtl 2046-2047). E AS hinnangul on 6-aastane ümberkujundamise menetlus liiga pikk olukorras, kus täidetakse vaid põhinõuded. Võlausaldajad on ümberkujundamisega halvemas olukorras kui pankrotimenetluses. Ainuüksi elukoha kaotus ei saa olla ümberkujundamise eesmärgiks. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti. 8) P F OÜ (dtl 2083) nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga. 9) M B p.l.c (dtl 2087) ei ole usaldusisiku antud tähtaja jooksul seisukohta esitanud, mistõttu tuleb

§ 25

lg 1 alusel lugeda, et ta on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud. 10) B F OÜ (dtl 2084) nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga. 11) O OÜ (dtl 2090) nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga. 12) AS S (dtl 2092) ei ole usaldusisiku antud tähtaja jooksul seisukohta esitanud, mistõttu tuleb

§ 25

lg 1 alusel lugeda, et ta on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga nõustunud. 6.

1. Usaldusisik ei nõustu E AS-i seisukohtadega. Võlausaldaja ei ole vastuväitega esitanud tõendeid ega põhistust. Kava on koostatud võlgniku ja võlausaldajate huve arvestades. Võlgniku eesmärk ületada makseraskused väljaspool täite- või pankrotimenetlust on võlgade ümberkujundamise eesmärgiga kooskõlas. Kava järgi tasutakse 100% võlausaldajate õiguspärastest nõuetest (mitte üksnes põhinõuded). Kavaga ei ole kohustusi vähendatud. Juhul, kui vähendada kava pikkust, tuleks vähendada ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust, mis riivaks võlausaldajate huve rohkem. Pankrotitesti kohaselt oleks pankroti väljakuulutamise korral võimalik pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid rahuldada mitte enam kui ca 69%. Seega on võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. E AS ei ole võlgnikule laenu väljastamisel kontrollinud nõuetekohaselt võlgniku maksevõimet ning on rikkunud selliselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 tagajärg. Kavas on arvestatud E AS-i põhinõude jäägiks 655,80 eurot ja usaldusisiku nimetamise seisuga seadusjärgse intressi suuruseks 16,22 eurot. E AS ei 5 ole võla arvestust vaidlustanud. Kavaga rahuldatakse mõlemad nõuded 100%, s.o teiste võlausaldajatega võrdsetel tingimustel. 6.
2. Võlgnik soovib kavaga kujundada ümber 12 võlausaldaja pandiga tagamata nõuded kokku 59 662,77 eurot. Kava kohtule esitamise hetkeks on kavaga selgesõnaliselt nõustunud kaheksa võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 55 186,81 eurot. Lisaks tuleb lugeda kavaga nõustunuks veel kolm võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 3803,94 eurot. Seega on kavaga nõustunud 11 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad kokku 58 990,75 eurot (99%) pandiga tagamata võlausaldajatest. Usaldusisik palub jätta kohtul E AS-i vastuväide arvestamata või rahuldamata.
3. Usaldusisiku hinnangul on kavas kirjeldatud viisil võlgniku võlgade ümberkujundamine võimalik. Võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita, samas säilitada enda perekonnale eluaseme. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et võlgnik täidab 75 kuu jooksul kõik usaldusisiku nimetamise ajaks teadaolevad põhjendatud pandiga tagamata nõuded. Võlgnik on igati motiveeritud vara müügi vältimise ja võlgnevuste tasumise nimel pingutama ning ümberkujundamiskava alusel nõuded rahuldama.
4. Usaldusisik esitas
5. jaanuaril 2025 ja
6. mail 2025 tasu taotlused, milles palub määrata enda tasuks kokku tasu 2616,90 eurot (sh käibemaks). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 35 h 45 min (tunnitasuga 60 eurot, lisandub käibemaks). KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
8. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule

§ 20

lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (

§ 24lg 3).

11.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 6 Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. 12. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb

§ 24lg 2 järgi nõustunuks lugeda peaaegu kõik võlausaldajad.

12.1. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuivõrd võlausaldajad I F AS, M B p.l.c, AS S ei ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et nad on nõude suurusega nõustunud (

§ 25lg 1).

Seega on kava ja nõuetega nõustunud 11 võlausaldajat, kelle nõuded on kokku ca 99%. 12.2. Kohus ei nõustu võlausaldaja E AS-i vastuväitega. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

Asjakohatu on seega võlausaldaja viide täitemenetluse eesmärkidele. E AS ei vaidle vastuväites vastu enda kavaga kinnitatud nõude suurusele. Usaldusisik on ka õigesti ja jälgitavalt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist võlgnikule laenu andmisel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 alusel ja teinud jälgitavad ja kontrollitavad VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestused (dtl 1974-1975). E AS vaidleb vastu kava pikkusele. Usaldusisik on kava pikkuse määramisel võtnud arvesse võlgniku igakuiste osamaksete võimekust. Kava järgi kuulub tasumisele kõigi võlausaldajate põhjendatuks loetud põhi- ja kõrvalnõuded 100%. Seega on ekslik võlausaldaja väide, et kavaga rahuldatakse „eeldatavalt võlausaldajate põhinõudeid“. Kava pikkusega 75 kuud on eelnevat arvestades võlausaldajate huvides. Samuti ei ole tegemist kohtupraktika vaates ebatavaliselt pika kavaga. Võlausaldaja seisukohti arvestades ei olekski sisuliselt kunagi võlgade ümberkujundamine võimalik, kui sellega võimaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamine. Samas on tegemist

§ 20

lg-s 1 ühe lubatud ümberkujundamise viisiga ning järelikult on esitatud kava võlgade ümberkujundamise eesmärgiga kooskõlas. Võlausaldaja leiab, et võlausaldajad ei tohiks sattuda võlgade ümberkujundamise menetluses oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleks pankrotimenetluses. Usaldusisik on teinud nn pankrotitesti (dtl 1978). Selle järgi on kava võlausaldajatele soodsam kui võlgniku pankrotimenetlus. Võlausaldaja ei ole põhjendanud, miks ta usaldusisiku nn pankrotitesti põhjendustega ei nõustu ega ole toonud välja alternatiivset seisukohta või arvutusi. Võlausaldaja vastuväited jäävad kokkuvõttes paljasõnaliseks ega põhine konkreetsel kaval. Kohus jätab E AS-i vastuväite kavale rahuldamata. 7 13. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.

1. Usaldusisik esitas
2. mail 2025 kinnitamiseks kava. Koos kavaga on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

13.2. Kava vastab

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

14. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid 12 võlausaldaja ees kokku 59 662,77 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja õiguspärasust (

§ 20lg 3, dtl 1969-1977).

Võlgnik on kavaga taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Usaldusisik on õigesti viidanud, et võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 76 700 eurot. Usaldusisiku pankrotitesti (dtl 1978) järgi oleks võlgniku pankrotimenetluse korral võimalik rahuldada pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid ~ 41 675 eurot (ehk ~ 69,85 %). Usaldusisiku seisukoht on jälgitav ja kontrollitav. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et pankrotimenetluse korral saaks pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid rahuldada väiksemas ulatuses kui kavaga rahuldamisele kuulub. 14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (

§ 20lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse

1. juulil 2025 ning kava täidetakse hiljemalt
2. septembril
4. Võlgnik võttis laene seoses nn investeerimiskelmuse ohvriks langemisega. Laenuraha kandis ta edasi kelmidele. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada kelmuse ohvriks langemisega tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (

§ 20lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek ca 1660 eurot (töötasu). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub kava raames enda sissetulekutest igakuiselt ca 800 eurot, seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks ca 860 eurot. Võlgniku istungi antud kinnitusel aitab teda võimaluste piires ka tema täisealine poeg. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida. 8 16. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 26lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus kinnitab kava.

17. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (

§ 27lg 1 p 2).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 18.

§ 16

lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 4. detsembri 2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. 19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

20.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. augustiks 2026 ning edaspidi iga aasta 10. augustiks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule. 9 21. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 2616,90 eurot (35 tunni 45 min eest tunnitasuga 60 eurot, millele lisandub käibemaks). 22.1.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 22.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 60 eurot (koos käibemaksuga 73 eurot) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära.

Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 35 tunni 45 min ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 2616,90 eurot, s.o (35,75 h × 73 eurot). 22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 2635 eurot. Usaldusisiku tasust (2616,90 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

10 Seega on võlgnik deposiiti enam tasunud 18,10 eurot. Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus taotleda selle summa tagastamist. Taotluses tuleb märkida, kelle ja millisele pangakontole deposiiti jäänud summa tagastamist taotletakse. 23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 11