lg 1 p-s 4 ning
§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2
lg 2 p 1 ja lg 4 palub avaldaja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 25 eurot, avaldaja arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusega XXX, tsiviilasi nr 2-25-9061. Pooled on kooskõlas
lg 4 kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning
lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on kindlustusandja ja korteri omanik. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt
lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt
lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku menetluskulude kandmises. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. 3
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Avaldaja on menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Avaldajale tuleb tasutud riigilõivust pool ehk 25 eurot.
lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega ei ole kohtumäärus riigilõivu tagastamise osas edasikaevatav. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.