KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1866 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

§ 68p-des 1 ja 6, § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused.

1) PPA sai 06.06.2025 väljakutse Tallinn, Kaarli pst 3, kus teavitati, et kiirabi brigaadi juurde tuli naisterahvas, kes suhtleb ainult araabia keeles, nutab ja soovib kohale politseid. PPA patrull tuvastas isiku Alžeeria kodanik G.Rina, kellel puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni territooriumil viibimiseks. PPA pidas G.Ri 06.06.2025 kell 18.25

§ 15lg 1 alusel 48-tunniks kinni ning toimetas ta PPA kinnipidamiskeskusesse.

2) PPA kogutud teabe kohaselt saabus G.Ri koduriigist Schengenisse 13.01.2025 Saksamaa kaudu lennukiga ning liikus lennukiga edasi Rootsi. Isik saabus 3-25-1866 Schengenisse Alžeeria kodaniku passi nr xxxxxxxxx alusel, kasutades Rootsi Vabariigi viisat nr POL102553845, kehtivusega 10.01.2025 kuni 03.02.2025 (11 päeva). Isiku viisataotluse kutsuja on tema Iraagi rahvusest Rootsi kodanikust abikaasa. G.Ri lahkus bussiga Rootsist Hollandisse 29.05.2025 ja sealt liikus 30.05.2025 bussiga Saksamaale. Isik ostis 05.06.2025 bussipileti Saksamaalt Soome ja sõitis läbi Schengeni alade Eestisse, kus astus bussist maha ja sattus politsei huviorbiiti. 3) Isiku selgituse kohaselt viskas abikaasa ta Rootsis kodust välja. Abikaasa ostis talle bussipileti Hollandisse, et vältida tema välja saatmist Rootsist. G.R on teadlik, et Rootsi on teinud tema suhtes tagasisaatmisotsuse ja ta oli kohustatud lahkuma Rootsist koduriiki. Samuti oli sellest teadlik tema abikaasa. G.R lahkus bussiga Rootsist Hollandisse ning soovis Hollandis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid mõtles ümber ja ostis hoopis omale pileti edasi Saksamaale. Saksamaal elas tänaval viis päeva, kuni sõber kutsus teda Soome ja soovitas seal esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. G.R selgitas, et oli üllatunud politsei käest kuuldes, et tema ei asugi Soomes, vaid Eestis. G.R ei soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis, vaid soovib tagasi minna Rootsi, et maksta kätte oma abikaasale kogu halva eest, mis ta on pidanud läbi elama. G.R ei soovi minna tagasi oma koduriiki Alžeeriasse. G.R selgitas, et tema perekond tapab ta, kui ta peaks tagasi Alžeeriasse minema, kuid samuti selgitas, et tema perekond ütles temast lahti kui ta mehele läks ja temal ei ole perekonda Alžeerias. 4) PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus, s.o põgenemise oht.

Isik saabus Schengenisse seaduslikul alusel Saksamaa kaudu, kasutades temale väljastatud Schengeni viisat. Ta elas abikaasa juures, kuid ei lahkunud kui tema viisa lõppes, vaid jäi teadlikult edasi Rootsi ja ületas sellega oma lubatud seadusliku viibimist Rootsis. Rootsi koostas isikule lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtajaga, kuid isik ei lahkunud koduriiki Alžeeriasse, vaid lahkus teadlikult edasi Euroopasse, liikudes läbi Euroopa riikide ebaseaduslikult, kuni arvas, et on jõudnud Soome. Isik oli teadlik, et tema viibimine Euroopas ja Schengeni riikides oli ebaseaduslik, kuid jätkas liikumist erinevate riikide vahel. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. G.Ri osas ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei täida isiku lahkumise tulemuslikust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isikul puudub Eestis elukoht, tal ei ole Eestis ühtegi sõpra ega sugulast ja ta on korduvalt väljendanud, et tahab tagasi Rootsi minna ning keeldub aru saamast, et temal puudub seaduslik alus Schengeni aladel viibimiseks. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides jätkaks G.R väljasaatmisest kõrvale hoidmist, mis raskendab isiku väljasaatmist riigist. Isik on oma käitumisega näidanud, et leebemad järelevalvemeetmed ei tööta.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et Rootsi ametivõimudelt ei ole veel saabunud vastust, kas nad on nõus G.Ri tagasisaatmisega Rootsi. Sõltuvalt Rootsist saabuva vastusega saadetakse isik esimesel võimalusel kas tagasi Rootsi või tema koduriiki. Isikul on vajalikud dokumendid väljasaatmise korraldamiseks. Kinnipidamiskeskuses on isikul turvaline.
2. G.R ei vaielnud kohtistungil vastu, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks (puudub elamisluba). Isik selgitas kohtule, et saabus Eestisse ekslikult, soovis minna Soome. 2

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et G.R on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. G.Ri viisa Rootsi Vabariigis (Schengeni alal) viibimiseks lõppes 03.02.2025 ning isikule on PPA andmebaasi kohaselt tehtud Rootsi Migratsiooni Agentuuri poolt tagasisaatmisotsus. PPA poolt on G.Rile koostatud 07.06.2025 ettekirjutus nr 1052288843 Eestist koheseks lahkumiseks ning kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. 5. PPA taotluse kohaselt esineb alus G.Ri kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p 6).

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

§ 68

p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 23

lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid

1. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud. G.Ri varasem käitumine viitab sellele, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda ega lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Talle ei ole probleem liikuda lühikese aja jooksul ühest Schengeni riigist teise, sh elada enda kinnitusel vajadusel tänaval. Seega esineb arvestatav oht, et isik hakkab vabaduses viibides väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, seejuures võib lahkuda Eestist. PPA-ga tuleb ühtlasi nõustuda, et kinnipidamiskeskus on isiku jaoks hetkel turvaline asukoht, arvestades, et isikul ei ole raha ega lähedasi Eestis. Isik ei esitanud kohtuistungil selgitusi, mis veenaksid kohut, et kinnipidamiskeskuses viibimisel saaksid tema õigused ja huvid enam riivatud, kui kinnipidamiskeskusest vabastamisel.
2. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (

§ 23lg-d 1 ja 1 1).

Kohus leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. 8. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine. 3

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4