Kaebaja esitas selle kohta oma arvamuse 26.04.
tähenduses, vaid soovib tegevusluba selleks, et rahakotiteenuse kasutamiseks mõeldud tehnilist lahendit müüa Google Play-s ja App Store-is. RAB ei saa väljastada tegevusluba teenuse osutamise jaoks, kui selle osutamine ei ole ettevõttel kindlalt planeeritud ja läbi mõeldud. 3.
3.4. Otsuse eesmärk on esiteks täita
lg 1 punktis 2 sätestatud kohustus tegevusluba kehtetuks tunnistada, kuid teisalt hoida ära kahju ja tagada turul tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvus ja usaldusväärsus. Kaebaja ei vastanud kolmele ettekirjutusele teabe esitamiseks, mistõttu ei ole RAB-il võimalik rakendada riskipõhist kontrolli ning tagada operatiivset koostööd võimalike rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite lahendamisel. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sobiv meede, kuna see võimaldab tagada, et turul tegutseksid vaid ettevõtted, kes täidavad neile seadusega pandud kohutusi. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel puuduvad alternatiivid. Järelevalvesubjekt, keda ei ole võimalik korduvalt kätte saada, põhjustab riigile kahju ning ei võimalda tõhusa järelevalve teostamist. Järelevalveasutus ei saa jätta reageerimata olukorrale, kus turuosaline ei vasta järelevalveasutuse ettekirjutustele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on soovitud eesmärgi suhtes mõõdukas ega ole kõiki asjaolusid arvestades adressaadi jaoks ebamõistlikult koormav. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam ettevõtlusvabadusest. Vastavas sektoris tegutsemise üheks eelduseks on ka koostöö järelevalveasutusega ning tähtaegne ja nõuetekohane järelevalveasutuste päringutele vastamine. Kui ettevõte ei suuda tagada operatiivset ja kiiret infovahetust ning ei vasta RAB-i ettekirjutustele ja päringutele, siis tekib kogumis oht nii tarbijatele, kelle varasid võidakse kurjategijate poolt liigutada, kui ka riigile ning majanduskeskkonnale tervikuna. 4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse vaidlustatud otsuse tühistamise ning kaebaja tegevusloa muutmise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Kaebaja esitas kaebuses kokkuvõttes järgmised põhjendused. 4.1. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
lg 1 p 2 alusel ei ole põhjendatud, kuna ettekirjutused, mille täitmata jätmise eest kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistati, oli vastustaja teinud üldise statistilise analüüsi koostamiseks ja turuolukorra hindamiseks. Samas vastas kaebaja vastustajale, et ta ei osuta hetkel virtuaalvääringu teenust. Kaebaja oleks saanud esitada n-ö 0-aruanded, millest ei oleks vastustajal ettekirjutuste eesmärgi seisukohast olnud mitte mingisugust kasu. Seda, et kaebaja virtuaalvääringu teenuse pakkumisega ei tegele, selgitas kaebaja vastustajale juba 07.02.2022 toimunud vestlusel ehk enne asjaomaste ettekirjutuste tegemist. 4.2.
lg 1 punkti 2 kohaldamise seisukohast asjassepuutumatud on vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused, mis puudutavad piisavalt tõhusate sisemiste protseduuride puudumist. Riskihinnangut ja riskiisu käsitlevate dokumentide puudumise kohta tehtud etteheide on ka sisuliselt põhjendamatu, kuna samas tõdes vastustaja, et kaebaja ei osuta virtuaalvääringu teenuseid. Vastustaja jättis põhjendamatult arvesse võtmata ka selle, et kaebaja tegeles virtuaalvääringu teenuste osutamiseks tulevikus kasutusele võetava platvormi tehnilise lahenduse arendusega. 4.3. Vastustaja jättis kaebaja 15.12.2021 tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ilma, et oleks esinenud
Kaebaja esitas taotluse seoses juhtorgani liikmete vahetumisega, ent vastustaja jättis selle läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja pakutav teenus ei ole tegevusloa kohustusega hõlmatud. Seejuures vältas menetlus oluliselt kauem kui
§-i 71 ja majandustegevuse üldosa seaduse § 20 lõikest 4 tulenevalt lubatav. See, et vastustaja venitas otsuse tegemisega 181 päeva, tegi vahepeal hulganisti muid menetlustoiminguid ja tegi lõpuks otsuse üks päev enne uute
-i nõuete jõustumist, näitab, et vastustaja põhjendused on otsitud. 3
Osutatud säte ei anna RAB-ile kaalutlusõigust. Kaebaja kui kohustatud isik
p 3 ja § 2 lg 1 p 10 tähenduses pidi arvestama võimalusega, et ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneb tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Vastustaja ei saanud kaebaja vastusest 17.03.2022 korraldusele järeldada, et kaebaja ei osutanud virtuaalvääringu teenuseid ka järgmistes (täitmata jäetud) ettekirjutustes osutatud ajavahemikel. Kaebajal oli
lõikest 2 tulenevalt kohustus vastata kõikidele ettekirjutustele ja kui tehingud puudusid, oli ta kohustatud andma RAB-ile ka sellekohase teabe. Järelevalveasutusega tõhus koostöö on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel vältimatult vajalik. 5.2. Tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata jätmine oli põhjendatud.
lõikest 1 tulenevalt pidi tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla 15.03.2022 jõustunud uute nõuetega hiljemalt 15.06.
punktides 10-103 sätestatud tunnustele – kaebaja ei planeerinud hakata osutama virtuaalvääringu teenust. Kaebaja on selgesõnaliselt öelnud, et ettevõte virtuaalvääringuid ei müü. Tegevusloa muutmise taotluse seisukohast ei puutu asjasse kaebaja selgitus, et kui ettevõte kasvab, siis hakatakse pakkuma virtuaalvääringu vahetamise teenust. 5.
Vastustaja on vaidlustatud otsuses ka oma kaalutlused esitanud. Otsusest nähtuvalt põhjendab vastustaja kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist peamiselt üldiste viidetega
regulatsiooni eesmärkidele ja selgitab, et kui kohustatud isik jätab RABi ettekirjutused täitmata, ei ole võimalik rakendada riskipõhist kontrolli ning tagada operatiivset koostööd võimalike rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite lahendamisel. RAB-i viited seaduse eesmärkidele on küll õiged, ent kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei saa pidada proportsionaalseks. Olukorras, kus kaebaja on jätnud täitmata ettekirjutused, millega RAB nõudis üldist laadi infot korraga kõigilt sama valdkonna tegevusluba omavatelt ettevõtjatelt, kuid on samas olnud järelevalveorganile kättesaadav, ei ole proportsionaalseks meetmeks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ettekirjutuste täitmata jätmise tõttu. Ettekirjutusi ei tehtud seoses konkreetselt kaebaja suhtes läbiviidava kontrolliga, mis oleks seondunud teadaoleva või potentsiaalse õigusrikkumisega, mille puhul 4
75 lg 1 p 2 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel RAB-ile kaalutlusõigust. Halduskohus ei ole oma vastupidist seisukohta mitte kuidagi põhjendanud, samas kui haldusasjas nr 3-20-1132 tehtud kohtuotsuses on halduskohus asunud selles küsimuses vastupidisele seisukohale. Osutatud sättes on kasutatud sõna „tunnistab“, erinevalt
lõikest 2, kus kasutatakse sõnastust „võib tunnistada“.
lg 1 punkt 2 on imperatiivne norm, mille kohaldamise eeldused olid siinsel juhul täidetud, mistõttu tuli kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada. 7.2. Ettekirjutuste alusel teabe küsimine oli kaalutud, legitiimne, sobiv ning vajalik meede ettekirjutusega seatud eesmärkide saavutamiseks.
lg 1 kohaselt on RAB-il õigus saada kohustatud isikult teavet seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning
lg 1 punktidest 2, 9 ja 11 tulenevalt on RAB-i ülesanneteks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside strateegiline analüüs, samuti rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Ettekirjutuste alusel täiendava teabe küsimise ajendiks oli Euroopa Liidu poolt Venemaa, Valgevene ja teatud Ukraina piirkondade suhtes kehtestatud sanktsioonid ja sanktsioonide subjektiks olevate isikute eelduslikult suurem huvi virtuaalvääringute kasutamise vastu. RAB-i eesmärk ettekirjutuste alusel teabe nõudmisel oli koguda andmeid selle kohta, kuidas
lg 1 punkti 2 kohaldamise seisukohast ei ole vahet, mis on täitmata jäetud ettekirjutuse sisuks. 7.
lg 1 punkti 2 alusel tehtav otsus on kaalutlusotsus ning et vaidlustatud otsuse tegemisel ei teostanud vastustaja kaalutlusõigust õiguspäraselt. 8.
lg 1 punktis 2 on sätestatud, et „[l]isaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 sätestatule tunnistab Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui […] ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi.“ Tegemist on kategooriliselt sõnastatud normiga, mis ei näe RAB-ile ette kaalutlusõigust. Seega, kui ettevõtja jätab korduvalt ettekirjutuse täitmata, tunnistatakse tegevusluba kehtetuks. Kuna norm ei näe õigusliku tagajärje osas ette kaalutlusõigust, ei hinnata, kas haldusorgani vaidlusalune tegevus vastab õiguse üldpõhimõtetele, sh proportsionaalsuse põhimõttele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 ostus haldusasjas nr 3-21-2648, p 11).
lg 1 p 2 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, millise
-ist tuleneva ülesande täitmiseks RAB ettekirjutus(ed) tegi. Seega ei ole siinsel juhul oluline, et samasisulised ettekirjutused adresseeriti kõikidele virtuaalvääringu teenuste osutamise tegevusluba omavatele ettevõtjatele ja/või et neis küsiti teatavaid statistilisi andmeid kõigilt sellistelt ettevõtjatelt. Ettekirjutuse näol oli tegemist kehtiva haldusaktiga, mille kaebaja kui virtuaalvääringu teenuste osutamise tegevusluba omav ettevõtja pidi täitma. Kõnealune kohustus tulenes otseselt kehtiva tegevusloa olemasolust. RAB leiab õigesti, et ettekirjutuse saamisel ei ole adressaadil põhimõtteliselt voli ise hinnata, kas ettekirjutuse täitmine on otstarbekas või kas teabe andmiseks tehtud ettekirjutusega soovitud teabega on RAB-il midagi peale hakata või mitte. Kui ettekirjutuse adressaat leiab, et ettekirjutus on õigusvastane, nt kui RAB nõuab ettekirjutusega andmeid, mida adressaadi hinnangul ei või seadusest tulenevalt nõuda või mille kogumine ja esitamine on adressaadi jaoks ebaproportsionaalselt koormav, samuti näiteks juhul, kui ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg on ebamõistlikult lühike, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks ettekirjutuse vaidlustamine. Lubamatu on aga kehtiva ettekirjutuse täitmata jätmine. Korduvalt viimasel moel toimides on tagajärjeks tegevusloa kehtetuks tunnistamine, millise tagajärje eest on RAB eelviidatud korraldustes adressaate ka sõnaselgelt hoiatanud. 14. Väär on kaebaja seisukoht, et vastustajal oli eelviidatud kolme ettekirjutusega nõutud teave kaebaja kohta olemas. Ringkonnakohus nõustub RAB-i seisukohaga, et kaebaja 7
lg 1 punkti 2 kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ei ole vaja ega võimalik tagantjärgi hinnata seda, kas kaebaja oleks ettekirjutuste täitmisega saanud anda RAB-i jaoks kasulikku teavet või mitte. Kasulikku teavet vastavas tegevusluba nõudvas ja rahapesuriski kätkevas sektoris toimuvate arengute kohta andnuks samavõrd teadmine, et kaebaja selliseid teenuseid jätkuvalt ei osuta. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete täitmiseks peab RAB-il olema hea ja põhjalik ülevaade sektoris toimuva, sh aset leidvate muudatuste kohta. RAB osutab õigesti sellele, et see eeldab tõhusat ja viivitusteta koostööd turuosalistega. Sellise koostöö tagamiseks ongi seadusandja näinud RAB-i ettekirjutuse korduva täitmata jätmise tagajärjena ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on sedavõrd kaalukast avalikust huvist lähtuv ülesanne, et näha seadusega ette tegevusloa kehtetuks tunnistamine, kui ettevõtja korduvalt ei täida RAB-i ettekirjutusi-. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise mõtteks pole tegevusloa omajat karistada, vaid tagada RAB-ile võimalus täita talle
-ist tulenevaid ülesandeid ning kontrollida, kas tegevusloa omaja täidab seadusest tulenevaid kohustusi ja seeläbi maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Isiku tegevusega seotud riski hindamine pole võimalik, kui ta ei reageeri RAB-i ettekirjutustele. Esmajoones omab vajalikku teavet ettevõtja. Halduskohus eksis, kui leidis, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võiks kõne alla tulla vaid siis, kui kohustatud isik jätab vastamata ettekirjutusele, mis on tehtud konkreetselt tema suhtes läbi viidavas järelevalvemenetluses tema tegevuse õiguspärasuse osas tekkinud kahtluse tõttu. Lisaks võimalike rikkumiste tuvastamisele on RAB-il põhimõtteliselt ülesanne suunata tegevusluba nõudvatel turgudel tegutsevate ettevõtjate tegevust selliselt, et viimased oleks alati, sh kiirelt muutuvates oludes ise suutelised rahapesuriske tajuma ning omaksid ja rakendaksid nende riskide maandamiseks alati ajakohaseid protseduurireegleid. 16. Kõrgendatud rahapesuriskiga tegevusaladel, nagu seda on ka virtuaalvääringu teenuste osutamine, on teenust osutava ettevõtja korrektsus ja usaldusväärsus äärmiselt olulised. Ettevõtja puhul, kes suhtub hoolimatult järelevalveasutuse ettekirjutuste täitmisesse, on raske 8
lg 1 p 2, mille kohaldamise seisukohast ei ole tähtis, millised olid kaebaja tulevikuplaanid või kas kaebajal olid (või pidid olema) olemas kõik
kohaselt riskide hindamiseks ja maandamiseks vajalikud dokumendid. Selles kontekstis on iseenesest põhjendatud kaebaja etteheide, et riskihindamise ja riskiisu dokumentide puudumisele tehtud viited vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on
See ei muuda aga vaidlustatud ostust õigusvastaseks, kuna tegemist ei olnud asjaoludega, mida vastustaja oleks saanud eelviidatud sätte kohaldamisel hinnata. Samavõrd asjassepuutumatu on ka arutlus teemal, mis põhjusel tegi vastustaja vaidlustatud otsuse 14.06.2022 ehk üks päev enne 15.03.2022 jõustunud seadusemuudatustest tulenenud täiendavate kohustuste täitmiseks ette nähtud tähtaja lõppemist. 18. Kuna siinsel juhul jättis kaebaja täitmata RAB-i 25.03.2022, 01.04.2022 ja 08.01.2022 ettekirjutused, oli tegemist järelevalveasutuse ettekirjutuste korduva täitmata jätmisega, mille suhtes on RAB õiguspärase järelmina kohaldanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist
Seega tuleb asjas teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. 19. Eraldi ei vaja käsitlemist küsimus, mis puudutab kaebaja tegevusloa muutmise avalduse läbi vaatamata jätmist. Tegevusloa õiguspärase kehtetuks tunnistamisega langes selle muutmise avalduse sisulise läbi vaatamise alus ära. See, kas RAB järgis tegevusloa muutmise taotluse menetlemisel
§-s 71 sätestatud tähtaegu, ei muuda siinse vaidluse lõpptulemust. Tegevusloa muutmise taotlust ei saanud lugeda vaikimisi rahuldatuks MSÜS § 20 lg 4 alusel, kuna
20. Halduskohtu otsuse muutmisest tingituna tuleb uuest jagada menetluskulud. Tulenevalt HKMS § 108 lõikest 1 ning asjaolust, et vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad nii halduskohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.