2-24-147409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 26.mai 2025.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-147409 Tsiviilasi O. A. hag

§ 101lõik 6 alusel põhjendatud ei ole.

Enne lapse koolitee alustamist 2023.a sügisel veetis isa lapsega rohkem aega koos, kohati ka võrdse osa ajast ja vanemad andsid lapsele ülalpidamist kas vahetult või omavahel kulusid jagades. Kui laps läks kooli ja isa asus Saaremaale elama, ei olnud selline ülalpidamise andmise viis enam mõistlik ega põhjendatud. Lapse ema on sellest ajast saadik üritanud saada lapse isaga kokkuleppele elatise tasumiseks, kuid kahjuks tulutult. Hageja alaline elukoht on 2023.aasta sügisest saadik olnud katkematult hageja seadusliku esindaja juures ja hageja igapäevased ülalpidamiskulud on olnud tema ema kanda. Hageja ülalpidamiseks on vajalik teha igapäevaselt kulutusi eluasemele, toidule, koolile, riietele-jalanõudele ja muule vajalikule. Lähtuvalt eeltoodust, on hageja seaduslik esindaja sunnitud hagejale elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma.

1. Hageja nõue: Välja mõista O. A.lt O. A. ülalpidamiseks alates 30.12.2024.a kuni O. A. täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 287,72 eurot (s.o baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil. Määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu eest
3. kuupäevaks A. S. pangakontole nr EEXXX. Kostja seisukohad
4. Kostja O. A. esitas elatise nõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Maksekäsu 2 2-24-147409 kiirmenetluse vastuväidet soovis O. A. kasutada kostja vastusena ka hagimenetluses. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. 25.11.2024.aastal sõlmitud vanemlusleppes A. S. ei nõustunud jagama lapse kasvatamisega seotud majanduslikku vastutust vanematele võrdse summa ulatuses eri valdkondade vahel. Kostja tasub igakuiselt elatist hageja ema esitatud rahataotluse alusel. A. S. saadab sõnumiga kostja osa kohta summa, mis eelmisel kuul lapsele kulus. Muu, näiteks rõivad-jalatsid on ema ja isa kodus eraldi ning neid kulusid üldjuhul ei jagata va kooliriided. A. S. keeldub tehtud kulutusi selgitustega kirjeldamast ja tšekkidega tõestamast. Lapse isal ei ole usku, et A. S. antud rahalises nõudes (287,72 eurot) ise samaväärse vanemana samas rahalises ulatuses panustab. Nõude esitamine on A. S. püüe saada hõlptulu. Lapse isa toetab perelepituses saadud ettepanekut määrata lapsele päevaraha ning jätkata selle kaudu lapse ülalpidamiskulude katmist. Päevaraha peab mõlemale vanemale olema jõukohane ja võrdne, sest kingid ja väljasõidud jms kulud on vastavalt vanemate väärtuste ja majanduslikule võimekusele. Lahendamata on O.i toiduraha teema, mis oleks päevaraha mõte. Kasvav poisslaps vajab mitmekesist ning sooja toitu. Sügisel märkas isa O.i kaalulangust võrreldes suvega. Pikkust sel perioodil ei lisandunud. Nädal ja nädal elukorralduse ajal suuri probleeme ei tekkinud, sest isa kodus oli lapsel rahulikum elutempo ja lapsele sobilik toit. Kuidas ema pakutud lahendus kataks ära isa kodus veedetud ajal tekkinud kulud, kui kogu isa lapse eelarve on ema kontol. Enne kooliiga elas laps ajaliselt võrdselt isa ja ema kodus, isa tasus pooles ulatuses jooksvad kulud. Isa nõustub põhjendatud ja mõistlikus ulatuses lapsele kulunud rahast kompenseerima. Kohtu põhjendused ja järeldused
5. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude täielikult.
6. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja kulud alljärgnevalt: Eluasemekulud 381,25 eurot (eluaseme kogukulu moodustavad üürikulu, kommunaalkulud ja kindlustus kokku 762,5 eurot kuus, hageja elab emaga kahekesi) Toidukulu 150 eurot Riided, jalanõud 50 eurot Kooliga seotud kulu 25 eurot Sidekulu 8 eurot Meelelahutuskulu 20 eurot 3 2-24-147409 Tervishoid 10 eurot Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 35 eurot Huvitegevusega seotud kulu 76 eurot Kokku kulu keskmiselt 722,25 eurot kuus
4. Kostja kirjalikust vastusest võib järeldada, et ta on osalenud lapse ülalpidamises. Kohtuistungil uuritud tõenditest ilmnes aga, et tegelikkuses on isa osalenud eelmisel aastal lapse ülalpidamiseks 10-15 euroga kuus. Isa seisukohtadest ilmneb, et ta peab seda lapse ülalpidamiseks ning tal on ootus, et ema lepiks lapsega seotud kulud temaga kokku ning teataks isale, kui palju tasuda on vaja. Käesoleval aastal peale hagi esitamist on hageja saanud elatist alljärgnevalt: jaanuar 2025.a 200 eurot, veebruar 2025.a 200 eurot, märts 2025.a 190 eurot.
5. Kostja soov, et lapse kulusid kantakse selliselt, et kumbki pool tasub oma osa, ei ole tegelikus elus teostatav. Ei ole reaalne, et hageja ema hakkab kõiki lapsega seotud kulusid alates toidukuludest igapäevaselt teise lapsevanemaga kooskõlastama ning teisele vanemale sõnumeid saatma, et kui palju tuleb tasuda. Sellisel viisil võivad vanemad leppida kokku suuremaid ja mitte igapäevaseid kulusid – näiteks jalgratta ost või sünnipäeva jaoks ruumi rentimine - mitte aga igapäevaseid kulusid. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat üleval pidada. Hageja vajab süüa, riideid ja kodu iga päev. Selleks, et hageja vajadused saaksid igapäevaselt kaetud, tuleb kostjal hagejale ülalpidamist anda perekonnaseaduse § 100 lõike 1 esimeses lauses nimetatud viisil ehk raha perioodiliste maksetena. Hageja nõue elatise saamiseks tuleb rahuldada.
6. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja kontole selgitusega iga kuu 10.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10.kuupäeval kalendrikuu eest ette (

§ 101lg 4) hageja seadusliku esindaja pangakontole. 10. Ts

MS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus neid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4