ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3-25-1778 2.
lg 1 kohaselt sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA.
lg 3 kohaselt välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel on MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid
§-s 1361 sätestatud korras. Direktiivi 2010/24 art 16 kohaselt taotluse esitanud asutuse taotlusel rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt (lg 1). Taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse, lisatakse vajaduse korral taotluse saanud liikmesriigis ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele. Kõnealust dokumenti ei pea taotluse saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama (lg 2). Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-420/19 tehtud 20.01.2021 otsuses selgitanud (eelkõige p-d 31, 36, 44-49), et direktiivi 2010/24 artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust, on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on taotlusele lisatud. Soome kohtu arestimisotsust võib pidada dokumendiks, millele on osutatud direktiivi 2010/24 artikli 16 lõike 1 teises lõigus. Direktiivi 2010/24 artikli 16 alusel esitatud taotlus võib põhineda kohtu kinnitusel, et ettevaatusabinõude rakendamine on õigustatud. Lisaks on näidisvormis ette nähtud, et see kohtu kinnitus lisatakse nimetatud deklaratsioonile. Seega peavad Eesti kohtud neile esitatud abitaotluse lahendama selles dokumendis sisalduva analüüsi alusel, mitte ise vaidlusalustele faktilistele asjaoludele ja
§-s 1361 sätestatud ettevaatusabinõude rakendamise tingimustele antava hinnangu alusel. 3. Rahvusvaheline ametiabi, mis on reguleeritud direktiivis 2010/24 ja
31 peatükis, on kantud riikliku jurisdiktsiooni põhimõttest, sh sellest, et haldusasutused ei saa väljaspool oma riigi territooriumi makse ise sisse nõuda 1. Sellest tulenevalt ning
lg-te 1 ja 3 koostoimes tuleb asuda seisukohale, et rahvusvahelise ametiabi korras MTA poolt täitetoimingute sooritamine
Eesti äriühingut XXX OÜ saab pidada praegusel juhul nimetatud tunnustele vastavaks isikuks. 4. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab XXX OÜ osas
5.1.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba sissenõude pööramiseks rahalisele õigusele
-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
1 vt ka
-i ja teiste seaduste muutmise seaduse (millega täiendati
-i 3 1 peatükiga) eelnõu 106 SE seletuskirja, eelkõige
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5.
Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-420/19 on Soome pädevate asutuste vastavad hinnangud vastastikuse usalduse põhimõttel Eesti kohtule siduvad. MTA taotleb loa saamist XXX OÜ arvelduskontode arestimiseks Eesti krediidiasutustes summas 126 289 eurot, mis vastab Soome maksuhalduri hinnangule määratava maksukohustuse osas. MTA on kohtule kinnitanud, et XXX OÜ-l puudub registervara ja muu teadaolev vara Eestis. Arvelduskontode arestimine on küll intensiivne meede, mis võib takistada XXX OÜ-l ettevõtlusega tegemise, kuid see ei kaalu kohtu hinnangul antud juhul üle avalikku huvi maksukohustuse korrektse täitmise vastu. Seega saab pidada täitetoimingu valikut (
MTA on ühtlasi selgitanud, et juhul, kui XXX OÜ-l on mitu arvelduskontot, milledel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist Soome maksuhalduri poolt tõenäoliselt täiendavalt tasumisele määratava maksunõude summa (126 289 eurot), on XXX OÜ-l võimalus anda sellest MTA-le teada ning sellisel juhul vabastab MTA XXX OÜ arvelduskontod, milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata Soome maksuhalduri tõenäolist maksunõuet üle tagama. MTA on esitanud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (
MTA on kinnitanud, et lõpetab
1 lg 3 kohaselt XXX OÜ vastu suunatud täitetoimigud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX OÜ on esitanud tagatise. 5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Eesti krediidiasutustes asuvatele XXX OÜ arvelduskontodele summas 126 289 eurot. 6.
alusel antava loa olemust ja eesmärki arvestades on põhjendatud taotluse lahendamine XXX OÜ arvamust küsimata ning viivitada määruse kättetoimetamisega XXX OÜ-le kuni täitetoimingu sooritamiseni. Kohus toimetab esmajärjekorras käesoleva määruse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte XXX OÜ-le. 7. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.