← Eesti

1-21-3503/486

Obsah (21)§ 211§ 201§ 381§ 344§ 298§ 22§ 63§ 68§ 491§ 73§ 78§ 83§ 831§ 832§ 288§ 14§ 65§ 64§ 209§ 217§ 55

1-21-3503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3503 Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Mark

§ 211

lg 1,

§ 201

lg 2 p 2, 4,

§ 381

järgi; Daniel Nevsky süüdistuses

§ 201

lg 2 p 2, 4 järgi; K.F ’i süüdistuses

§ 344

lg 1 järgi; Ilya Dyagelev süüdistuses

§ 211

lg 1,

§ 298

lg 2 p 3,

§ 201

lg 2 p 2, 4 järgi; TRANSPIRE OÜ süüdistuses

§ 201

lg 3 järgi Apellatsiooni esitajad Riigiprokurörid Sigrid Nurm ja Jürgen Hüva, kolmanda isiku U.F esindaja Aleksei Smelov, Daniel Nevsky ja OÜ Transpire kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, Ilya Dyagelev ja tema kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh; kolmanda isiku F OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Sigrid Nurm ja Jürgen Hüva Ilya Dyagelev, ik 38603060224, Eesti kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 10-11.11.2020 ja vahistatud 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, mis asendati elektroonilise valvega 03.12.2021, määrus jõustus 21.01.2022, elektrooniline valve tühistatud 16.06.2022, tõkend elukohast lahkumise keeld 16.06.202218.05.2023); Prokurörid Süüdistatavad Daniela Dalberg-Dyageleva, ik 48003080276, Eesti kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; Daniel Nevsky, ik 38707310340, Eesti kodanik, töökoht: XXX, XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend puudub (oli kahtlustatavana kinni peetud 10-11.11.2020, s.o 2 päeva); Transpire OÜ, registrikood 14335786, asukoht: Suur-Karja XXX; seaduslik esindaja Daniel Nevsky; kehtivad karistused puuduvad; Kolmandad isikud Kaitsjad ja kolmandate isikute esindajad K.F, ik XXX, määratlemata kodakondsus, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 1; U.F, F OÜ Vandeadvokaadid Dmitri Teplõhh ja Olev Kuklase, Stella Veber, K.F kaitsja Anatoli Orlovski; U.F lepinguline esindaja Aleksei Smelov; kolmanda isiku F OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus osas, millega: 1.1. Kohus tunnistas Ilya Dyagelev, Daniela Dalberg-Dyageleva, Daniel Nevsky süüdi

§ 201

lg 2 p 2,4 ning Transpire OÜ

§ 201lg 3 järgi.

1.

  1. Kohus mõistis süüdistatavatelt Ilya Dyagelevilt, Daniela Dalberg-Dyagelevalt, Daniel Nevskilt ja Transpire OÜ-lt solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud esindajale makstud tasud osaliselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt) s.o summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta).
  2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  3. Tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva süüdi

§ 201lg 2 p 2 järgi; 2.2.

Tunnistada Ilya Dyagelev süüdi

§ 22lg 2 - § 201 lg 2 p 2 jägi; 2.3.

Tunnistada Daniel Nevsky süüdi

§ 22lg 3 - § 201 lg 2 p 2 järgi; 2.4.

Tunnistada Transpire OÜ süüdi

§ 22lg 3 - § 201 lg 3 järgi.

2.

  1. Mõista Eesti Vabariigilt välja F OÜ kasuks tema valitud esindajale makstud tasud osaliselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt) s.o summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta).
  2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt I. Dyagelevi kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 1500 eurot. Ülejäänud osa süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasust jätta süüdistatava enda kanda.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt D. Dalberg-Dyageleva kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 1280 eurot. Ülejäänud osa süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasust jätta süüdistatava enda kanda.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 320 eurot. Ülejäänud osa kolmanda isiku valitud esindajale makstud tasust jätta kolmanda isiku enda kanda. 2

(93)
  1. Mõista Eesti Vabariigilt Transpire OÜ ja Daniel Nevsky kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 439,20 eurot. Ülejäänud osa süüdistatavate valitud kaitsjale makstud tasust jätta nende endi kanda.
  2. Kolmandal isikul U.F apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. jaanuari 2024 otsusega tunnistati süüdi ILYA DYAGELEV

§ 298lg 2 p 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

Tunnistati süüdi Ilya Dyagelev

§ 211lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

Tunnistati süüdi Ilya Dyagelev

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes Ilya Dyagelevile liitkaristuseks 5 aasta pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10-11.11.2020 ja 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 10 kuud ja 9 päeva. Määrati, et KrMS § 414 lg 2 järgi loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

§ 491lg 1 alusel kohaldati Ilya Dyagelevile ettevõtluskeeldu 3 aastaks.

Tunnistati süüdi DANIELA DALBERG-DYAGELEVA

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Tunnistati süüdi Daniela Dalberg-Dyageleva

§ 211lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

Tunnistati süüdi Daniela Dalberg-Dyageleva

§ 381

järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes Daniela Dalberg-Dyagelevale liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Daniela Dalberg-Dyagelevale ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024. Tunnistati süüdi DANIEL NEVSKY

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1011.11.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat ja 11 kuud ja 28 päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Daniel Nevsky ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024. Tunnistati süüdi TANSPIRE OÜ (registrikood 14335786)

§ 201lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 10 000 eurot.

Määrati, et rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Mõisteti K.F õigeks

§ 344lg 1 järgi.

Sama otsusega tehti konfiskeerimise osas järgnevad otsustused: - Harju Maakohtu 08.11.2022 määruse alusel arestitud kolmandale isikule F OÜ (registrikood F) kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXXXXX 3

(93)(VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXXXX) konfiskeeriti

§ 831 lg 11, lg 12, lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel.

- Harju Maakohtu 15.11.2020.a kohtumääruse nr 1-20-8258 alusel arestitud ja Transpire OÜ pangakontol nr EE461010220280367223 olevad rahalised vahendid summas 125 545,16 eurot (15.02.2023 kuupäeva seisuga) konfiskeeriti

§ 831lg 1 ja § 84 alusel.

- Mõisteti Transpire OÜ-lt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Transpire OÜ pangakonto nr EE461010220280367223 jäeti kuni konfiskeerimisnõude rahuldamiseni arestituks. - Ilya Dyagelevi ja Daniela Dalberg-Dyageleva ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha kokku 132 850 eurot, mis oli kohtueelses menetluses jäetud arestimata ja kantud menetleja määruse alusel tagatiskontole, konfiskeeriti järgmiselt: o 125 000 eurot

§ 832lg 1 alusel Ilya Dyagelevi varana.

o 7850 eurot

§ 832lg 2 p 1 alusel Daniela Dalberg-Dyageleva varana.

-

§ 201

lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti Ilya Dyagelevilt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 80 510,96 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. -

§ 201

lg 4, § 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõisteti Daniela Dalbeg-Dyagelevalt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 119 969 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Sama otsusega süüteomenetluses tekitatud kahju osas otsustati: - Rahuldada Daniela Dalberg-Dyageleva taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. - Rahuldada F OÜ taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks välja ajavahemiku 10.11.2020-03.05.2021 eest varaline kahju 4455,09 eurot. - Jätta rahuldamata Ilya Dyagelevi, Daniel Nevsky ja OÜ Transpire taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. 2. Kokkuvõtvalt Ilya Dyagelevile

§ 298lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse (K1 tl 29-32p) kohaselt leppisid I.

Dyagelev ja DP (kes oli ametiisik

§ 288

lg 1 mõttes) eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal enne 04.09.2019 kokku, et I. Dyagelev lubab ja annab DPle tema KKK maja ehitamiseks rahalisi vahendeid, korraldab maja ehitusprojekti koostamise-, korraldab ehitusloa taotlemise, organiseerib maja ehitamiseks vajalikud spetsialistid (näiteks arhitekt – projekteerija, geodeet) ja - tasub nende eest, pakub vajalike materjalide soetamist ning maja projekti ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel tingimustel ning DP nõustub ja võtab need vastu selle eest, et vastuteenena kasutab enda ametiseisundit politseiametnikuna selleks, et lubab koguda, kogub ja edastab I. Dyagelevi palvel viimasele teda huvitavat politsei siseinfot ning kasutab enda ametialaseid koostöökontakte, mis aitavad I. Dyagelevil suunata tema ja tema kontrolli all olevate äriühingute suhtes tehtavaid otsuseid Finantsinspektsioonis, politseis ja muudes ametiasutustes ning kahjustada I. Dyagelevi äride konkurente. Süüdistuse kohaselt DP kasutaks oma ametiseisundit politseiametnikuna ning edastas I. Dyagelevile politsei andmekogudest andmeid ning menetlusinfot ja lubas menetlusi suunata I. Dyagelevi huvides kasutades oma ametialaseid koostöökontakte. Vastutasuna I. Dyagelev teadlikult lubas ja andis DPle kui ametiisikule üle vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses ja soodustusi ehitusmaterjalide soetamiseks. I. Dyagelevi, D. Dalberg-Dyageleva süüdistus

§ 211lg 1 järgi seisneb kokkuvõtlikult selles, et nemad olles grupis, panid ühist teoplaani järgides kavatsetult toime investeerimiskelmuse, 4

(93)kaasates pettuse teel Hoiu-laenuühistusse ERIAL hoiustajate vara, esitades avalikkusele teadlikult valeandmeid hoiu-laenuühistu omakapitali suuruse ning majandusaasta aruannetes hoiu-laenuühistu tegeliku olukorra kohta. Vastavalt hoiu-laenuühistu seaduse § 28 lg-le 9 ei tohi ühele hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20% hoiulaenuühistu omakapitalist. Osamakse suuruse järgi arvestatakse OÜ-le D igaaastane dividendide suurus, seega on osamakse suurus seotud kasumiga, mis OÜ-le D laekub ja seega on kuritegu toime pandud äriühingu huvides

§ 14lg 1 mõttes. Lisaks andis omakapitali suurendamine Hoiu

Laenuühistule ERIAL võimaluse väljastada I. Dyageleviga seotud äriühingutele suuremas mahus laene. Selleks, et näidata Hoiu-laenuühistut ERIAL likviidsena ja suurendada hoiu-laenuühistu osakapitali, korraldas I. Dyagelev koos D. Dalberg-Dyagelevaga D OÜ kaudu raharingi, mille eesmärgiks oli täita Hoiu-laenuühistu ERIAL seadusest tulev põhikapitali nõue ja jätkata majandustegevust, sh laenude väljaandmist ning hoiuste kogumist liikmetelt suuremas mahus. Perioodil 18.06.2018.a – 07.01.2020.a kandis D.Dalberg-Dyageleva I. Dyagelevi korraldusel OÜ D erinevatelt pangakontodelt hoiu-laenuühistu erinevatele pangakontodele ülekandeid äriühingu osamakse suurendamiseks 31 950 eurost 1 500 000 euroni. Vähemalt 1 315 827,20 euro ulatuses ülekannete tegemiseks kasutati Hoiu-laenuühistust ERIAL välja viidud raha, mida keerutati osadena erinevate Ilya Dyageleviga seotud äriühingute ja D OÜ vahel. Ülekannetel puudus tegelik majandussisu ja raha liigutati ainult seetõttu, et võimaldada D OÜ poolsed maksed osakapitali suurendamiseks. Näilike kordusülekannetega loodi avalikkusele pettuse teel mulje, et hoiulaenuühistu osakapital vastab seaduses toodud nõuetele ning hoiu- laenuühistu on likviidne, kasvav ja hoiused on tagatud, eesmärgiga kaasata uusi hoiuseid ja väljastada suuremas mahus laene. Hoiulaenuühistu ERIAL kontole D OÜ-st laekunud raha segunes kontol olnud ja sinna laekunud hoiustajate rahaga ja see kanti edasi erinevatele Ilya Dyagelevi ja Daniela Dalberg-Dyagelevaga seotud äriühingute E OÜ (endise nimega L OÜ), D OÜ ja EK OÜ pangakontodele. E OÜ-st (L OÜ) ja D OÜ-st liikus raha edasi Ilya Dyageleviga seotud ja tema kontrolli all olevatesse G LTD-sse ja sealt edasi P LTD-sse. EK OÜ kandis raha otse P LTD-sse. Seejärel kanti raha Ilya Dyagelevi korraldusel P LTD-st tagasi OÜ D pangkontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (P UAB) ja Daniela Dalberg-Dyageleva kasutas sama raha uuesti Hoiu-laenuühistu ERIAL osakapitali suurendamiseks vajalike maksete tegemiseks. Seega Hoiu-laenuühistu ERIAL osamakse suurendamine 31 950 eurost 1 500 000 euroni oli saavutatud samade rahasummade liigutamisega erinevate äriühingute pangakontode vahel ja tegelikult osakapitali suurendamist ei toimunud. Selleks, et näidata osakapitali suurendamist, tegi Daniela Dalberg-Dyageleva perioodil 18.06.2018.a – 07.01.2020.a D OÜ pangakontolt ülekanded hoiulaenuühistule ERIAL kogusummas 1 481 650 eurot. Hoiu-laenuühistu ERIAL osakapitali summa on alates 26.06.2018.a avalikult kättesaadavas äriregistri teabesüsteemis ja kodulehel www.erial.ee fikseeritud suuremas summas, kui see tegelikult raharingide tulemusel on. Nii Daniela Dalberg-Dyageleva kui ka Ilya Dyagelev olid teadlikud, et D OÜ-sse laekunud raha pärineb hoiu-laenuühistust ning seega avaldasid nad kavatsetult avalikkusele tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Hoiu-laenuühistu ERIAL näiliku osamakse suurendamise eesmärgiks oli luua hoiu-laenuühistu hoiustajatele vale ettekujutus tegelikest varalistest asjaoludest, nimelt sellest, et tulundusühistu majanduslik seis on edukas, ühistul on piisavalt rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamiseks ja hoiustajate ees kohustuste täitmiseks. Lisaks võimaldas osakapitali suurendamine hoiu-laenuühistu liikmetele, sealhulgas Ilya Dyageleviga seotud äriühingutele antud laenude summasid suurendada ja tõsta OÜ-le D väljamakstavate intresside suurust. Lisaks on Daniela Dalberg-Dyageleva Ilya Dyagelevi korraldusel esitanud valeandmeid Hoiulaenuühistu ERIAL 2018. aasta majandusaasta aruandes, eesmärgiga näidata ühistut kasumis olevana. Majandusaasta aruanne avalikustati kodulehel www.erial.ee ja seda tutvustati hoiustajatele üldkoosolekul. 5

(93)Muu hulgas on Hoiu-laenuühistusse ERIAL hoiustajana raha pannud D.X 48 144,26 eurot, G.G 35 000 eurot, OÜ R.D 4000 eurot, V OÜ 40 000 eurot, V.F OÜ 150 000 eurot, H.W 55 000 eurot (nimetatud osa kandis ta hiljem Hoiu-laenuühistu ERIAL osakute ostmiseks), R.J 65 000 eurot ning D.W 67 650 eurot. Kõik füüsilised isikud ning juriidiliste isikute seaduslikud esindajad on kinnitanud, et nad oleksid hoiustamisest loobunud, kui nad oleksid olnud teadlikud Hoiulaenuühistu ERIAL väiksemast osakapitalist ning majandusaasta aruannetes kajastatud andmete tegelikkusele mittevastavusest. I. Dyagelevile, D. D-Dyagelevale ja D. Nevskyle esitatud süüdistustes

§ 201

lg 2 p 2, 4 ja OÜ-le Transpire esitatud süüdistuses

§ 201

lg 3 järgi seisneb kokkuvõtlikult selles, et nemad grupis, ühise teoplaani alusel ja kavatsetult omastasid Hoiu-laenuühistu ERIAL (registrikood: 14411913, XXX) hoiustajate poolt hoiulaenuühistule usaldatud vara suures ulatuses, pöörates selle enda ning kolmandate isikute kasuks. I. Dyagelev, D. Dalberg-Dyageleva ja D. Nevsky leppisid omavahel kokku ühise teoplaani, mille kohaselt soetati läbi D. Nevsky äriühingu Transpire OÜ kinnistuid, mille hinda tõsteti kunstlikult ning seejärel müüdi kinnistud edasi EK OÜ-le. Hinnavahe, mis ei ole turusituatsioonis kujunenud, vaid mille eesmärgiks oli suunata hoiu-laenuühistu varalisi vahendeid I.Dyagelevi, D.DalbergDyageleva ning D.Nevsky poolt kontrollitavatesse äriühingutesse Transpire OÜ ja D OÜ jagati omavahelisele kokkuleppe alusel isikute vahel ära ning seeläbi loodi ebaseaduslike ja hoiulaenuühistu eesmärkidega vastuolus olevate ülekannetega võimalus omastada hoiu-laenuühistu vara. 2020.aasta mai- ja juulikuus Ilya Dyagelevi korraldusel ja koordineerimisel teostati kinnisvara tehinguid, mille osapooled olid Ilya Dyagelevi kontrolli all olevad äriühingud Transpire OÜ, mida esindas selle juhatuse liige Daniel Nevsky, Hoiu-laenuühistu ERIAL, mida esindas juhatuse liige Daniela Dalberg-Dyageleva ja Q (Daniela Dalberg-Dyageleva poolt välja antud volituse alusel) ja EK OÜ, mida esindas juhatuse liige Daniela Dalberg-Dyageleva ja Q (Daniela DalbergDyageleva poolt välja antud volituse alusel). Tehingute käigus soetas Transpire OÜ, Ilya Dyagelevi korraldusel, kinnistuid ja müüs neid EK OÜ-le hinnaga, mis ületas mitmekordselt kinnistute algset soetusmaksumust. Selleks, et välja maksta Transpire OÜ-le kinnistute müügihind võttis EK OÜ laene Hoiu-laenuühistult ERIAL. Tehingute tegelikuks eesmärgiks oli suures ulatuses raha ebaseaduslik Hoiulaenuühistust ERIAL välja viimine omastamise eesmärgil. Kuna kinnisvaratehingute tegemise eesmärk oli läbi Transpire OÜ kinnisvara hindade tõstmine lisamata kinnistutele lisandväärtust, siis nimetatud tehingud olid Hoiu-laenuühistu ERIAL varaliste huvide vastased ja ERIAL-i varaga tehingute tegemisel kahjustati ebaseaduslikult ühistu varalisi huve. Kuna I. Dyagelev kontrollis kõiki tehingutes osalevaid äriühinguid, D. Dalberg-Dyageleva, D. Nevsky ja Q osalesid nii algsete müügitehingute vormistamisel, millega Transpire OÜ ostis turuhinnaga kinnistud, kui ka kinnistute edasimüügi tehingutes EK OÜ-le, siis olid nad teadlikud kunstlikust turuhinnale mittevastavast hinnatõusust omastamise eesmärgil ja tegutsesid lepinguid sõlmides ja vara omastades kavatsetult. Eelpool selgitatud teoplaani alusel laekus perioodil 20.05.2020.a – 01.10.2020.a Transpire OÜ pangakontole nr EE461010220280367223 kinnisvaratehingute käigus kunstlikult tõstetud hinnavahena raha kogusummas 1 002 960 eurot. Tehingute tulemusel Transpire OÜ pangakontole nr EE461010220280367223 (AS SEB Pank) laekunud raha edastas Daniel Nevsky kõigepealt kinnisvaratehingutes kinnisvara algsetele omanikele ning ülejäänud osa, mille moodustas kinnisvaratehingute näilikult kõrgenatatud hinnavahe kandis D. Nevsky Transpire OÜ pangakontolt I. Dyagelevi korraldusel erinevatele I. Dyagelevi kontrolli all olevatele äriühingutele eesmärgiga nimetatud summad hoiu-laenuühistust omastada. I. Dyagelev ja D. Nevsky leppisid omavahel kokku, et D. Nevsky taotleb Hoiulaenuühistult EK soetamiseks laenu ning tehingute teostamise käigus tagastab saadud laenu koheselt ERIAL-ile, vabanedes seega intresside maksmisest. Või kandis EK OÜ Transpire OÜ-le ettemaksuna summad, mille eest kinnisvara soetati. Omavahendeid Transpire OÜ-l sellises mahus 6

(93)kinnisvara soetamiseks ei olnud. EK OÜ poolt Transpire OÜ-lt soetatud kinnistute ostu finantseeriti samuti Hoiulaenuühistu ERIAL vahenditest, luues seega olukorra, kus nii algne kinnisvara ost kui ka edasimüük toimus ERIAL-i varade arvelt. Nimetatud tehingute ainsaks eesmärgiks oli ebaseaduslikult näilike tehingutega omastada hoiu-laenuühistu vara, mis pöörati kolmandate isikute Transpire OÜ, I. Dyagelevi, D OÜ ja D. Dalberg-Dyageleva kasuks. Ilma D.Dalberg-Dyageleva teopanuseta ei oleks saanud kinnisvara soetada ega ka EK OÜ-le edasi müüa. Kuna tehingute jada valmistasid ette ja teostasid D. Dalberg-Dyageleva, I. Dyagelev ja D. Nevsky ühiselt, kontrollides kinnisvara liikumist ning leppides kokku hindade kunstlikus tõstmises, siis on isikud tegutsenud grupis kavatsusega omastada Hoiu-laenuühistu ERIAL vara, mille käsutamise õigus oli Hoiulaenuühistu ERIAL põhikirja p 5.10 alusel antud ühistu juhatuse liikmele D. Dalberg-Dyagelevale. Ülalkirjeldatud skeemi järgi teostati tehingud alljärgnevate kinnistutega: 1). VVV; 2) WWW; 3) ÜÜÜ; 4) ÄÄÄ. Vastavalt kokkuleppele Ilya Dyagelevi ja Daniel Nevsky vahel pidi Daniel Nevsky saama raha omastamise skeemis osalemise eest tasu 1% tehingute summast (nelja tehingu kogusumma on 1 692 000 eurot) ehk 16 920 eurot. Omastamise teel saadud raha kogusummas 1 002 960 eurot laekus perioodil 20.05.2020.a – 01.10.2020.a Transpire OÜ pangakontole nr EE461010220280367223 (SEB Pank AS) (ülalmainitud perioodil pangakontole laekumised teistest allikatest moodustasid 19 009,11 eurot). Seejärel perioodil 22.05.2020.a – 13.07.2020.a teostati Daniel Nevsky poolt ülekanded Transpire OÜ pangakontolt nr EE461010220280367223 (SEB Pank AS) Ilya Dyagelevi kontrolli all olevate äriühingute pangakontodele (ülekanded on tehtud Ilya Dyagelevi korraldusel). Hoiu-laenuühistult ERIAL omastatud rahast on tehtud 22.05.2020.a – 13.07.2020.a Transpire OÜ pangakontolt nr EE461010220280367223 (SEB Pank AS) Daniel Nevsky poolt alljärgnevad väljamaksed Ilya Dyageleviga seotud äriühingute pangakontodele näilike tehingute alusel (Transpire OÜ-l puudusid võlakohustused allnimetatud äriühingute ees), millega pöörati Hoiulaenuühistu ERIAL liikmete vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks: 1) Maksed Hoiulaenuühistu ERIAL pangakontole (vastavalt garantiikirjale) P LTD (äriühingu juhataja on Ilya Dyagelev) kohustuste täitmiseks kogusummas 100 000 eurot, 2) M OÜ pangakontole (vastavalt garantiikirjale) G LTD (juhataja Ilya Dyagelev) kohustuste täitmiseks kogusummas 100 000 eurot, 3) Maksed Hoiu-laenuühistu ERIAL pangakontole omastamise toimepanemiseks sõlmitud laenulepingute raames (Transpire OÜ poolt sõlmitud laenulepingud nr 0705020, nr 120520 kinnisvara ostuks vajaliku raha saamiseks) kogusummas 5 880 eurot. 4) Ülekanne G OÜ (ainuosanik ja ainuke juhatuse liige Ilya Dyagelev) pangakontole summas 39 600 eurot. 5) Ülekanne P LTD (ainuosanik ja juhataja Ilya Dyagelev) pangakontole summas 5 500 eurot. 6) Ülekanne D OÜ (ainuosanik ja ainuke juhatuse liige Daniela DalbergDyageleva) pangakontole summas 120 000 eurot. Nimetatud rahasummast 101 600 eurot kanti 03.06.2020.a D OÜ pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS Citadele Panka) Daniela Dalberg Dyageleva poolt internetipanga kaudu „9XX Automotive“ poe kontole sõiduauto Mercedes-Benz GLE 53 AMG, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXX eest tasumiseks. Sõiduauto on 10.06.2020.a registreeritud Eesti Autoregistris, reg.nr XXXXXX Sõiduauto omanik: D OÜ, sõiduauto kasutajad: Ilya Dyagelev, Daniela Dalberg Dyageleva. 7) Ülekanded Ilya Dyagelevi kontrolli all oleva äriühingu T (Bulgaaria registrikood XXXXXXXXXX) pangakontole summas 201 698 eurot 8) Ülekanne Ilya Dyagelevi kontrolli all oleva äriühingu E OÜ (registrikood XXXXXX) pangakontole summas 55 000 eurot. 9) Ülekanded D OÜ (registrikood XXXXXXX) (Ilya Dyageleviga seotud äriühingutele raamatupidamisteenust osutav äriühing) pangakontole kogusummas 1827,60 eurot. 10) Ülekanne Hoiu-laenuühistu ERIAL pangakontole erinevate laenulepingute raames kogusummas 8 654, 80 eurot. 11) Ülekanne M OÜ (registrikood XXXXXXXX) Ilya Dyageleviga seotud äriühingutele reklaamteenused osutav äriühing) pangakontole summas 57 429,60 eurot. Kokku summas 695 590 eurot. Samuti teostati Transpire OÜ pangakontolt nr EE461010220280367223 (AS SEB Pank) Daniel Nevsky poolt ülekanded kogusummas 143 340,08 eurot Maksu- ja Tolliameti pangakontole nr 7
(93)EE351010052031000004 alljärgnevalt: - 19.06.2020.a summas 111 706,82 eurot selgitusega „makse teostamine emaksuametist/cpg/20445103“; - 19.07.2020.a summas 30 632,06 eurot selgitusega „makse teostamine emaksuametist/cpg/20506207“ - 24.07.2020.a summas 1001,20 eurot viitenumbriga „36056617“ Samuti teostati Daniel Nevsky poolt Transpire OÜ pangakontolt nr EE461010220280367223 (AS SEB Pank) ülekanded Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE571010220229377229 alljärgnevalt: - 25.05.2020.a summas 122,25 eurot viitenumbriga „77760004646050“; - 03.07.2020.a summas 110 eurot selgitusega „12442502 2020/VM/3550“; 23.09.2020.a summas 235 eurot selgitusega „13729850 2020/KR/5389“ Seega Ilya Dyagelev, Daniela Dalberg-Dyageleva, Daniel Nevsky ja Transpire OÜ (juhatuse liige Daniel Nevsky) tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, Q kaasaitamisel, kavatsetult omastasid ebaseaduslikult Hoiulaenuühistu ERIAL rahalisi vahendeid kogusummas 1 002 960 eurot. Nimetatud vahendid kanti hilisemalt Transpire OÜ juhatuse liikme Daniel Nevsky poolt vastavalt Ilya Dyagelevi korraldustele edasi Ilya Dyagelevi, Daniela Dalberg-Dyageleva, Daniel Nevsky ja Transpire OÜ kulude katmiseks. Kuna Transpire OÜ sai nimetatud kannetest majanduslikku kasu, tasus oma kohustusi ning tõstis käivet, siis on antud kuritegu toime pandud Transpire OÜ huvides

§ 14lg 1 mõttes.

Daniela Dalberg-Dyageleva süüdistus

§ 381järgi seisneb kokkuvõtlikult selles, et tema Hoiu-Laenuühistu ERIAL

(14411913)ja EK OÜ
(12880472)juhatuse liikmena, esitas nii 2018 aasta kui 2019 aasta teadvalt äriühingu osanikele ja hoiu-laenuühistu audiitoritele HLÜ Erial konsolideeritud majandusaasta aruandes ning samuti OÜ EK juhatuse liikmena 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmeid nii äriühinguid auditeerinud audiitoritele kui äriühingu osanikele ja liikmetele. K.F süüdistus

§ 344

lg 1 järgi seisneb kokkuvõtlikult selles, et tema koos KKga perioodil 01.07.2019.a – 03.07.2019.a, võltsisid Hoiu-laenuühistu ERIAL laenukomitee otsuseid, olles teadlikud, et need on koostatud ja allkirjastatud tegelikkusest hiljem. 03.07.2019.a kella 01.31 kuni kella 14.42 allkirjastasid KK ja K.F tagantjärgi ülalkirjeldatud laenukomitee otsused, mis kandsid vormistamise kuupäevi 11.06.2018.a, 21.06.2018.a, 01.07.2018.a, 30.07.2018.a, 13.09.2018.a ja 31.10.2018.a. AK allkirja võltsis laenukomitee otsustel kriminaalmenetluses tuvastamata isik. Dokumendi allkirjastamisel olid KK ja K.F teadlikud sellest, et nende poolt tagantjärgi allkirjastatud dokumendid kinnitavad, et Hoiu-laenuühistu ERIAL poolt 2018.aastal E OÜ-le, ERIAL OÜ-le ja EK OÜ-le välja antud laenud kogusummas 2 163 000 eurot olid välja antud vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele ja Hoiu-laenuühistu ERIAL põhikirjale ja nimetatud dokumentide allkirjastamisega on võimalik saada audiitorilt positiivne hinnang hoiu-laenuühistu majandusaasta aruandele. ESITATUD APELLATSIOONID

  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni 1) Riigiprokurörid Sigrid Nurm ja Jürgen Hüva, 2) süüdistatav Ilya Dyagelev ja tema kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, 3) süüdistatav Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, 4) süüdistatavate Daniel Nevsky ja OÜ Transpire kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, 5) kolmanda isiku U.F esindaja Aleksei Smelov; kolmanda isiku F OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh.
  2. Prokuratuur oma apellatsioonis ei nõustu maakohtu poolt otsuses K.F õigeksmõistmise osas toodud põhjendustega ning leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ning menetlusõigust ja sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele otsusele K.F osas. Lisaks ei nõustu prokuratuur kohtu poolt I. Dyagelevile mõistetud põhikaristuste määradega ning mõistetud liitkaristusega ja D. Dalberg-Dyagelevale lisakaristuse kohaldamata jätmisega, leides, et kohus on ka antud juhul materiaalõigust valesti kohaldanud ning kohtu argumentatsioon karistuste 8

(93)mõistmise osas on kohati vasturääkiv ja seetõttu ei ole kohtulahend jälgitav ja arusaadav. Viimasena ei nõustu prokuratuur maakohtu otsustusega mõista süüdistatavale välja viivis alusetult hoitud sularaha osas ning leiab, et ka siinkohal on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Lisaks palub prokuratuur ringkonnakohtu seisukohti antud menetluses tekkinud menetluslikule olukorrale jälitustoimingute stenografeerimise osas, et tagada ühtlane kohtupraktika. Muus osas prokuratuur maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust ei vaidlusta. 3.1. K.F süüdistust puudutavas osas maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et HLÜ ERIAL laenukommitee (koosseisus K.F, KK ja AK) otsuseid nendel dokumentidel märgitud kuupäevadel ei allkirjastatud. Kohtu hinnangul ei tekitanud need dokumendid (laenukommitee otsused) ei äriühingule endale ega ka kolmandatele isikutele vahetult õigusi ega kohustusi. Nende dokumentide ja ka nende allkirjastamise eesmärk oli lihtsalt kinnitada teatud nõuete järgimist vastavalt HLÜ seadusest ja põhikirjast. Süüdistuse kohaselt oli nimetatud dokumentide allkirjastamisega võimalik saada positiivne hinnang hoiu-laenuühistu majandusaasta aruandele. Samas süüdistuses ei ole esitatud ühtegi väidet, et milliste esitatud või esitatavate andmete esitamisel oleks audiitori positiivne hinnang kindlasti õnnestunud või ebaõnnestunud. Kohus leidis, et süüdistuses märgitud asjaolu, et võltsitud dokumentide alusel oli võimalik saada audiitori positiivne hinnang on nii üldine, et ei näita tegelikkuses seda, millist õigust oli sellega üldse võimalik omandada. Kuna süüdistuses nimetatud positiivset hinnangut koosseisu mõttes omandatava õigusena pole täpsemalt sisustatud, siis ei ole võimalik ka kohtul süüdistuse piiridest väljumata hakata seda ise sisustama. Kokkuvõttes leiab kohus, et

§ 344

lg 1 koosseis on selles osas täitmata ning K.F tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Apellandi arvates maakohus on jätnud analüüsimata ja arvestamata audiitori ütlused osas, mis paigutab positiivse hinnangu õiguslikku konteksti ja millest tulenevalt on otseselt nähtav, millist kasu sai HLÜ ERIAL nimetatud laenukomitee otsuste esitamisel audiitorile. Esmalt vajab selgitamist see, et HLÜS § 41 lg 1 kohaselt on audiitor HLÜ-des kohustuslik. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on audiitoril kohustus kontrollida HLÜ usaldusväärsust (§ 27) ja seda, kas nõuded laenude andmiseks on täidetud (§ 27). Muuhulgas sätestab HLÜS § 28, et laenu andmisel peab olema tehtud analüüs selle kohta, kas laenusaaja on maksevõimeline, Olukorras, kus väljastatakse laene suuremas summas, kui on üldkoosolekul kokku lepitud siis peab igakordselt sellekohase otsuse langetama ka laenukomitee ja kui laene antakse seotud isikutele, siis saab laenu anda ainult üldkoosoleku otsusega. Seega on audiitorile pandud seadusega kohustus laenude andmise eelduseid kontrollida ja anda sellekohane hinnang. Kui vaadata, milliseid hinnanguid audiitorid annavad, siis on need alljärgnevad„puhas“ otsus, ehk positiivne hinnang, „märkusega“ otsus, arvamuse avaldamata jätmine, vastupidine otsus ehk negatiivne hinnang. 1 Tegemist ei ole asjaoluga, mida peaks prokuratuur kuidagi eraldiseisvalt tõendama, vaid iga majandusaasta aruannetega kokkupuutuv inimene nimetatud teadmist omab, selle saab tunnistada üldtuntuks KrMS § 60 lg 1 ja 3 alusel. Kohtus uuritud tõenditega on seega kinnitust leidnud süüdistusversioon, et tagantjärgi vormistatud laenukomitee otsused tagasid HLÜ-le ERIAL avaliku majandusaasta aruande juurde ilma märkusteta positiivse audiitorhinnangu. Juhul, kui nimetatud laenukomitee otsuseid ei oleks esitatud, on audiitor kohtus kinnitanud, et tema hinnang oleks olnud märkustega, ehk see oleks mõjunud negatiivselt. Kohtu viited positiivsele hinnangule, kui liiga laiale mõistele on arusaamatud. Audiitorhinnangute astmestikku arvestades on eelpool nimetatud termin positiivne otsus ja selle kasutamine süüdistuse tekstis arusaadav ning põhjendatud, tegemist ei ole laialivalguva etteheitega nagu on leidnud kohus. Õigus kajastada majandusaasta aruande juures positiivset audiitori arvamust oligi tingitud sellest, et audiitor sai lisaks juba esitatud dokumentidele ka küsitud laenukomitee otsused. Nagu kohus on ka ise otsuses toonitanud, puudub vaidlus, et laenukomitee otsused vormistati tagantjärgi, tegemist on intellektuaalse võltsimisega ja nimetatud võltsitud dokumentide esitamisega 1 https://www.audiitorkogu.ee/est/mida-audiitor-utles 9

(93)IEle loodi õigus saada positiivne, st märkusteta audiitorhinnang, mis lisati avalikult kättesaadavale HLÜ ERIAL majandusaasta aruandele. 3.
  1. Prokuratuur vaidlustab I. Dyagelev’ile mõistetud karistuse. Apellatsioonis ei vaidlusta prokuratuur kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et I. Dyagelev ei pannud kuritegusid osaliselt toime eelneva kuriteo eest mõistetud katseajal, küll ei nõustu prokuratuur kohtuga mõistetud üksikkaristuste ja karistuse liitmise osas. Kohus on hinnanud I. Dyagelevi süü kõigis talle etteheidetavates kuritegudes kas keskmiseks või isegi sanktsiooni keskmisest suuremaks. Kohtuga ei saa nõustuda selles, et kõik I. Dyagelevi teod on seotud HLÜ-ga ERIAL, st samas sfääris ja toime pandud samal ajal, siis ei tuleks üksikkaristustest raskeimat märkimisväärselt suurendada. Esiteks on I. Dyagelevi puhul talle ette heidetud esimese astme kuriteona altkäemaksu andmist ja lubamist ning teise astme kuritegudena varavastaseid kuritegusid omastamist ja investeerimiskelmust. Seega ei ole tegemist mitte kuidagi samasse sfääri kuuluvate kuritegudega, altkäemaksu puhul kaitseb riik hoopis teistsugust hüve kui varavastaste kuritegude puhul. Teiseks vajab märkimist, et juba ainuüksi see, et isik on oma tahtmise saavutamiseks nõus petma avalikkuselt välja vahendeid, seejärel neid liigutama läbi keeruliste skeemide enda kontrolli all olevatesse äriühingutesse ning lisaks on ta asunud oma positsiooni parendama ka politseiametnikule altkäemaksu andes, näitab üheselt, et oma eesmärkide saavutamiseks ei kohku ta tagasi mistahes kuriteo toimepanemisest ja tegemist on isikuga, kes ei austa õiguskorda. See omakorda iseloomustab isiku retsidiivsust ja ohtlikkust ning seetõttu ei ole põhjendatud isikule karistuse mõistmisel üksikkaristuste sellel määral katmine, mida maakohus oma otsuses on teinud. Sisuliselt on suure kannatanute ringiga varavastaste tegude eest lõpptulemusena kohtu poolt määratud karistus taandatav 8 kuule vangistusele, mis ilmselgelt ei vasta isiku süü suurusele. Ja tulenevalt eeltoodust on prokuratuur seisukohal, et kohus on I. Dyagelevile karistusi mõistes rikkunud oluliselt materiaalõigust. Siinkohal ei ole asjakohased ka kohtu viited konfiskeerimisele, kuna kriminaalmenetluses on tuvastatud, et suur osa HLÜ-st ERIAL välja viidud rahast liikus I. Dyageleviga seotud äriühingutele, kust see ka dividendidena välja võeti. Asjaolu, et I. Dyagelev ei suutnud oma sissetulekute legaalsust kohtumenetluses tõendada näitab üheselt, et suure tõenäosusega puuduvad sellekohased usutavad tõendid ja tegelikkuses ongi tegemist HLÜ hoiustajate varadega, mida plaaniti kasutada oma hüvanguks. Prokuratuur leiab, et I. Dyagelevile mõistetud karistuste liitmisel ja lõpliku karistuse moodustamisel tuleb talle mõistetavat karistust oluliselt suurendada ja siinkohal jääb oma süüdistuskõnes toodud karistusettepanekute juurde (vt kõne lk alates 85 jj, p 10.1). 3.
  2. Prokuratuur vaidlustab D. Dalberg-Dyageleva suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmist. Lisakaristuse kohaldamata jätmist põhjendas kohus järgnevalt – kuigi D. Dalberg-Dyageleva panus kuriteo toimepanemisel oli suur, tuleb arvestada, et juhtiv roll oli siiski tema abikaasal I. Dyagelevil. Kohus on oma otsust lisakaristust mitte kohaldada põhjendanud ainult sellega, et D. DalbergDyageleva on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, kuid jätnud arvestamata olukorra, mis kehtis kuriteo toimepanemise ajal. Tänu sellele, et D. Dalberg-Dyageleva nõustus olema nii HLÜ ERIAL, kui ka viimase tütaräriühingute juhatuse liige ja täitma oma abikaasa I. Dyagelevi korraldusi, viidi ellu investeerimiskelmuse ja omastamise koosseisud. Lisaks on D. Dalberg-Dyageleva menetluse kestel näidanud, et ta ei ole oma rikkumisi mõistnud, vaid hoopis vastupidi, ta on asunud aktiivselt tegutsema, et vältida kriminaalmenetluses varade konfiskeerimist. Viimasele viitab otseselt D OÜ registrist kustutamine ja F OÜ loomine, mille osas on maakohus õigesti otsuses viidanud, et tegemist ei olnud majanduslikust huvist kantud käigu, vaid varade konfiskeerimise vältimise eesmärgil tekitatud olukorraga. Olukorras, kus I. Dyagelev on juhtinud HLÜ ERIALi ja nimetatu tütaräriühinguid läbi oma abikaasa 10
(93)ei ole kuidagi välistatud sarnase skeemi kasutamine tulevikus. Lisaks on F OÜ saanud tänaseks endale õiguse saada tulu ERIAL-i osanikuna, läbi osaluse omandamise, mis varasemalt kuulus D OÜ-le. Antud olukorras näiliselt olemasoleva õiguse toestamine kahjustaks HLÜ ERIAL hoiustajaid veelgi, kuna kohus on tuvastanud, et osalus, mida D OÜ omana näidati oli kunstlikult raharingide abil tekitatud. Samuti on üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt oluline välja tuua, et seadusandja on hakanud järjest rohkem tähelepanu pöörama isikutele, kelle pidev käitumismuster viitab kuritarvitustele äriühingutega, millega diskrediteeritakse ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. Ainuüksi kohtu poolt mõistetud kehtiv karistus ei hoia ära õiguskorra kaitsmise huvi, mida on toonitanud Riigikohus eespool viidatud lahendis, vaid sisuliselt jätab D. Dalberg-Dyagelevale vabad käed jätkata hoiustajate huvide kahjustamisega ning viia ellu järgnevaid skeeme tulu teenimise eesmärgil. Seetõttu leiab prokuratuur, et lisakaristuse kohaldamine ka D. Dalberg-Dyagelevale on põhjendatud ja seda tuleb antud olukorras ka kohaldada. 3.
  1. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsust D. Dalberg-Dyageleva varalise kahju nõude väljamõistmise osas. Maakohus on kohtuotsuses selgitanud, et 10.11.2020 toimunud läbiotsimise käigus võeti D. DalbergDyagelevalt ära muuhulgas sularaha 7 850 eurot. Nimetatud raha kanti 29.03.2021 Rahandusministeeriumi tagatiskontole, kuid vara ei olnud kohtu poolt arestitud. Kohus nõustus kaitsjaga, et D. Dalberg-Dyageleval on tekkinud kahju sularaha hoiustamisega perioodil, mil menetlejal puudus vara enda valduses hoidmiseks alus s.o. 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 15.01.
  2. Sellest tulenevalt mõistis kohus D. Dalberg-Dyageleva kasuks välja viivised põhinõudelt summas 2 030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 10.11.2020 toimunud läbiotsimisel I. Dyagelevi ja D. Dalberg-Dyageleva elukohas aadressil Tallinn, Pirita tee 20a-1/93 leiti ja võeti ära sularaha kogusummas 132 850 eurot. Sularaha oli paigutatud garderoobi kappi nelja erinevasse asukohta (vt siinkohal süüdistuskõne lk 79, p 9.1) ning väiksem summa sularaha (950 eurot) leiti ja võeti ära D. Dalberg-Dyageleva käekotis olnud rahakotist. Kohtueelse menetluse faasis keeldusid mõlemad abikaasad ütlusi andmast. Seda ka vara puudutavas osas. 19.11.2020 toimunud ülekuulamisel teavitas D. Dalberg-Dyageleva uurijat, et soovib äravõetud sularaha tagastamist. Samal ajal ei konkretiseerinud kahtlustatav, millist summat ta täpselt silmas peab või kust see vara pärineb. Sellest taotlusest keelduti prokuratuuri 17.12.2020 määrusega, mille D. Dalberg-Dyageleva kaitsja kohtumenetluses ka kohtule üle andis. Alles kohtumenetluse viimases etapis kaitsjate tõendite voorus sisenes menetlusse kolmas isik U.F (D. Dalberg-Dyageleva ema) ning väitis läbi oma esindaja, et äravõetud sularaha kuulub 125 000 euro ulatuses talle. Järgnevalt võttis D. Dalberg-Dyageleva omaks 7 850 euro kuuluvuse. Maakohus ei lugenud õigustatult tõendatuks kolmanda isiku väiteid, kuid tunnistas 7 850 euro kuuluvust süüdistatavale. Samal ajal tuleb meenutada, et kuigi kõigil süüdistatavatel oli võimalus juba eelnevalt selliste väidetega välja tulla, siis seda kohtueelses menetluses ei tehtud. Seetõttu leiab prokuratuur, et toodud asjaolude taustal on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, kui on heitnud ette prokuratuurile kogu äravõetud sularaha arestimata jätmist ning mõistes süüdistatava kasuks välja viivise otsuses toodud ulatuses. Olukorras, kus isikud ütluste andmisest keelduvad, tuvastatud on sularaha liikumine nii nende endi kui nende äriühingute kontodelt ei oleks mõeldav, et prokuratuur hakkab juhuvalikuga tegema arestimistaotluseid eeluurimiskohtunikule ning väitma, et sularaha omanikuks on just see taotluses nimetatud juriidiline või füüsiline isik. Eluliselt usutav on, et isik, kellele kuulub õiguspäraselt selline hulk sularaha on ise huvitatud selle tagastamisest ja seega on ka menetluses aktiivne. Prokuratuuri hinnangul saab pidada põhjendatuks viivise väljamõistmist summalt, mis leiti D. Dalberg-Dyageleva rahakotist s.o. 950 eurot. Ülejäänud summalt viivise väljamõistmise osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele olulise kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 2 11
(93)alusel. 3.
  1. Prokuratuur palub ringkonnakohtu seisukohta seoses maakohtus tekkinud vaidlusega jälitustoimingute stenografeerimise osas. Maakohus on kohustanud Keskkriminaalpolitseid kaitsjate taotlusel väljastama neile nende kaitseversiooni tõendamiseks vajalike ja jälitustoimingutega kogutud kõnede stenogrammid, viidates, et kuna KrMS § 12610 lg 1 paneb jälitustoimingu protokollimise kohustuse jälitusasutuse ametnikule, siis ei saa kaitsjad ise neile vajalikke stenogramme koostada. Seejärel on kohus kohtumenetluse käigus võtnud vastu ka kaitsjate enda poolt tehtud stenogramme. Kohtuotsusest aga ei selgu, kas kohus on lugenud kaitsjate esitatud ja nende poolt koostatud stenogrammi lubatavateks tõenditeks või mitte. Kohtuotsuse kui terviku mõttes saab asuda seisukohale, et kohus on tuginenud kogu jälitusteabele ja seega lõppkokkuvõttes ikkagi aktsepteerinud ka kaitsjate endi stenogramme. Prokuratuur väljastas algselt kaitsjate palvel nende poolt märgistatud kõned täies mahus jälitusprotokolli lisaks oleva CD plaadiga. Protokolli kanti kõnede toimumise aeg, kuid kõnesid ei stenografeeritud, kuna prokuratuuril puudus teadmine, millises mahus soovivad kaitsjad kõnesid tõendina kasutada. Kuna valdavas osas olid kõned venekeelsed, siis ei olnud protokolli juurde lisatud ka tõlkeid. Prokuratuuri hinnangul on kohus tõlgendanud valesti kriminaalmenetluse seadustikku ning seeläbi jõudnud ekslikule järeldusele prokuratuurile korralduse andmisel. Kohus on prokuratuuri kohustanud kohtumenetluses koostama õigustavaid tõendeid, mis on otseses vastuolus võistlevuse põhimõttega. Kohtueelse menetluse uurimispõhimõtet ei saa üle tuua kohtumenetlusse. Prokuratuur ei saa ega pea looma kaitsjatele tõendeid, mille esitamise kohustus ei lasu prokuratuuril. Siinkohal tuleb rõhutada, et prokuratuur ei ole loonud menetluses olukorda, kus kaitsja ei saaks ise endale vajaminevat sobilikuks tõendiks vormistada ja ka tõendi kohtus esitamine ei ole olnud kuidagi takistatud. Viimast iseloomustab juba asjaolu, et osaliselt said kaitsjad ise stenogramme koostada ja kohus need ka vastu võttis. Seega kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et kohtu korraldus koostada kaitsjatele vajalikus mahus stenogramme oli ebaseaduslik ja kohus on rikkunud menetlusseadust ka olukorras, kus ta ühelt poolt on pidanud lubatavaks kaitsjate poolt koostatud stenogrammide vastuvõtmist, teisalt rõhutanud, et nad ei tohi ega ka saa neid kriminaalmenetlusseadustikust tulenevalt ise koostada. Lõpuks on kohus jätnud otsuses üldse analüüsimata, milliste kõnede stenogramme ta kasutab ja lubatavaks peab ja milliseid mitte. Kuigi kohtu nimetatud rikkumine ei ole oluline menetlusnormide rikkumine, siis on tegemist praktikast irduva otsustusega ja seetõttu palub prokuratuur ringkonnakohtu seisukohta, et edasistes menetlustes oleks mõlemal menetluspoolel kindel teadmine, kuidas ja kes võib ja peab tõendi jälitusega kogutud teabest looma. 3.
  2. Prokuratuur palub: 3.6.
  3. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus 1-21-3503 K.F õigeksmõistmise osas. 3.6.
  4. Mõista K.F süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 3 alusel moodustada mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus Harju Maakohtu 13.08.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega (2 aastat ja 9 kuud) ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust. Liitkaristusest on K.F Harju Maakohtu 13.08.2019 otsusega mõistetud 2 aastat ja 9 kuud vangistuse osas lõplikult karistuse kandmisest vabastatud ning see karistus lõppes katseaja lõppemisega 12.08.2022 (selline liitmine on võetud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2023 lahendist nr 1-19-6226). Liitkaristuse ülejäänud osa 3 kuud vangistust jätta K.F suhtes

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata kui K.F ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.6.3 Tühistada Ilya Dyagelevile Harju Maakohtu poolt mõistetud üksikkaristused ja karistuste 12

(93)liitmise tulemusel saadud ärakandmisele kuuluv karistus. 3.6.4. Teha uus otsus, mille alusel mõista Ilya Dyagelevile

§ 298

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest 7 aastane vangistus.

§ 211

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest 4 aastane vangistus.

§ 201

lg 2 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest 4 aastane vangistus.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista Ilya Dyagelevile 10 aastat vangistust. I.Dyagelev oli kinnipeetud ajavahemikul 10.11. kuni 11.11.2020 s.o. 2 päeva. Seejärel ta vahistati alates 03.12.2020 kuni 21.01.2022, Seega viibis süüdistatav

§ 68

lg 1 mõttes eelvangistuses 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva (kinnipidamine 2 päeva + vahi all oldud aeg 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva). Lõplikult ära kantavaks karistuseks palub prokuratuur Ilya Dyagelevile määrata 8 aastat 10 kuud ja 11 päeva vangistust. 3.6.5. Tühistada Harju Maakohtu otsus Daniela Dalberg-Dyagelevale lisakaristuse kohaldamata jätmise osas. 3.6.6. Kohaldada Daniela Dalberg-Dyageleva osas lisakaristusena

§ 491lg 1 alusel ettevõtluskeeldu tähtajaga 2 aastat.

3.6.

  1. Tühistada Harju Maakohtu otsus, millega rahuldati Daniela Dalberg-Dyageleva taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõisteti Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.6.
  2. Rahuldada D. Dalberg-Dyageleva taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis põhinõudelt (950 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
  3. Süüdistatav Ilya Dyagelelevi kaitsja leiab oma apellatsioonis, et maakohus analüüsis tõendeid meelevaldselt ja valikuliselt, rikkudes sellega KrMS § 61 lg 2 nõudeid, millest johtuvalt on vaidlustatud kohtuotsus vastuoluline ning suuremas osas järelduste kujunemine mittejälgitav. Muuhulgas ka kaitsja tõendite kogumis hindamata jätmine tõi kaasa ebaõige järelduse. 4.
  4. Altkäemaksu episood Seonduvalt süüdistuse etteheitega I. Dyagelevi poolt DPle laenu andmise osas maakohus on asunud seisukohale (otsuse punkt 13), et on tuvastatud, et I. Dyagelev andis DPle vara kokku vähemalt summas 61 030,97 eurot. Samuti asus maakohus seisukohale (otsuse punkt 14.3), et „küll aga ei ole võimalik jälitustoimingute protokollides kajastatud vestluste pinnalt kindlalt järeldada, et ehitusmaterjalidele soodustuste lubamine oli eraldi osategu. /…/ “. Maakohtu põhjendus on selles osas vastuoluline. Esiteks on väär maakohtu väide, et „süüdistuse kohaselt koosnes I. Dyagelevi poolt DPle antud 61 030,97 eurot, mida süüdistus peab koosseisu mõtte varaks järgmistest osadest: - Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasummadest, millest HN võttis 19 000 eurot sularahas välja ja andis üle DPle; - I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasumma, millest HN tasus DP eest AS A arveid summas 5702,89 eurot“ - Dyagelevi poolt DPle vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha. Süüdistuses on selgelt kajastatud, et DP küsis 08.04.2020, 14.05.2020 ning 18.07.2020 ja I. Dyagelev lubas anda DPle mitteametlikku laenu 35 000 eurot, lisaks 30 000 eurot ja 15 000 eurot, so kokku 80 000 eurot, mille kättesaamiseks DP ja I. Dyagelev mõtlesid koos välja skeemi, mille käigus rahvusvaheliste e-makseteenuste „Payoneer“ ja „WorldLink“ vahendusel kandis I. Dyagelev raha osade kaupa kolmanda isiku, so Harri Nukke pangakontole, kes I. Dyagelevi ja DP suunistel võttis selle sularahas osade kaupa välja vähemalt 19 000 euro ulatuses, andis DPle üle ning tasus DP jaoks AS A´le arveid mitte vähem kui 5702.89 euro ulatuses. Samuti andis I. Dyagelev DPle vahetult üle sularaha kokku vähemalt 15 000 euro ulatuses. Järelikult süüdistuse kohaselt eespool viidatud summad (so Harri Nukke pangakontole üle kantud, hiljem sularahas välja võetud 19 000 eurot ja 13

(93)maksed AS-le A arvete eest mitte vähem kui 5702,89 euro ulatuses) on DP poolt varasemalt küsitud ja hiljem saadud laen. Sellises olukorras tuleb just süüdistuse kohaselt ka sularaha kokku vähemalt 15 000 euro ulatuses pidada laenuks. Seda just põhjusel, et märgitud summad on just süüdistuses kajastatud ühes lõigus, mis käsitleb just laenutehinguga seotud asjaolusid. Seega moodustavad kokku süüdistuses laenuna (mitte varana) käsitletud summad (39 707,89 eurot = 19 000 + 5702,89 + 15 000), ehk üle poole kogu süüdistuse mahust (so 61 030,97 eurot). Varalise soodustusena ametiisiku jaoks ei saa käsitleda lihtsalt laenu võtmist (so laenulepingu sõlmimist), kuna laenu võtmisega kaasneb koheselt ka varaline kohustus saadud laenu tähtaegselt tagastada (VÕS § 396 lg 1 2 ). Soodustusest saab küll rääkida, kui laenulepingust tulenevad ametniku jaoks soodsamad tingimused (nt laenuintressi puudumine, laenuvõimekuse hindamata jätmine, tagatiseta laen, või kui suur laen antakse isikule, kes ei oleks sarnases summas laenu saanud). Sõltumata sellest, et laenulepingu sõlmimisel suureneb laenuvõtja varaliste õiguste kui ka kohustuste maht, siis ei muutu olukord ametniku jaoks pelgalt laenu võtmisega soodsamaks. Seega ei saa üksnes laenulepingu sõlmimist käsitleda varalise soodustusena (ehk korruptiivse tuluna) KVS § 4 lg 1 mõistes. Süüdistuses ei piisa üksnes kajastada laenu andmist, vaid süüdistuses oleks pidanud olema kajastatud faktilised asjaolud, mille põhjal kohtul oleks võimalik jaatada, miks antud juhul oli tegemist soodustusega. Selles osas on süüdistus puudulik. Süüdistusakt ei kajasta ühtegi faktilist asjaolu, mis võib näidata, et laenulepingu sõlmimine oli ametniku jaoks soodustus, ehk temale tekitati soodsam või kasumlikum positsioon. Sellises olukorras ei saa lihtsalt laenu andmist käsitleda soodustusena

§-i 294 ja 298 mõistes. Projektitööde ja ehitusloa taotlemise tasu 7200 € maksmise osas leiab kaitsja, et maakohus on alusetult asunud seisukohale, et üheks altkäemaksu osaks oli muuhulgas DPle tema ehitatava maja KKK ehituse projekttööde ja ehitusloa taotlemise tasud summas 7200 eurot. Maakohus hindas tõendeid selektiivselt ja jättis tähelepanuta menetluse käigus osad esitatud tõendid. Nimelt Ilya Dyagelevi töökoha ja sõiduki läbiotsimisel leitud sularahaarvest nr 020920-1 DP nimele nähtub, et arve on „makstud sularahas“ ja arve on allkirjastatud. Kaitsja on seisukohal viidatud arve koosmõjus asjaoluga, et arve on väljastatud ja allkirjastatud KK poolt ei jäta ruumi väitmaks, et DP sai teenuseid tasuta. Maakohtu seisukoht, et DP ja Erial Kinnisavara OÜ vahel ei olnud sõlmitud lepingut, on väär. Vastav leping ei pidanud olema tingimata kirjalikus vormis, vaid võib olla ka suulises vormis. Kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et DP sai projekteerimisteenust tasuta. Seega ei saa vastavat summat käsitleda altkäemaksuna. Lisaks sellele ei saa arvestada asjaoluga, et DP maksis kokku 6000 eurot ja selle summa võrra tuleb igal juhul I.Dyagelevi süüdistust vähendada. Süüdistuse etteheite päikesepaneelide eest tasumise summas 13 847,28 € osas märgib kaitsja, et maakohus ei arvestanud süüdistatava ütlustega ja kaitsja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, milliste kohaselt kaitsja veendumusel tekkis DPl kohustus päikesepaneelide eest maksta, mida DP aga ei teinud. Vastavasisulised arved olid DPle esitatud. Arveid esitas DPle KK peale prokuratuurist ERIAList äravõetud dokumentide tagastamist ca sügise alguses 2021. Maakohus jättis need tõendid kõrvale ainuüksi põhjendusel, et „hilisemate arvete esitamine on tingitud vajadusest luua usutav kaitseversioon“. Kaitsja leiab, et sel põhjusel ei saa jätta välja dokumentaalsed tõendid ja isikute ütlused. KrMS ei kohusta süüdistatavat ja tema kaitsjat esitada tõendeid kohtueelses menetluses. Tõendeid võib esitada ka esmakordselt maakohtule. Teiseks selleks, et jätta kõrvale kaks tõendit (so isiku ütlused ja dokumentaalne tõend – arve nr 1009211 (10.09.2021) tuleb esitada veenev põhjendus, miks tõend ja sellises olukorras ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus ei ole aga kahtluse all seadnud tõendi (sh arve) usaldusväärsust. Seda ei ole ka prokuratuur vaidlustanud. Kolmandaks ei pööranud maakohus ka tähelepanu, et erinevate isikute ütlused DPle arve väljastamise kohta ja dokumentaalne tõend (arve) on loogilised, täielikud ja omavahel kooskõlas. Asjaolu, et arvet ei jõutud väljastada 2020 aastal, on samuti kooskõlas elulise usutavusega, kui võtta arvesse asjas toimunud läbiotsimisi, kinnipidamisi ja ajakirjanduses kajastatu. 14

(93)Maakohtu põhjendus ei ole loogiline ka sel põhjusel, et isegi kui lähtuda, et DP jättis teenuste ja päikesepaneelide eest maksmata, siis ei saa seda koheselt lugeda altkäemaksuks DPle. Altkäemaksuks muutuvad vastavad summad üksnes siis, kui asjas oleks tõendatud, et DP ei pidanudki selle eest maksma. Süüdistuse kohaselt I. Dyagelevi poolt DPle vahetult (väidetavalt) üle antud 15 000 eurot sularaha. Kaitsja leiab, et see väide on täies ulatuses paljasõnaliseks jäänud. Puuduvad igasugused tõendid, et vastavad summad oli kunagi Dyagelevi poolt DPle vahetult (väidetavalt) üle antud. Isegi kui ühel isikul on olemas sularaha taskus, siis ei ole see ilma tõenditega seostatav, et sularaha on saadud kätte just süüdistatavalt. Kaitsja toob välja asjaolu, et maakohus alusetult tõlgendas DP valduses jälitustegevuse käigus tuvastatud sularaha justnimelt süüdistatava vastu, eirates seejuures KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud. Nimelt ei ole kohtumenetluses tuvastamist leidnud, et
  1. a)jälitustegevuse käigus tuvastatud sularaha (so DP valduses sularaha kokku summas 15 000 eurot) ei saanud olla muu raha, mida DP sai teistelt isikutelt või
  2. b)see oli sama (või vähemalt osa samast) rahast, mida HN võttis varasemalt enda kontolt ja andis DPle. Märgitud summa (so 15 000) koosneb seifist 21.05.2020 tuvastatud 10 000 eurot ja 08.07.2020 DP jope taskust avastatud 5000 eurot. Kaitsja seisukohalt eiras maakohus märgitud summade käsitlemisel oluliselt kriminaalmenetlusnorme (esiteks 21.05.2020 teostanud varjatud sisenemine toimus jälitusloa piire ületamisega; teiseks ei saanud maakohus tugineda DP kohtueelses menetluses antud ütlustele). DP seifis avastatud raha (so summas 10 000 eurot) osas märgib kaitsja järgmist. Maakohtu otsuses (so punktis 10) on viidatud, et seifist 21.05.2020 tuvastatud 10 000 eurot ja 08.07.2020 DP jope taskust avastatud 5000 eurot, mis on fikseeritud 21.09.2020 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd 4 tl 128-129). Maakohus asus seisukohale, et jälitustegevus on seaduslik. Samas ei ole maakohus pööranud tähelepanu, milliste menetlustoimingutega see asjaolu sai tuvastatud. DP seifist avastatud sularaha (so varjatult sisenemine ja varjatud läbivaatlus) toimus 21.05.2020. Kaitsja on maakohtu menetluse käigus korduvalt toonud välja asjaolud, mis mõjutavad tõendite lubatavust. Maakohus ei ole enda otsuses sellele viidanud ja käsitlenud. 21.09.2020 koostatud jälitustoimingu protokoll kajastab tegelikult kahte aset leidnud ja täiesti eraldiseisvat varjatult sisenemist (so 21.05.2020 – DP kabinet ja seif; ja 08.07.2020 DP kabinet ja isiklik jope(kui see jope on üldse tema oma)). Kaitsja on toonud välja (sh vaidluste käigus – teeside slaidid nr 47 ja 48), et 21.05.2020 DP kabinetti ja seifi sisenemine toimus ilma vastava kohtumääruseta. Nimelt ei ole kohus andnud luba 21.05.2020 siseneda DP kabinetti selleks, et teostada kabinetist varjatult asjade läbi vaatust (või otsingut). Maakohus väljastas luba varjatult siseneda DP kabinetti üksnes eesmärgiga paigaldada peatkuulamiseks vajakud seadmed ja vestluskaaslaste varjatud jälgimiseks, mitte aga selleks, et teostada vastavates ruumides otsinguid ja asjade vaatlust (lähemalt vt 01.04.2020 kohtumäärus nr KM9246/2020 resolutsioonide punktid 4 ja 7). Järelikult toimus 21.05.2020 varjatud sisenemine DP kabineti õigusvastaselt ja need tõendeid (asjaolud) ei saanud kohtumenetluses kasutada vastavalt KrMS §-le 126-1 lg 4. Muid tõendeid, mille põhjal oleks tuvastatav, kas ja kui palju oli seifis sularaha 21.05.2020, ei ole menetluses olemas. Järelikult asjaolu, et DP seifis oli avastatud 10 000 eurot ei ole menetluses tuvastatud. Sellises olukorras ei saa tugineda 21.09.2020 jälitustoimingu protokollile tervikuna ja sularaha kokku summas 15 000 eurot, mille üleandmist tuvastas maakohus justnimelt 21.09.2020 jälitustoimingu protokolli põhjal jääb menetluses tuvastamata. Kaitsja leiab, et DP kohtueelses menetluses antud ütlustele ei saanud kohus tugineda. DP ei olnud võimalik kaitsjal ja süüdistataval küsitleda, mistõttu tema ütlustele ei saanud kohus tugineda. Riigikohus on selgitanud, et kuriteos süüdistatava õigus küsitleda (teda süüstavaid) 15
(93)tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise üks kesksemaid garantiisid EIÕK art 6 lg 3 punkti d tähenduses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-109-16, p 11). Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. DP ütlused sularaha päritolu kohta ongi just saadud eeluurimisel ja kohtumenetluses ei olnud võimalik isikut küsitleda. Samas rajaneb kohtuotsus DPle sularaha kohta just ainult DP ütlustele. Lisaks sellele tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et DP ülekuulamine 10.11.2020 võib olla vastuolus EIÕK artikliga
  3. (vt nt Kovalchuk vs. Ukraina). DP oli kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2020 kell 09.17 (läbiotsimiste protokollid – DP sõiduk, KKK, töökoht). DP töökoha läbiotsimine algas määruse 09.43 (määruse tutvustamise aeg). Edasi jätkati läbiotsimisega DP sõidukis. Pärast seda jätkati läbiotsimist aadressil KKK tee. Vastava läbiotsimisega lõpetati kell 21.
  4. Samas algas DP kahtlustatava ülekuulamine kell 22.20 ja lõppes kell 00.
  5. Sellest tulenevalt oli DP järjepidevalt allutatud järjest menetlustoimingutele alates kl 09.17 kuni 00.
  6. Kaitsja seisukohalt menetlustoimingute maht näitab, et DP võis olla haavatavas olekus juba enne ametlikku ülekuulamise algust (so enne kl 22.20). Haavatavat olekut süvendab muuhulgas menetlejate käitumised juba läbiotsimiste käigus. DP avaldas juba kinnipidamisel soovi, et läbiotsimisel kaitsjat ta ei soovinud, kuid soovis kaitsjat enda kahtlustatavana ülekuulamise juurde (lähemalt vt nt läbiotsimise protokoll aadressil KKK tee). Järelikult oli menetlejatele selgelt antud teada, et ütluste andmiseks soovib isik kaitsjat. Lisaks sellele ei olnud DP kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmiseks kohtumenetluses seaduslikud alused (so KrMS § 291 lg 3 p 1-3) täidetud. Sellises olukorras DP valduses jälitustegevuse käigus avastatud sularaha ei ole üldse seostatav süüdistatava Ilya Dyageliviga, ehk menetluses esineb üksnes asjaolu, et I. Dyagelevi ütluste kohaselt ei ole tema DPle sularaha andnud (K6 tl 41) ja kust pärines see, et jälitustegevuses fikseeritud raha on menetluses jäetud tuvastamata, ehk tegemist on KrMS §-s 7 lg 3 nimetatud olukorraga, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et seega väheneb süüdistatava süüdistuse maht vähemalt 15 000 euro võrra. Maakohtu otsuses (so punkt 9.3) on viidatud, et 07.07.2020 vaatlusprotokollis (kd 2 tl 145-146) on vaadeldud HN arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtet ning tuvastatud, et perioodil 10- 17.06.2020 laekus kontole 15 000 eurot (Worldlink kontolt 7000 eurot ja Payoneer kontolt 8000 eurot) ning perioodil 12-30.06.2020 on välja võetud sularaha kokku 14 500 eurot. Maakohtu otsuses (so punktis 10) on viidatud, et seifist 21.05.2020 tuvastatud 10 000 eurot ja 08.07.2020 DP jope taskust avastatud 5000 eurot, mis on fikseeritud 21.09.2020 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd 4 tl 128-129). Järelikult ei ole välistatud asjaolu, et vähemalt 5000 eurot (mis on fikseeritud 21.09.2020 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd 4 tl 128-129)) võib olla pärit HNe poolt varasemalt võetud ja hiljem sularahas üleantud DPle. Sellises olukorras on täiesti alusetu menetluse käigus tuvastamata jäetud asjaolud tõlgendada nii, et see raskendab süüdistatava olukorda ja suurendab vastava summaga altkäemaksu ulatust. DP poolt ametiseisundi kasutamise ehk ekvivalentsussuhte olemasolu osas märgib kaitsja järgmist Maakohus on punktis 15.5 välja toonud, et DP edasistest tegevustest nähtub, et ta on kasutanud oma ametiseisundit I. Dyagelevi huvides. DP teostas oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades I. Dyagelevi soovil töö ajal, kuid tööülesannete väliselt. Samas jätab maakohus täies ulatuses tähelepanuta (sh kaitsja poolt maakohtu menetluses korduvalt viidatud), et kõik minevikus sooritatud päringud olid tehtud tunduvalt varasemalt, kui süüdistusaktis märgitud hüved on DPle antud. Süüdistusaktis on küll kajastatud, et Ilya Dyagelev ja DP leppisid eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal enne 04.09.2019 Eesti Vabariigis kokku, et Ilya Dyagelev lubab ja annab DPile tema KKK maja ehitamiseks rahalisi vahendeid jne, kuid ühtegi tõendit vastava kokkuleppe olemasolu kohta või selle kinnituseks ei ole kohtule esitatud. Sellises olukorras on ilmne, et vastav väide süüdistusaktis on oletus. Kohus ei saa aga oletustele rajaneda ja siduda DP poolt tehtud 16
(93)päringud pool aastat hiljem saadud laenuga või muude hüvedega ja seda ainuüksi kahel asjaolul (so HP nimele loodud e-postikasti ja laenu andmise asjaoludele, lähemalt vt maakohtu otsuse punkt 17.2). DP küsis laenu ja vestluse sisust nähtub selgelt, et laenu küsimine oli süüdistatava jaoks üllatus. Sellises olukorras ei ole võimalik järeldada, et DPle laenu andmine oli tasu varasemalt tehtud päringute eest. Kui isikute vahel oleks tõesti kokkuleppe (so eksisteeriks ekvivalentsussuhte olemasolu tasu ja ametiisiku ülesanne täitmise vahel ja nagu seda kajastab süüdistus, so eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal enne 04.09.2019), siis ei oleks vaja midagi sel teemal arutada, vaid altkäemaksu võtja oleks küsinud/nõudnud varasemalt temale lubatud tasu. Tõendist nähtub just vastupidine olukord, kus DP küsib korduvalt laenu, kuid ei viita asjaolule, et laen oleks kasvõi kaudselt seostatav DP poolt tehtud varasemate päringutega. Sellises olukorras ei võimalda miski seostada laenu andmist just DP varasemalt tehtud päringutega. Jälitustegevuse käigus fikseeritud vestlused just toetavad järeldust, et laen ei olnud üldse seostatav varasemate päringutega ja tegemist on täiesti eraldiseisva tehinguga. Kaitsja leiab, et maakohus tegi meelevaldsed järeldused ekvivalentsussuhte olemasolu kohta. Ei saa tulenevalt faktist, et DP on teinud erinevaid päringuid politsei andmebaasides sh ka nende isikute suhtes, kellest oli süüdistatavaga juttu, teha järeldust, et eranditult kõik päringud, mille seost ei paistnud olevat tema ülemusele (tunnistaja Paal) seotud DP otseste tööülesannetega, olid ebaseaduslikud ning süüdistatavalt vara või muu soodustuse (nt laenu) vastuvõtmine tähendas automaatselt ka altkäemaksu võtmist ja andmist. Praeguses asjas ei ole tuvastamist leidnud, et I.Dyagelev on palunud DPl vaadata andmeid politseiandmebaasides. Menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et selline soov oli süüdistataval. Nähtuvalt vestlustest, siis selgelt tuvastatav, et DP vaatas andmebaasidest mitte Ilja Dyagelevi jaoks väidetavat infot, vaid enda politsei ülesannete täitmise jaoks või jälitustegevusega tegelemise ajast jäänud harjumusest või üldisest huvist, kellega I.Dyagelev suhtles või kellest rääkis. Kaitsja ei välista, et DP vaataski andmeid nende isikute kohta, kellest kuulis süüdistatavalt ja ainuüksi eesmärgiga kindlaks teha kuuldud informatsiooni usaldusväärsust. Viimane tuleneb muuhulgas vastusest, kes ei ole süüdistuses kajastatud, kuid keda ka P kontrollis. Need isikud ei figureeri üldse süüdistuses. Nendest ei olnud ka juttu DP ja I.Dyagelevi vahel. Lähtudes eeltoodust peab süüdistatav õigeks mõistetud. Soodustuses ulatuse osas märgib kaitsja, et sõltumata eespool märgitud asjaoludest, ei saa kaitsja seisukohalt ainuüksi laenatud summat kasutada suure ulatuse välja arvutamiseks. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega saab laenulepinguga laenusaaja üksnes raha kasutamise võimaluse. Sellises olukorras ei saa laenutatud kogusumma moodustada koheselt kvalifitseeritavat tunnust (so suurt ulatust). Suure ulatuse kindlaks tegemiseks tuleb hinnata (ja eelkõige süüdistusaktis kajastada) kasutamisõiguse väärtust (ehk näiteks võimalik laenuintress). Kaitsja seisukohalt ei saa laenulepingut võrdsustada kinketehinguga, kuid just seda on teinud maakohus, kus saadud laenusummat võrdsustas raha kingitusega ja ei arvestanud, et saadud laenuga kaasneb ka kohustus raha tagastada. Seega laenu summad ei moodusta koos teiste summadega kogumit, vähemalt nii kaua, kui ei ole süüdistusaktis eraldiseisvalt toodud välja faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks kohus tõendite põhjal suurt ulatust tuvastada. Kuna süüdistusaktis ei ole midagi kajastatud laenuraha kasutamise väärtuse kohta (so on toomata laenu võimalik intress jms), siis suures ulatuses altkäemaks on välistatud ainuüksi juba süüdistusaktis kajastatud asjaolude tõttu. Nimelt kui süüdistusaktis on nimetatud, et üleantud summad (so 39 707, 89 eurot) oli laen, siis on selge, et süüdistuses kajastatud kõik muud vahendid (so kokku 21 323, 08 = 61 030,97 - 39 707, 89 eurot) ei ületa

§-s 12-1 p 2 sätestatud suurt ulatust (so 40 000 eurot), ehk maakohus on kohaldanud alusetult kvalifitseeritavat lõiget (so

§ 298lg 2 p 3). 17

(93)4.2. Investeerimiskelmuse episood Kaitsja leiab, et süüdistuse maht investeerimiskelmuse episoodis on oluliselt vähenenud. Maakohus nõustus sisuliselt kaitsjate poolt varasemalt toodud seisukohaga, et investeerimiskelmuses on oluline üksikisikust kannatanu ja need asjaolud peavad nähtuma ka süüdistusaktist. Järelikult enamus ulatuses süüdistus investeerimiskelmuses on põhjendamatu. Ehk süüdistuse väide, et investeerimiskelmuse maht on üle 17 100 000 euro hoiuseid, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Süüdistuses kajastatud asjaolu valeandmete esitamist 2018 aasta ja 2019 aasta HLÜ Erial aruannetes just investeerimiskelmuse kontekstist ei ole investoreid eksitanud. Seda just maakohtu põhjendusel: „Kuna kokkuvõttes on 2018 ja 2019 aruannetes valeandmete esitamine just

§ 211

süüdistuse kontekstis jäänud tõendamata (tõendamata on selle pinnalt põhjusliku seosena tehtud varakäsutus), siis on tegemist kõrvaldamata kahtlusega ning in dubio pro reo printsiibi kohaselt tuleb lugeda süüdistatavate kasuks“. Kaitsja leiab, et maakohus on väljunud süüdistuse piiridest. Kuivõrd investeerimiskelmus (so

§ 211) meenutab sisuliselt kelmust, tuleb need sätted sõnastada sarnaselt.

Selles osas nõustub kaitsja maakohtu tõlgendusega, et ka investeerimiskelmus on tagajärjedelikt, ehk valeandmete esitamise ja investeerimisotsuse vahel peab olema tuvastatud põhjuslik seos. Selliselt jõudis maakohus õigesti seisukohale, et vähemalt 2018 aasta ja 2019 aasta HLÜ Erial aruannetes ja nende pinnalt investeerimisotsuse tegemist ei ole asjas tõendamist leidnud. Samas jõudis maakohus seisukohale, et

§ 211

on täidetud just põhjusel, et „vähemalt kuus HLÜ Erial hoiustajat/investorit on teinud investeerimisotsused olulistes asjaoludes (osakapitali tegelik suurus) esitatud valeandmete pinnalt ja süüdistus on selles osas leidnud tõendamist“ (lähemalt maakohtu otsuse punkt 27.13). Kaitsja seisukohalt asus maakohus otsuse punktides 27-27.14 sisustama neid asjaolusid, mida süüdistuses ei ole kajastatud. Sellega on väljunud maakohus süüdistusakti piiridest, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Süüdistuaktis ei ole kajastatud nõuete kohaselt faktilisi asjaolusid, mis oleksid vajalikud

§ 211jaatamiseks.

Selleks, et jaatada investeerimiskelmuse lõpuleviimist, tuleb süüdistuses konkreetselt välja tuua kõik isikud, kes tegelikest asjaoludest esitatud valeandmetest lähtuvalt on teinud varakäsutuse. Praegusel juhul on süüdistuses Kannatanutena esile toodud üksnes 8 hoiustajat, kes on liitunud ajavahemikul 2018 – 2020. Viidatud perioodil on HLÜ-ga ERIAL liitunud süüdistuse kohaselt kokku 3066 liiget. Kogu süüdistus

§ 211

episoodis ja prokuratuuri läbiv positsioon kogu menetluse kestel on keskendunud üksnes valeandmete esitamisele osakapitali kohta, kuid muud

§-s 211 kajastatud tunnused olid jäetud süüdistuses avamata. Selles osas ei ole süüdistus piisavalt konkreetne, maakohtul aga puudus võimalus täiendada süüdistusaktis puuduolevad faktilisi asjaolusid sõltumata sellest, milline on kohtumenetluses tõendite kogum. Lisaks sellele heidetakse süüdistusakti kohaselt I. Dyagelevile ette seda, et tema grupis, ühist teoplaani järgides pani kavatsetult toime investeerimiskelmuse, esitades avalikkusele teadlikult valeandmeid hoiulaenuühistu osakapitali suuruse ning majandusaasta aruannetes hoiu-laenuühistu tegeliku olukorra kohta. Süüdistusakt on puudulik osas, milles see puudutab viidet ühisele ja kooskõlastatud tegevusele grupis. Süüdistusaktist ei nähtu, milles seisnes süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus, või vastav kokkuleppe rollide jaotuse kohta. Lisaks ei nähtu süüdistusaktist ka seda, millist rolli üks või teine süüdistatav täitis, mistõttu ei ole võimalik ka isikute individuaalset teopanust ja selle olulisust hinnata. Kaitsja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et „

§ 211

kuriteokoosseis ei sea nõudeid, milline peaks olema valeandmete esitamise tekitatud eksimuse mõju investorile“. Tagajärjedelikt nõuab vastavalt

§-le 12 lg 2 põhjuslikku seose tuvastamist teo ja tagajärje vahel. Sama nõuab ka karistusõiguse teooria – koosseisulise tagajärje tuvastamisel korral tuleb kontrollida selle omistatavust. Väär on maakohtu 18

(93)seisukoht, et

§ 211

kuriteokoosseis ei sea nõudeid, milline peaks olema valeandmete esitamise tekitatud eksimuse mõju investorile. Koosseisuline vahetagajärg – eksimus investoril – peaks olema saavutatud ja just oluliste asjaolude moonutamise kaudu.

§ 211

ei täpsusta subjektiivset tunnust, mistõttu vastavalt

§-le 15 peaks piisama koosseisu realiseerimiseks vähemalt kaudsest tahtlusest. Viimane ei ole kaitsja seisukohalt kooskõlas kelmuse üldkoosseisu mõttega. Kaitsja seisukohalt puuduvad mõistlikud põhjendused, miks peaks rakenduma karistusõiguslik vastutus

§ 209

üksnes siis, kui vale ettekujutus oli loodud teadvalt, samas aga investeerimiskelmuse osas piisab koosseisu realiseerimiseks kaudsest tahtlusest. Kaitsja leiab, et käesolevas menetluses süüdistuses kajastatud mõiste „hoius“ ei ole käsitletav investeeringuna

§ 211lg 1 mõttes.

Hoius HLÜS mõistes ei ole „investeering“

§ 211tähenduses.

Maakohtu poolt toodud põhjendus punktis 18.2, kuidas Eesti Õigekeelsussõnaraamat defineerib mõistet investeeringut ja millist sõna kasutas HLÜ Erial enda kodulehel (so „samuti nähtus www.erial.ee esilehel link „Investeeri“ (kd 7 tl 34-57)“) ei mõjuta

§-i 211 kajastatud koosseisu objektiivset tunnust. Investeeringut

§-i 211 tähenduses tuleb eelkõige defineerida väärtpaberituru seaduses või VÕS-s kajastatud väärtpaberite sätestatud mõistete kaudu. Ehk investeeringuks saab pidada üksnes sellist raha maksmist, mille vastu saab isik väärtpaberit. Viimane omakorda põhjendab, miks

§ 211

on võrreldes

§-ga 209 erikoosseis (tagab kitsamalt vastutust väärtpaberite emiteerimisel ja kauplemisel) ja avab selgemalt erikoosseisu muud tunnused (nagu näiteks

§-s 211 sätetatud mõistet „teave“, mis VPTS järgi on näiteks avaliku pakkumise prospekt, prospekti lisad ning muud väärtpaberite kohta käivad dokumendid teated). Olukorras, kus jaatada igast hoiusest investeeringut, siis saab lõppastmes igast laenulepingu abil toimepandud kelmusest ka erikoosseis – investeerimiskelmus. Kuna ükski „hoiustaja“ ei ole saanud oma raha paigutamise eest väärtpaberit, siis ei ole

§ 211objektiivne koosseis täidetud.

Kaitsja leiab, et investorite petmist ei ole aset leidnud. Andmed osakapitali kohta olid tõesed ja vastasid äriregistris tehtud kannetele. Väär on maakohtu seisukoht, et „valeandmetena käsitatavad ka andmed, mis on objektiivselt ebareaalsed, ent ilmselgelt olulised ja peamised kriteeriumid investeerimisotsuse tegemiseks. Sel põhjusel ei oma tähtsust ka kaitseväide, et osakapitali näol äriregistris on tegemist konstitutiivse kandega“.

§ 211

näeb ette olulistes asjaoludes valeandmete esitamise.

§ 211

koosseisu mõistes oluline, et andmed oleksid valed, nagu seda näeb otse ette

§ 211

. Maakohtu poolt

kommenteeritud väljaandest tsiteeritud väide ei ole asjakohane, võttes arvesse, et kaitsjate väide „osakapitali näol äriregistris on tegemist konstitutiivse kandega ja see ei saa olla näilik“, puudutab just seda, et

§ 211ei ole täidetud, kuna andmed osakapitali kohta olid õiged.

Ehk õigete andmetega ei olnud võimalik isikuid petta, eksitada. Seega on

§ 211objektiivne koosseisu tunnus (so „valeandmed“) täitmata.

Osakapitali ei saa näiliselt suurendada. Veelgi enam ei saa teostatud raha ülekanded (kui käsutus) olla näilikud. Osakapitali suurendamise kande näol on tegemist konstitutiivse kandega, mis tegelikult fikseerid osanike poolt tehtud tahteavaldust ja vastavat raha käsutust (viimane raha ülekandmine HLÜ-le, kus käsitustehing ei saa olla näilik). Kohtupraktikas on kinnitatud, et osakapitali muutmise puhul on tegemist õigustloova ehk konstitutiivse kandega. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud raharingide kohta ei olnud tuvastatud tõendite põhjal (ehk pangakontode väljavõttete põhjal), vaid tegemist on süüdistusaktist kopeeritud väidetega. Kohtuotsuses puuduvad igasugused viited, kuidas näiteks vastav jada (punkt 24.9): HLÜ Erial – OÜ L– T – P LTD – D OÜ-- HLÜ Erial, - on tuvastatud ja milliste tõendite põhjal. Sama puudutab ka teisi raharingide kohta käsitlevaid asjaolusid. Maakohus ei ole pangakontosid vaadanud ja analüüsinud, vaatlusprotokollid ei ole selles osas usaldusväärsed ja seaduslikud tõendid. Lähtudes eeltoodust ei ole

§ 211koosseisu objektiivne tunnus täidetud, nimelt sõltumata sellest, kas, 19

(93)mille alusel ja millistele äriühingutele oli algselt raha HLÜ-lt väljalaenutatud, jõudis raha HLÜ kontole ja tegemist oli maksega osakapitali suurendamiseks. Asjaolu, et maksed olid HLÜ-lt laekunud osakapitali suurendamiseks, kinnitab ka süüdistus. Kanded olid tehtud äriregistris. Järelikult olid äriregistris ja ka majandusaasta aruannetes kajastatud õiged andmed osakapitali suuruse kohta. Õigete andmetega ei saa investeerimiskelmust (so

§ 211

) ja ka kelmust (so

§ 209) toime panna.

Kaitsja leiab, et muud majandusaasta aruannetes kajastatud andmed samuti vastasid tõele. Maakohus asus seisukohale, et muud andmed (so erinevad frantsiisilepingud), mis olid kajastatud 2018 ja 2019 majandusaastaaruannetes, ei olnud seotud investeerimiskelmuse episoodiga (otsuse punkt 27.14). Samas nähtub maakohtu otsuses, et otsuse punktides 26 – 26.9 asub maakohus põhjendama, kas ja miks andmed teatud tehingute kohta olid valed. Kaitsja seisukohalt väljus selgelt maakohus süüdistuse piiridest, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tegi valed järeldused tõendite kogumist ja hindas tõendeid ühekülgselt. Maakohus kajastas valesti otsuse punktis 26, et: „Süüdistuse kohaselt kajastati HLÜ 2018 ja 2019 aasta aruandes näilist frantsiisi müüki I. Dyagelevi Küprose firmale P LTD ning samuti kajastati HLÜ tütarettevõtte EK OÜ 2019 aasta konsolideeritud aruandes näilist frantsiisi müüki Venemaa ettevõttele KO“. Müügitehingud P LTD-ga ei ole I.Dyagelevi süüdistuses nimetatud näilikeks, samuti ei ole süüdistuses kajastatud, et tehinguid ei ole toimunud. Süüdistusest nähtub, et tehing on toimunud, kuid raha ei ole laekunud. Süüdistuses on üksnes KO tehingu kohta märgitud lakooniliselt „näilik“. Andmed, mis olid esitatud majandusaasta aruandes, ei olnud suunatud investeeringute saamiseks. Kaitsja seisukohalt jätab maakohus täies ulatuses tähelepanuta kohtumenetluses esitatud tõendid, kus muuhulgas tuleneb selgelt välja, et nii majandusaasta aruandes kajastatud, kui ka osakapitali puudutavad asjaolud ei olnud üldse seotud investeeringute saamisega (lähemalt vt selle kohta kaitsja poolt esitatud tõend JT protokoll, faili nimi erial_1715, mille käigus vestlevad omavahel KRK, SQ, OL, AK, kuidas suurendada osakapitali mittevaralise sissemakse abil). Vestlusest nähtub selgelt, et osakapitali suurendamine on vajalik mitte selleks, et uusi investoreid kaasata, vaid selleks, et HLÜ saaks enda ja tütaräriühingute eesmärgipärast (äri)tegevust suurendada, võimaldades muuhulgas nii anda välja laene, kui ka teha investeeringud tütreühingutesse sh kinnisvara soetamiseks ja arendamiseks. Viimane välistab kaitsja seisukohalt nii objektiivset kui ka subjektiivset

§-s 211 sätestatud koosseisu süüdistatava käitumises. Objektiivne koosseis on välistatud põhjusel, et omakapitali suurendamine ei olnud investoritele suunatud informatsioon ja sellel toimingul puudus igasugune seos isikutelt saadavate hoiustega. Subjektiivne koosseis on välistatud põhjusel, et keegi (sh süüdistust mittesaanud isikud – OL ja audiitor) ei ole seostanud kapitali suurendamist hoiustajatelt laekunute vahenditega. Kaudselt kinnitab ka maakohtu järeldus, et kannatanud selgitasid, et eelkõige sattusid nad üldse HLÜ Erial hoiustajaks tänu aktiivse reklaamikampaania (teleris ja internetis) mõjule, reklaamiti kõrgeid hoiuseintresse. Järelikult olulised andmed (või lubadused) hoiustajatele seisnesid ainuüksi reklaamis avaldatud hoiuseintressides, mitte aga osakapitali suurused ega ka majandusaasta aruandes avaldatud informatsioonis. Võttes arvesse eespool märgitud tuleb süüdistatav õigeks mõista. 4.3. Kaitsja vaidlustab süüdistatavate süüditunnistamist omastamise episoodis

§ 201järgi.

Kaitsja leiab, et süüdistus on selles episoodis puudulik ning ei võimalda süüdistatavate süüdi tunnistamist. Süüdistusakti kohaselt heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et tema grupis, koos Daniela DalbergDyageleva, Daniel Nevsky ja Transpire OÜ-ga Q kaasaaitamisel omastas HLÜ EIRAL kokku vara 1 002 960 euro väärtuses. Esiteks, süüdistus on esitatud puudulikult osas, mis on seotud ühise ja 20

(93)kooskõlastatud teoplaani olemasoluga. Teiseks, süüdistus on esitatud puudulikult osas, mis puudutab kinnistute müügitehingute ebaseaduslikkust. Maakohus jõuab vastuoluliselt seisukohale, kust üldse ei ole võimalik lugejal aru saada, kas omastati hoiustajate raha, HLÜ raha või Traspire OÜ vara. Kohus ei pööra tähelepanu, et OÜ Transpire pangakontol olev raha (ehk Transpire OÜ nõudeõigus panga vastu) kuulub OÜ-le Transpire, mistõttu sõltumata sellest, kuidas ja kelle korraldusel käsutatakse vastavaid summasid ei ole omastamise koosseis täidetud – Transpire OÜ sai enda kontol asuvaid rahalisi vahendeid käsutada nii nagu soovis ja seda tegi juhatuse liige ja ainuomanik. Tegelikult sama puudutab EK OÜ kontol olevaid vahendeid. EK OÜ kui iseseisev õigussubjekt ja omades arvelduskontol olevaid vahendeid, sai need käsutada. EK OÜ osas omab siinkohal tähtsust lisaks ka asjaolu, et EK OÜ poolt soetatava kinnistute hind (NB! hind mille eest EK OÜ soetab kinnistud Transpire OÜ-lt) oli HLÜ juhatuse liikmele OLile teada (vt lisa ka D. Dalberg-Dyageleva apellatsioon vastavas osas). Kui emaühingu juhatuse liige kiidab heaks ostetava objekti hinna, siis ei saa pidada tehingut ja vastavat hinda ebaseaduslikuks. Maakohtu poolt märgitud asjaolu: „kui OL olnuks ka sisuliselt D. Nevsky väidetavast rollist teadlik ja oleks juhatuse liikmena neid tehinguid ja hinnavahet aktsepteerinud, siis ei oleks ta sellist otsust teinud ja eeldanud Nevsky poolt „suulise kokkuleppe“ alusel oma kohustuste edasi täitmist“ just viitabki, et kohus väljub süüdistuse piiridest (süüdistuses puudub etteheide, et OL oli viidud eksimusse kinnistute väärtustega). Lisaks ei tugine maakohtu vastav järeldus ka tõenditele. Järelikult juba need asjaolud kogumis välistavad omastamise koosseisu kohaldamist. D. Dalberg-Dyageleva ja I. Dyagelevi ning I. Dyagalevi ja D. Nevsky vahel puudus ühine ja kooskõlastatud tegevus. Kaitsja leiab, et ühise ja kooskõlastatud teoplaani olemasolu ei ole tõendatud. Kooskõlastatud ja ühise teoplaani järgi tegutsemist omastamise koosseisu puhul heidetakse ette I. Dyagelevile, D. Dalberg-Dyagelevale ning D. Nevskyle. Kaitsja märgib, et igal juhul on ühisest ja kooskõlastatud teoplaanist lähtumine välistatud D. Dalberg-Dyageleva puhul. D. Dalberg-Dyageleva oli etteheidetaval perioodil lapsehoolduspuhkusel ning ei olnud teadlik tehingute detailidest (lähemalt vt D. Dalberg-Dyageleva apellatsioonis). I.Dyagelevil ja D.Nevskyl puudus juurdepääs HLÜ ERIAL ja EK OÜ pangakontodele, mistõttu ei saa nendele ette heita kaastäideviimist. Seega puudub I.Dyagelevi ja D.Nevsky käitumises omastamise (so

§ 201

) koosseisu tunnus – usaldatud vara, kuna HLÜ ERIAL ja EK OÜ pangakontole juurdepääsu nad ei omanud. Ainuüksi juba seetõttu ei ole omastamise koosseis täidetud ja nad ei saa selles süüdi mõista. Kinnistute ostutehingute osas märgib kaitsja järgmist Käesoleval juhul ei ole süüdistuses toodud esile seda, milles seisnes kinnisasja ostutehingute tegemisel selle ebaseaduslikkus. Kinnistute ostutehingute näol ei olnud tegemist näilike tehingutega. See, kui müüja võõrandab kauba edasi soetushinnast (või ka turuhinnast) kallimalt, ei anna iseenesest alust käsitleda müügilepingut näilikuna. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramine seaduslikul alusel välistab omastamise koosseisu. Kui omastamise aluseks olnud teole on antud vara omaniku nõusolek, ei ole tegemist ebaseadusliku teoga. Esiteks märgib kaitsja, et kinnistute soetamisel ei kasutatud HLÜ ERIAL raha, vaid HLÜ ERIAL sõlmis laenulepingud, mille alusel väljastas laenu tsiviilkäibes eraldiseisvatele õigussubjektidele. Seaduse kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ise kuuluda teistele isikutele AÕS § 6 lg 2 kohaselt – seega on HLÜ vara omastamine sellistel faktilistel asjaoludel välistatud. Praeguses kriminaalasjas ei ole viidatud, mida käsitletakse ebaseadusliku teona, kas seda, et tütarühingutele anti HLÜ ERIAL poolt laenu (st kas laenu andmist HLÜ ERIAL poolt EK OÜ-le) või on ebaseadusliku teona käsitletud seda, et hiljem on EK OÜ soetanud kinnistud. Kaitsja märgib, et isegi kui OÜ Transpire müüs soetatud kinnistud edasi kõrgema hinnaga kui ta need ise soetanud oli, ei ole see seadusevastane. Sihtotstarbelise laenu võtmine, sh HLÜ ERIAL poolt selle andmine, ei ole tavapärasest 21

(93)majandustegevusest väljuv ega seepärast mingil moel ebaseadusliku tegevusena käsitletav. Kinnistute soetamised on toimunud ja tegemist ei ole olnud näilike tehingutega, kinnistud müüdi ning raha selle eest tuli maksta vastavalt lepingule. Ostuhinna maksmine ei ole sellises olukorras õigusvastane. Arvestades seda, et praegusel juhul on kinnisvara tehingud tehtud kõikide poolte nõusolekul ning seaduses ettenähtud nõudeid on järgitud, ei ole kinnistute soetamine ja müümine ebaseaduslik. Praegusel juhul ei ole prokuratuur toonud esile asjaolusid, mis viitaksid, et poolte vahel kokkulepitud müügihind ja hind, mille eest tegelikult kinnistud soetati, oleksid erinenud. Teisalt on ka kohtupraktikas kinnitamist leidnud, et asjaolu, et müüja võõrandab kauba edasi soetushinnast või ka turuhinnast kallimalt, ei anna iseenesest veel alust käsitelda müügilepingut näilikuna. (1-18158/266, p 42) Kaitsja leiab, et hinnavahe oli majanduslikult põhjendatud ja OL (kui HLÜ ERIAL juhatuse liige) oli ostuhinnast, millega EKV soetas kinnistu Transpire OÜ-lt teadlik. Objektide tulukuse ja kulukuse prognoose tegi EK OÜ-le OL (OLi 27.05.2020 e-kiri, K/A tõend nr 34; D. Teplõhh K/A tõend nr 30) ning kontrollis arendatavate objektide jätkusuutlikust kaasatud hoiuste lõikes (S/A tõend 351 30.09.2020 jälitustoimingu protokoll, tõlge lk 41 jj). Nagu ka ütlustega on tõendatud, sõltub kinnistute hind kavandatavast arendustegevusest. Käesoleval juhul juhatuse liige OL hindas kinnistute majanduslikke tehinguväärtusi ja leidis, et need olid õiged. OL oli HLÜ Erial juhatuse liige, seega sai OL, igat tehingut mida EK OÜ teeb, heaks kiita ja aktsepteerida. Sellises olukorras, kus emaühingu seaduslik esindaja on ostuhinnast teadlik ja on nõus sellega, siis ei ole

§ 201koosseisu tunnus – ebaseaduslik – täidetud.

Ainuüksi juba OLi enda ütlustest (isegi kui jätta hindamata tema ütluste usaldusväärsust täies ulatuses) näitavad, et OL oli hindadega, millega EK OÜ soetab ja planeerib soetada kinnistud Transpire OÜ-lt, kursis (lähemalt vt selle kohta Daniela Dalberg-Dyageleva apellatsioon, so OLi roll kinnistute soetamisel ja HLÜ ERIAL sisene tööjaotus). Kuna OL HLÜ ERIALi juhatuse liikmena oli teadlik vähemalt asjaolust, mis hinnaga soetas EK OÜ süüdistuses märgitud kinnistud Transpire OÜlt, siis viimane välistab nii omastamise koosseisu. Kaitsja märgib, et kui ringkonnakohus nõustub, et süüdistatavate tegevust ei saa kvalifitseerida omastamisena, siis alternatiivselt ei saaks süüdistuses kirjeldatud tegevust ka teoorias pidada usalduse kuritarvitamiseks

§ 217-2 kohaselt.

Transpire OÜ poolt arendusprojektide juhtimise osas märgib kaitsja järgmist. Kaitsja leiab, et väär on maakohtu seisukoht, et „D. Nevsky roll Eriali kontserni heaks töötamisel võis seisneda küll arendusobjektide otsimises ehk nö klassikalises maakleritöös ja samuti mõne EK OÜ kinnistuga seotud töö organiseerimises (näiteks sipelgapesade ümberkolimine, dendroloogine konsultatsioon ja puude raiumise korraldamine jms) aga sellega tema roll ka piirdus“. Maakohtu seisukoht on selgelt vastuolus kohtumenetluses uuritud tõenditega. Transpire OÜ roll kinnisvara objektidel seisnes mitte vahetult arendustegevuse teostamises, vaid arendusprojekti juhtimises ja hõlmas muuhulgas ka objektide müüki. Väär on maakohtu seisukoht, et „uuritud tõenditest see, et I. Dyagelev ja D. D. Dyageleva tegelesid kinnisvaraarendustega (suhtlemine objektide ehitaja ja arhitektiga) otse ilma D.Nevsky vahenduseta, mis muudab D. Nevsky väidetava projektijuhtimise sisu ja mahu ja selle eest tasutud summa (4 süüdistuses nimetatud objekti eest ca 1 miljon eurot) veelgi küsitavamaks ja absurdsemaks“. Ainuüksi juba maakohtu enda poolt viited tõenditele punktis 34.14, näitavad selgelt, et D. Nevskyl ja Transpire OÜ-l säilis kohustus tegeleda nende objektidega. Ainuüksi sellest, et vastav kohustus ei olnud fikseeritud kirjalikult, ei muuda tõenditest nähtavaid asjaolusid, mis omakorda kinnitavad ja põhjendavad D.Nevsky ja Traspire OÜ rolli. Järelikult ei ole alust I.Dyagelevi süüdimõistmiseks süüdistusaktis nimetatud omastamise episoodis. Järelikult peab süüdistatav olema omastamise süüdistuses õigeks mõistetud. 22

(93)4.4. Kaitsja vaidlustab ka I. Dyagelevile mõistetud karistuse. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta ilmselgelt süüdistatava süü suurusele. Karistus on liiga range ja ei vasta kohtupraktikale sarnastes juhtumites. Süüdistuse maht investeerimiskelmuse episoodis (so üksikud isikud) ei võimalda vastavad karistust mõista. Karistus altkäemaksu episoodis ei vasta isiku süü suurusele ega muudele asjaoludele. Sama puudutab ka omastamise episoodi karistust. Kohus jätab tähelepanuta

§ 55

lg 1, mille kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Viimane tähendab, et lisakaristuse pikkus on ebamõistlikult pikk (so vangistuse aeg ja veel lisaks mõistetud lisakaristuse aeg). Puuduvad igasugused mõistlikud argumendid sellises olukorras, miks põhikaristusest ei piisa või ei piisa lisakaristuse kohaldamisest koosmõjus karistusest tingimise vabastamisega. 4.

  1. Samuti ei nõustu kaitsja kohtu seisukohaga konfiskeerimise kohaldamisega nii Ilya Dyagelevi, Daniela Dalberg-Dyageleva, kui ka F OÜ suhtes ja leiab, et selleks ei ole alust ja otsus vastavas ulatuse peab olema tühistatud. Maakohus ei hinnanud tõendite usaldusväärsust (sh menetleja poolt kohtus antud ütlusi), ja jättis kaitsjate poolt esitatud tõendid arvesse võtmata. Enamus ulatuses tugineb maakohtu otsus oletustele, kus kohus ei kontrolli vaatlusprotokollides kajastatud andmeid, ei vaata pangakonto väljavõtted. Lisaks sellele puuduvad ka õiguslikud alused konfiskeerimise kohaldamiseks. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu, et käesolevas asjas nii omastamise kui ka investeerimiskelmusega seotud episoodid näitavad, et sarnast tegevust ei saanudki olla ajavahemikul, kus väljaarvutatud sissetulekud ja väljaminekud leidsid aset. Lisaks sellele ei ole kogu kriminaalmenetluse käigus tuvastamist leidnud ühtegi muud rikkumist alates HLÜ Erial asutamisest. Maakohus ise otsuses kajastab omastamise episoodi kohta, et tegemist oli juhuleiuga. Maakohtu põhjenduse kohaselt on aprillis 2020 toimunud vestlus alguse punkt (so „ilmselt kogu kuritegelikku teoplaani fikseeriv vestlus selle süüdistuse episoodi“). Sellises olukorras ei saa laiendatud konfiskeerimist rakendada, kuna puuduvad alused väitma, et sarnastel juhtudel toimetas isik ka minevikus. Maakohtu otsuse punktis 58.9 toodud üksik asjaolu (mis kaitsja arvates on samuti valesti tuvastatud) ei suuda üldistust teha ja isikut iseloomustada nagu seda on teinud maakohus. Sellises olukorras ei ole laiendatud konfiskeerimise alused täidetud. Kaitsja seisukohal laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks tuleb alati jõuda lõppastmes eeldusele, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Alles siis on võimalik kaalumisel otsustada võttes arvesse isiku legaalsed sissetulekud ja muid tingimusi ning otsustada, kas ja mis ulatuses laiendatud konfiskeerimist kohaldada. 4.
  2. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet Maakohus tutvus jälitustoimikutega täies mahus Kohtuotsuse punktist 1.2 nähtub: Kohus viis kohtumenetluse ajal kaitsjate taotlusel läbi kontrolli selle kohta, et kas kaitsjatele väljastatud jälitustoimingute taotluste ja lubade nö osaline kinni katmine oli seaduslik. Selle käigus tutvus kohus jälitustoimikutega täies mahus ning koostas selle kontrolli kohta ka 08.02.2022 eraldi kirjaliku määruse (K 2 tl 246-251). Kaitsja seisukohal ei saa taolist käitumist võistlevas menetluses pidada õigeks. Jälitustoimik sisaldab mitte üksnes jälitusload, vaid jälitustoimik sisaldab kogu teave jälitustoimingute käigus saadud info kohta, ehk jälitustoimik sisaldab ka muud andmed isikute kohta, mis ei olnud kunagi tõenditena esitatud menetluses (so jälituse käigus kogutud andmetega, stenogrammidega, jälitustoimingute kokkuvõttega, isikute kohta kogutud muu infoga jne). Tutvudes jälitustoimikuga täies ulatuses, tutvus ühtlasi kohus kohtuistungite väliselt temale esitatud tõenditega juba enne tema otsustust, kas tõend on üldse lubatav või mitte, ja enne seda, kui kaitsjad sai üldse oma seisukohad konkreetse tõendi kohta kohtule esitada. Kuna kohus on tutvunud „jälitustoimikutega täies mahus“, siis kohus sisuliselt eiras 23

(93)nii kohtumenetluse võistlevuse, kohtuliku arutamise vahetuse, kui ka ausa ja õiglase põhimõtet. Täies mahus jälitustoimikutega tutvumine ei ole vastavate taotlustega proportsioonis. Prokuratuuri poolt tõendite kirjeldus süüdistusaktis, tõendite vastuvõtmise taotlemisel ja tõendite avaldamise viis, ei vastanud ausa ja õiglase kohtumenetlusele. Maakohtus toimuv menetlus ei olnud aus ja õiglane süüdistatavate suhtes. Juba kohtumenetluse algfaasis olid esitatud vastuväited süüdistusakti kvaliteedi kohta kaitsjate poolt. Tänane kohtupraktika (so RKL nr 1- 23-1763) kinnitab, et aastaid tagasi (so kohtumenetluse alguses) esitatud taotlused oli põhjendatud. Muuhulgas olid nad põhjendatud ka tõendite kirjelduste puudulikkuse osas. Maakohtu menetluses pidevalt tekkisid vaidlused, kus kaitsjad märkisid, et prokuratuur ei ava tõenditest tulenevaid asjaolusid, vaid varjavad need asjaolud, mida prokuratuur lõppastmes soovis ta selle tõendiga tõendada. Näiteks kohtuistung 24.01.2022 Kaitsja leiab, et kohtueelne menetlus oli subjektiivne ning ühekülgne Kogu kohtueelne menetlus oli subjektiivne ja selgelt suunatud konkreetselt ja ainult Dyagelevidele. Läbiotsimise ajal toimunud vestlusest asja juhtinud põhiuurija ja teiste osapoolte vahel nähtub selgelt, et menetlus oli suunatud vaid selleks, et süüstada Daniela Dalberg-Dyagelevi ja Ilya Dyagelevi. Ka kohtumenetluse ajal on asja arutamisel selgunud asjaolusid, mis viitavad kaitsja hinnangul ebaobjektiivsele uurimisele. Teiste seas on menetleja kasutanud keelatud võtteid, nt eksitades tunnistajat AR ülekuulamise käigus sellega, et ta on kohustatud andma ligipääsu peegelkoopiale, mis O. Ri kui ERIAL juhatuse liikme käsul oli politseile suletud. Hoolimata asjaolust, et uurija oli veendunud, et ka OL oli kuritegude toimepanemisest teadlik, käsitas ta teda algusest peale tunnistajana, jättes objektiivsed asjaolud kõrvale. Seejuures lubas menetleja, et nii OL kui ka raamatupidaja on tunnistajad. Sellisele eeldusele menetlust rajades (jättes kõrvale objektiivsed faktid) ei selgitanud uurimisasutus ja prokuratuur tegelikkuses välja aga kahtlustatavaid õigustavaid asjaolusid. See on ilmne menetlusõiguse rikkumine. Seejuures on oluline märkida, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud vaid prokuratuuri loal, siis agiteeris uurija OLi avaldama läbiotsimismäärusest teatavaks saanud andmeid ka raamatupidajale KKle, kellele hoiu-laenuühistu ERIAL läbiotsimisemäärust ning seal olevaid kriminaalasjas kohtueelse menetluse andmeid ei tutvustatud. Ei ole välistatud, et selliselt käitudes soovis menetleja mõjutada toona tunnistajana staatuses oleva KK hilisemaid ütlusi Daniela Dalberg-Dyageleva ja Ilya Dyagelevi vastu. Kokkuvõtvalt on ilmne, et menetleja ei ole lähtunud tõendite kogumisel objektiivsest tervikpildist, jättes seejuures kogumata taotlejat puudutava õigustava teabe, mõjutanud tunnistajaid seejuures tõsimeelsete väidetega süüdistatava ja tema abikaasa kohta. Sellises suunatud menetluses ei ole tagatud süüdistatavale tema õigus olla koheldud kui menetlussubjekt, s.o isik, kellel on õigus olla koheldud võrdselt teistega. Lisaks kaitsja on seisukohal, et jälitustoimingute protokollide koostamisel menetleja on rikkunud nii kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (s.o rikkunud tõendite kogumisel süütuse presumptsiooni põhimõtet) kui ka isiku põhiõigusi (s.o käsitlenud teda tõendite kogumisel süüdiolevana enne sellekohase otsuse jõustumist), samuti aga on konkreetselt ainult süüstavate asjaolude kajastamisega protokollis isiku õigustest mööda läinud. Arvestades, kuidas prokuratuur on soovinud menetluses jälitustoimingute protokollide koostamise asjaoludega seotud teemasid vältida (jättes vastamata kaitsjate 10.04.2023 küsimustele, milleks kohus teda kohustas) ning selgelt soovinud asjaolusid varjata, võib väita, et kohtueelses menetluses on algusest peale olnud eesmärk rikkuda ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, minnes süüdistatavate põhiseadusega kaitstud õigustest mööda (lähemalt vt 15.05.2023 maakohtule esitatud taotlus). 4.7. Kaitsja vaidlustab jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavust 24
(93)Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et jälitustegevus on seaduslik. Kogu jälitustegevus on selles asjas õigusvastane. KrMS § 126-1 lg 4 sätestab erandi KrMS §-s 64 sätestatud kaalutlusõigusest, mille kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend üksnes siis, kui jälitustoimingu loa taotlemisel, andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Nähtuvalt jälitustoiminguid sanktsioneerivate kohtumääruste põhjendustest ei ole vastavat kontrolli kohus üldse teinud, kuid jätkuvalt väljastas load nii palju, kui prokuratuur taotles ja seda sõltumatult sellest, et prokuratuuri enda taotluste kohaselt olid kõik kuriteod (ja seda maksimaalses ulatuses) avastatud juba kevadel
  1. Lubades kajastatud asjaolud ja süüdistusaktis kajastatud põhiteod näitavad, et juba kevadel 2020 oli väidetav altkäemaksu episood ületanud suurt ulatust (DP küsis 08.04.2020, 14.05.2020 /…/ ja I. Dyagelev lubas anda DPle mitteametlikku laenu 35 000 eurot, lisaks 30 000 eurot /…/, mida süüdistus liidab kokku), ehk ainuüksi juba kevadel süüdistuse hüpotees saavutas karistusseadustikus maksimaalset kvalifikatsiooni. Sama põhjendus on ka omastamise episoodis. Sellises olukorras ei ole asjakohane maakohtu seisukoht, et „on oluline pöörata tähelepanu sellele, millise kuriteo uurimiseks antud kriminaalmenetlust alustati“. Seda eelkõige seetõttu, et kõik varavastased kuriteod on teise astme kuriteod, ehk on võrdsed. Kuriteo olemus (vastavalt süüdistusaktile) näitab, et üldistatud kujul on mõlemad menetluse all olevad episoodid (so omastamine ja investeerimiskelmus) olid suunatud HLÜ Erial (või hoiustajate vastu), ehk koosseisudega kaitstav õigushüve kandja on üks ja sama subjekt. Sellises olukorras, kus peamine õigushüve kandja on sisuliselt üks ja sama subjekt, siis ei saa kasvõi juba seetõttu jätkata jälitustegevusega, kuna samale õigushüve kandjale põhjustatakse veel suuremat kahju. Kaitsja arvates on kohtu roll hinnata jälitustoimingute loa väljastamisel iga toimingu proportsionaalsust võrreldes menetleva kuriteoga. Kohus seda teinud ei ole. Kaitsja argument seisneski selles, et kui menetleja enda seisukohal on õigushüve kahjustatud juba nii ulatuslikult ja vastavad tõendid on kogutud, siis nii ultima ratio põhimõtte, kui ka KrMS § 126-1 lg 3 ei võimaldanud kriminaalasjas jälitustegevust jätkata. Seadusandja on kajastanud KrMS § 1264 lg-es 5, et varjatud sisenemiseks antakse eraldi luba. Ei saa nõustuda sellega, et kohtumääruse resolutsioon kajastab ajavahemikku ja jätab tegelikult uurimisasutusele endale otsustada mitu korda uurimisasutus peab vajalikuks varjatult sisenemist teostada ja kuhu täpsemalt tema soovib siseneda ja vastavas ruumist teostada pealtkuulamist ja -vaatamist. Sellisel juhul delegeerib kohus diskretsioonotsuse langetamist varjatult sisenemise ja seal pealkuulamise ja -vaatamise teostamise otsustamiseks just menetlejale, mida aga seadus ei luba. Kohtumääruse resolutsioon peab selgelt piirama ja piiritlema menetleja tegevust, ehk seadma menetlejale lubatavad ja mittelubatavad asukohad varjatult sisenemiseks ja seal pealtkuulamise teostamiseks. Eelkõige põhjenduste puudumine olukorras, kus luba võimaldab siseneda ja kasutada jälgimisseadmeid nendes ruumides, kus inimestel on kõrgendatud ootus privaatsusele, on juba eraldiseisev kriminaalmenetluse oluline rikkumine, mis teeb vastavalt KrMS §-le 126-1 lg 4 tõendid lubamatuks ja seda sõltumata sellest, kas menetleja sisenes nendesse ruumidesse ja kas tegelikult teostanud seal pealtkuulamist ja -vaatlust. Kuna põhjenduskohustuse rikkumine on tuvastatav kohtumääruse taotlemisel ja jälitusloa väljastamisel, siis ka sel põhjusel ei saa jälitustegevuse käigus saadud tõendit kasutada vastavalt KrMS §-le 126-1 lg
  2. Ehtne näide, kus menetleja oma initsiatiivil otsustas siseneda on seotud DP kabineti varjatult läbivaatusega (vt eespool). Varjatult sisenemise ebaseaduslikkus muutub ka pealtkuulamiste kaudu saadavad tõendid õigusvastasteks. 4.
  3. Kaitsja leiab, et osa dokumentaalsetest tõenditest on kriminaalasjas lubamatud. Läti vabariigist saadud e-posti (XXX@mail.ee) sisu, on lubamatu tõend. Kaitsja osundab, et kohtunik, kes Läti Vabariigis määruse väljastas ei ole tõendeid näinud, vaatamata sellele, et kirjutas, et „esitatud materjalidest nähtub“. Sellisel kujul ei ole kohtumäärus põhjendatud, põhjendamisstandard on väga nõrk ja seda ei saa aktsepteerida. 25
(93)Kui kohtumäärusega hangitavad tõendid, mis on seotud sideandmete operaatorilt andmete kättesaamisega, mis on sõnumisaladusega kaetud informatsioon, see peab olema tõendite pinnalt väljastatud määrus. Ei saa olla väljastatud uurija päringu alusel. Kaitsja leiab, et ESS §-st 102 koosmõjus §-ga 113 lõikega 6 on ESS alusel võimalik sõnumite sisule ligipääs saada vaid kohtu loal. Lisaks seaduses selgelt sätestatud nõudele sõnumisaladuse piiramist õigustava kohtuloa olemasolu kohta kinnitab seda ka kohtupraktika. Kohtupraktikas on pigem käsitletud olukordi, kus sõnumid on saatja või saaja valduses, samuti juhtumeid, kui ligipääs epostile hangitakse isiku antud parooli kaudu. Kohtupraktika kohaselt on ilmne, et teenusepakkuja juures asuva kirjavahetuse saamine riivab sõnumisaladust ning nõuab kohtu luba. Süüdistusaktis nimetatud vaatlusprotokollid ei ole KrMS § 63 mõistes tõendiks Praeguses asjas sisaldavad vaatlusprotokollid enamus ulatuses menetluses kogutud algdokumentide väljavõtted. Sisuliselt analüüsis ja hindas menetleja vaatlusprotokolli koostamise hetkel olemasolevat tõendikogumit ja tegi algsetest tõenditest enda poolset valikut. Algdokumentide uurimine kohtumenetluses ei ole antud asjas kuidagi takistatud ja on kooskõlas eelkõige KrMS § 15 lg 1, kuid maakohus ei ole algallikat kontrollinud. 4.9. Maakohus eksis, kui jättis Ilya Dyagelevi taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kaitsja palub jätkuvalt maakohtule esitatud taotlus täies ulatuses rahuldada. Maakohus jättis täies ulatuses esitatud tõendid ja kaitsjate seisukohad analüüsimata. Kaitsja jätkuvalt leiab, et RAB aruandes taotleja süütuse presumptsiooni rikkuvalt järgnevad vastavad kirjeldused: • „Investorid investeerisid hoiu-laenühistusse Z 1,5 miljonit eurot. Karusselltehingutes kanti kontole laekunud summa edasi ühele või mitmele osapoolele, et varjata seeläbi vara päritolu. Skeemi osalisteks oli hoiulaenuühistu ja tema juhatuse liikmega seotud variühingud, millel ei olnud reaalset majandustegevust. Selleks, et hoida raha pidevas liikumises, kanti skeemi osapoolte kontode vahel summasid edasi samal päeval, mil need kontole laekusid. Keerutav raha, mis pärines algselt hoiu-laenuühistult, kanti edasi samas summas järgmisele variühingule ja sealt edasi järgmisele ning lõpuks tagastati ühistule. Kui tehinguid kandsid skeemis viidet laenulepingule, siis osa tagasimakseid hoiu-laenuühistule laekusid. Keerutatav raha, mis pärines algselt hoiulaenuühistult, kanti edasi samas summas järgmisele variühingule ja sealt edasi järgmisele ning lõpuks tagastati ühistule. Kui tehingud kandsid skeemis viidet laenulepingule, siis osa tagasimakseid hoiu-laenuühistule laekusid selgitustega „Ühingu osamaks“. Selleks, et katta ülekandekulusid, soetada autode või eluasemega seotud mugavusteenuseid ja võtta pangaautomaadist välja sularahana, jätsid variühingud osast laekunud summadest korraga endale paar kuni 10 000 eurot.“ Kaitsja hinnangul on selliste seisukohtade avaldamine RAB ametlikul lehel, mis on kogu avalikkusele kättesaadav, tugevalt süüdistatava süütuse presumptsiooni rikkuv. Väär on maakohtu seisukoht, et taotluses viidatud rikkumised ei olnud toimepandud süüliselt. Plaan menetluse kohta käiv teave avaldada oli juba enne kinnipidamisi. KrMS § 214 lg 1 ja lg 2 seab tingimused, millal on lubatud kohtueelse menetluse andmete avaldamine. Andmete avaldamine põhjustas mitte üksnes mittevaralist kahju süüdistatavatele, vaid ilmselgelt mõjutas ka tunnistajaid. HLÜ ERIAL kontoris tehtud salajase pealtkuulamise käigus on kogutud andmeid, millest on ilmne, et menetlust juhtinud uurija AB on taotleja süütuse presumptsiooni rikkuvalt mõjutanud tunnistajaid, viidates 10.11.2020 HLÜ ERIAL kontoris toimunud läbiotsimise ajal järjepidevalt I. Dyagelevile ja D. Dalberg-Dyagelevale kui kuriteo toimepannud isikutele. See asjaolu on tuvastatud JT protokollis kajastatud HLÜ ERIAL kontoris toimunud läbiotsimise ajal so 10.11.2020 vestlustega menetleja AB ja OL vahel. Sellises olukorras on võimatu asuda seisukohale, et tegemist ei olnud süülise rikkumisega. Tõe väljaselgitamise kohustus ei võimalda menetlejal toimetada kohtueelset menetlust võistlevast põhimõttest lähtuvalt ja seda süüliselt suunata välja valitud isikute suhtes. 26
(93)Varaline kahju, mis kaitsja hinnangul on seotud I. Dyagelevi vahistamise, suhtluspiirangu, kinnipidamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamisega tuleb samuti riigilt välja mõista. Need piirangud olid ilmselgelt ebavajalikud. 4.
  1. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsustuse menetluskulude osas. Maakohus otsustas mõista süüdistatavatelt Ilya Dyagelevilt, Daniela Dalberg-Dyagelevalt, Daniel Nevskilt ja Transpire OÜ-lt solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud osaliselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt) s.o summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitsja selle seisukohaga ei nõustu. Võttes arvesse, et märgitud väljamõistatavad menetluskulud on seotud süüteomenetluses tekitatud kahjuga, mille eest vastutab riik, siis neid kulud mõista välja süüdistatavatelt ei ole õige ega õiglane. Süüdistatavad ei vastuta selle eest, et menetleja süüliselt rikkus menetlusseadust. Nii eeluurimisel, maakohtu menetluses, kui ka ringkonnakohus menetluskulud tuleb süüdistatava kasuks mõista välja riigilt. 4.
  2. Apellandi taotlused Kaitsja palub tühistada Ilya Dyagelevi süüdimõistev kohtuotsus ning mõista I. Dyagelev kõigis süüdistusepisoodides õigeks. Kaitsja palub jätta Ilya Dyagelevi suhtes konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine kohaldamata ja mõista riigilt Ilya Dyagelevi kasuks välja kriminaalmenetluse kantud kulud (so lepingulisele kaitsjale makstud tasud), rahuldada süüteomenetlusega tekitatud kahju taotlus ja mõista Eesti Vabariigilt Ilya Dyagelevi kasuks mittevaralise kahju tekitamise eest õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. Apellant palub kohustada Eesti Vabariiki hüvitama Ilya Dyagelevile süüteomenetluses tekitatud varaline kahju summas 76 013,89 eurot. Alternatiivselt palub kaitsja saata kriminaalasja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Viimase alternatiivina palub kaitsja vähendada mõistetud karistus ja jätta selle täielikult tingimisi kohaldama või vähendada konfiskeeritavad või välja mõistetavad summad.
  3. Süüdistatav Ilya Dyagelev leiab oma apellatsioonis, et maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja jõudis seetõttu valele järeldusele mõistes teda süüdi. 5.
  4. Apellant leiab, et rahvakohtunike institutsioon ei ole põhiseaduspärane. Praeguses kriminaalasjas rahvakohtunikena õigust mõistsid Silva Vokk ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Inga Ammermann. Põhiseaduse § 147 kohaselt „Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena, kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.“ Rahvakohtunikud on õigusemõistmisel kohtunikud, kellel on võrdsed õigused eluaegse kohtunikuga (KS § 102, KrMS § 18). On täiesti võimalik, et kaks rahvakohtunikku võivad otsustada süüdistatava saatuse üle ja seda olukorras, kus nt eluaegne kohtunik ei ole nendega sama meelt, n-ö 2:1 vastu situatsioon. Apellant leiab, et KS § 102 ja KrMS § 18, mis annavad rahvakohtunikele professionaalse kohtunikuga samasugusid volitusi on vastuolus PS §-iga 147, mis sätestab, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Rahvakohtunike eluks ajaks ei nimetata ning neile ei laiene kohtunikele mõeldud sõltumatuse tagatised. See tähendab, et antud asja arutamisel osalenud rahvakohtunikud on osalenud antud kriminaalasja menetlemisel põhiseaduse vastaselt. Apellant leiab, et rahvakohtunikud ei ole sarnaselt professionaalsete kohtunikega sõltumatud. Kuna rahvakohtunikul puuduvad ka samasugused sõltumatuse tagatised nagu eluaegsetel kohtunikel, siis rahvakohtunikuks olemisse on juba eos sisse genereeritud huvide konflikti teke. Praegust asja menetlenud rahvakohtunik on pikaaegne munitsipaalpolitseinik, vaneminspektor Inga Ammermann, kes otseselt tegeleb süüteomenetlustega. KS § 103 sätestab, et rahvakohtunikuks ei või nimetada mh isikut, kes on kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses. I. Ammermanni näol on tegemist pikaaegse täitevvõimu ametnikuga, kes tulenevalt oma tööülesannetest ja ametist tegutseb ka sisuliselt politseinikuna ja puutub pidevalt kokku ka Eesti politseinikega ja politseiga. Tulenevalt oma ametist 27
(93)ei saanud I. Ammermann olla ka selles menetluses seaduslikult ja sõltumatult kohtunikuna tegutsev. Selline menetlus, kus üheks rahvakohtunikuks on ka sisult politseiametnik ei ole ega näi ausana. Ehk ka sellel alusel (I. Ammermann, tulenevalt oma ametist, ei saanud olla rahvakohtunik) ei ole antud kohtu koosseis seaduslik. 5.
  1. Süüdistatav vaidlustab maakohtu seisukohti altkäemaksu süüdistuse osas. Maakohus põhjendas süüdistatava ja Pi vahelist nn ebaõiguskokkulepet ainult sellega, et teeb viiteid I. Dyagelevi ja Pi vahelisele suhtlusele, mis kohtu hinnangul on olnud konspiratiivne (vt kohtuotsuse punkt 17.2.). Kohtu arvates on põhjendatud alus järeldada, et väidetav ebaõiguskokkulepe sõlmiti enne 04.09.2019, mil I. Dyagelev pöördus esmakordselt Pi poole HP nimele loodud e-postkasti kaudu. Kokkuleppe sõlmimist kinnitab teise väljamõeldud isiku nimele e-postkasti loomine DP poolt ja selle kasutamine just konkreetse suhte tarvis. Tähelepanuväärne on ka viis kuidas I. Dyagelev DPle nn laenu andis kasutades selleks HN arvelduskontot ja tasudes päikesepaneelide eest teise äriühingu (L OÜ) kaudu. Seejuures joonistub ka jälitustoimingutega kogutud tõendusteabest välja I. Dyagelevi ja DP vaheline kommunikatsioon, s.h tahe varjata omavahelist suhtlust ja soov leida viise kuidas I. Dyagelev saaks DPle anda vara läbi teiste isikute. Süüdistatav maakohtu põhjendustega ei nõustu ning leiab, et tegemist oli juba süüdistuse tasandil kunstlikult kokku pandud narratiiviga, kus Pile laenu andmine seoti prokuratuuri poolt meelevaldselt Pi aastate taguste toimetamistega. Sisuliselt otsustatakse I. Dyagelevi süüd selles osas lähtudes väitest „küll te ikka tahtsite varjata altkäemaksu kokkulepet, mis muud see sai olla, miks siis oli vajalik nii suhelda“. Eestis, mis peaks olema õigusriik, ei tohiks leida aset inimeste süüdimõistmine oletuste pinnalt. Kui inimesed suhtlevad omavahel tavapärastest suhtlemisviisidest ka erinevalt, soovides oma suhtlust kolmandate osapoolte eest varjata või isegi peavad oma suhtlust mingil viisil taunitavaks (nt kui tavakodanik suhtleb ametnikuga ametniku ametiteenistuse väliselt), siis ainuüksi sellest ei saa teha järeldust, et nad on sõlminud ebaõiguskokkuleppe, et nende vahel on ekvivalentsussuhe. Antud asjas on aga just selle väidetava, n-ö konspiratiivse suhtluse pinnalt tehtud kohtu poolt täiesti ekslik järeldus, et süüdistatava ja Pi vahel eksisteeris ebaõiguskokkulepe. (7-9) 5.
  2. Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsustust temale esitatud omastamissüüdistuses. Kohus eksis, kui asus seisukohale, et süüdistatavad pöörasid HLÜ Erial hoiustajate vara summas 1 002 960 eurot enda või kolmandate isikute kasuks, sest see omastatud vara ei jõudnud enam tagasi HLÜ Erial hoiustajate vara hulka ning võttes arvesse omandatud vara arvel tehtud varakäsutusi, siis puudub ka mõistlik alus eeldada, et see tulevikus juhtuks. Tegemist on kohtu poolt ilmselgelt vale järeldusega. Politsei ja prokuratuur seiskasid HLÜ Erial tegevuse I. Dyagelevile ja teistele ennatliku kahtlustuse esitamisega, presenteerides avalikkusele seda kahtlustust selliselt nagu oleks HLÜ Erial näol nn püramiidskeemiga jne. Kõike seda tehti enne kui üleüldse HLÜ Erial sai asuda ostetud kinnisvara arendama ja arendamise järgselt tulu ja kasumit teenima. Kuna politsei ja prokuratuur seiskasid sisuliselt päeva pealt HLÜ Erial tegevuse, tekitasid n-ö pangajooksu, siis tuli asuda HLÜ-d saneerima ja see info pidi ka kohtule olema avalikkult kättesaadav. Süüdistatav leiab, et kriminaalmenetluses ja kohtuotsuses esitatud järeldused on otseses vastuolus tegelikkusega. HLÜ Erial hoiustajate (õigemini HLÜ enda vara, sest kui hoiustaja teeb HLÜ-sse makse, siis makse järgselt kuulub raha HLÜ-le, mitte hoiustajale) vara summas 1 002 960 eurot ei omastatud ega soovitud omastada. Nende summade arvelt sooviti teenida tulu, maksta hoiustajatele lubatud intressi ja arendada HLÜ-d. Hoiustatud varade eest anti HLÜ Erial tütarfirma EKle laenu ja laenu eest osteti ka need neli süüdistuses toodud kinnisasja, ehk laenu eest osteti konkreetset vara, mis jäi EK bilanssi. Seda kõike tehti eesmärgiga, et need neli kinnisasja välja arendada ja kasumiga müüa ning teenindada HLÜ Erial poolt antud laenu. Laenude tagamiseks seati nendele samadele EK poolt Transpire OÜ-lt omandatud kinnisasjadele hüpoteegid ja seda HLÜ Erial kasuks. Ehk siis, hoiuste arvelt anti välja kinnisvara tagatisel laenu. Samamoodi teevad ka ju pangad ja teised ettevõtjad. EK kasutas laenu kinnisvara ostmiseks, ostetud kinnisasju koormasid laenuandja HLÜ 28
(93)Erial kasuks seatud hüpoteegid, kuid HLÜ-l Erial läbi oma tütarfirma EKl polnud võimalik kinnisvaraarendusi oma esialgse plaani järgi ellu viia, sest 2020 aasta lõpus tehti avalikuks kriminaalasi, milles HLÜ Erial polnud isegi mitte kahtlustatav, kuid mis seiskas kogu HLÜ Erial tegevuse ja plaanid ning mille tulemusena pidi HLÜ Erial esitama saneerimisavalduse ja saneerimiskava. 5.
  1. Oma väite kinnitamiseks, et kinnistuid sooviti arendada ning kasumiga müüa palub apellant ringkonnakohtul koguda Harku vald, Vahi küla, VVV kinnistu HLÜ ERIAL saneerimismenetluse ajal 04.07.2023 sõlmitud ostu-müügi lepingu (lisa nr 1), mille kohaselt EK OÜ müüs selle arenduse 1 125 000 euroga ja kogu ostusumma läks HLÜ-sse ERIAL. Lepinguga soovib süüdistatav tõendada, et selle kinnisasjaga seotud laen (384 000 EUR), mille HLÜ ERIAL EKle välja andis, et EK saaks osta selle kinnisasja, oli kõigiti tagatud ja mitte mingit omastamist pole toimunud. Varasemalt polnud võimalik seda lepingut esitada, sest see tehing toimus juulis 2023, kuid juunist 2023 toimusid kriminaalasjas juba kohtulikud vaidlused. Sama asjaolu soovib süüdistatav tõendada ka HLÜ ERIAL saneerimismenetluse ajal 20.07.2023 sõlmitud Harku vald, Vahi küla, VVV kinnistu ostu-müügilepingiga (apellatsiooni lisa 2), 11.09.2023 toimunud Tallinn, ÕÕÕ kinnistu ostu-müügitehinguga (lisa 3), 19.09.2023 toimunud Tallinn, ÄÄÄ kinnistu notariaalse ostu-müügitehinguga (lisa 4). 5.
  2. Süüdistatav toetab oma kaitsja apellatsiooni ning selles toodud taotlusi, palub tema ja kaitsja apellatsioonid rahuldada. Ühtlasi palub taandada prokuröri (põhjenduses eelmenetlust ringkonnakohtu käsitlevas osas).
  3. Süüdistatav Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja apellatsioon Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tervikuna ning palub maakohtu otsus tühistada, saata kriminaalasja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus; või alternatiivselt mõista Daniela Dalberg-Dyageleva õigeks kõikides temale esitatud süüdistustes; jätta Daniela Dalberg-Dyageleva suhtes konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine kohaldamata; läbiotsimiste käigus äravõetud raha tagastada; mõista riigilt Daniela Dalberg-Dyageleva kasuks välja kriminaalmenetluses kantud kulud (so lepingulisele kaitsjale makstud tasud) täies ulatuses; rahuldada süüteomenetlusega tekitatud kahju taotlus täies ulatuses. 6.
  4. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik. Daniela DalbergDyageleva ei ole süüdistuses etteheidetavaid tegusid toime pannud. Teda ei saa vastutusele võtta teiste isikute toime pandud tegude eest. D.D. Dyagleveva vastutuse seisukohalt jätab täies ulatuses maakohus tähelepanuta kaitsjate poolt esitatud tõendid, mis kinnitavad, et D.D.Dyagleveva vastutus on välistatud ja seda kõikides temale esitatud episoodides. Mõistes Daniela Dalberg-Dyageleva süüdi, hindas maakohus tõendeid meelevaldselt ja valikuliselt, rikkudes sellega KrMS § 61 lg 2 nõudeid, millest johtuvalt on vaidlustatud kohtuotsus vastuoluline ning selle järelduste kujunemine mittejälgitav. 6.
  5. HLÜ ERIAL sisene tööjaotus ja vastutusvaldkonnad Käesolevas asjas on oluline silmas pidada seda, milline oli HLÜ ERIAL juhtimisstruktuur ja sisemine tööjaotus, millega tegelesid juhatuse liikmed, kes osalesid majandusaasta aruannete koostamisel ning sedagi, et Daniela Dalberg-Dyageleva oli HLÜ-st ERIAL eemal ja viibis vastsündinud lapsega kodus (ehk lõppastmes, mida Daniela Dalberg-Dyageleva täpsemalt teadis ja seda sõltumata sellest, kas oli tema juhatuse liige või mitte). Ajal, kui Daniela Dalberg-Dyageleva oli siirdunud lapsehoolduspuhkusele ja oli kodune, usaldas ta neid, kes HLÜ-s ERIAL oma igapäevast tööd jätkasid: juhatuse liiget OLi, raamatupidajat ja juristi. Osaliselt andis ta oma tööülesanded üle nii HLÜ-s ERIAL kui ka tütarühingus EK OÜ-ga seonduvas juhatuse liikmele. 29
(93)HLÜ-s ERIAL oli selge tööjaotus erinevates tegevusvaldkondades. Ka juhatuse liikmete vastutusalad olid jaotatud. Kuigi seda kirjalikult ei fikseeritud, see toimis praktikas. Majandusalase haridusega juhatuse liige OL vastutas finantsala, sh raamatupidamise eest. Ta kinnitas ristküsitlusel, et ta kutsuti juhatusse, kuna tal oli finantstaustaga kõrgharidus, ning nimetas, et tema töö seisnes mh töötajatele finantskirjaoskuse õpetamises, äriplaani kaitsmises Finantsinspektsiooni ees, krediidikomitee töös ja krediiditaotluste finantsanalüüsis. Daniela DalbergDyageleva tegeles tema sõnul „rohkem hoiuste haldamise ja intresside tasumisega“. Kuigi ristküsitlusel väitis OL, et raamatupidamise korraldamine ei olnud tema vastutusalas, ei ühti see tema ülejäänud ütluste ja kirjalike tõenditega. Asjaolud, et OL suhtles raamatupidamise teemadel nii raamatupidaja kui ka audiitoriga ning et tema oli raamatupidamise sise-eeskirjade koostajaks HLÜ-s ERIAL, kinnitavad, et tegelikkuses oli finantsiga seonduv HLÜ-s ERIAL tema vastutusel. Daniela Dalberg-Dyageleva vastutusalas olidki alati administratiivküsimused, temal ei olnud ei juriidilist ega majandusalast haridust, tal on kõrgem disainialane haridus.6 Seevastu tema disainialane haridus võimaldas tal tegeleda EK OÜ sisulises töös kõigega, mis seondus sisekujundusega arendatavatel objektidel. 6.3. D. Dalberg-Dyageleva lapsehoolduspuhkus ja vastav tööjaotus Tõendamist on leidnud ka see, et Daniela Dalberg-Dyageleva jäi lapsehoolduspuhkusele 2020. aasta alguses. Tema laua kontoris võttis enda kasutusse juhatuse liige OL. OL viibis ka igapäevaselt ERIALi kontoris. Tõenditega vastuolus on maakohtu seisukoht: „Kohus ei pea usutavaks kaitse väidet, et juhatuse liikmeks oleku ajal ei suutnud OL ära õppida HLÜ osas maksete tegemist ja see oli ka põhjus, miks D. D-Dyageleva pidi seda ise tegema sel ajal kui viibis lapsehoolduspuhkusel ja enamus aega kodus. See ve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.