lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: Q.I; ik: XXX; elukoht: XXX-i , epost: XXX. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta Q.I kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 07.02.2023 otsusele nr 2315,23,000365 Q.I karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 07.02.2023 otsus nr 2315,23,000365 Q.I karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot selles, et menetlusalune isik 17.01.2023 kell 12.00 Raudkivi tee 1, XXX-i juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtimisõigus taastamata alates 24.05.2022
Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 keeldu ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Käesolevaga vaidlustan Politsei- ja Piirivalveameti üldmenetluse otsuse nr. 2315,23,000365 Selgitan, miks. Aastal 2021 võeti mul ära juhtimisõigus. 9 kuuks. Nõustusin täielikult karistusega, ei vaidlustanud seda. Juhtimisõigus taastus 23.05.
) § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Transpordiameti liiklusregistri 23.01.2023 väljavõtte kohaselt oli menetlusaluse isiku juhtimisõigus taastamata alates 24.05.
kohaselt, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Transpordiameti liiklusregistri 23.01.2023a. väljavõtte kohaselt on juhiloa olek registris "kätteantud 19.04.2018", seega ei viinud isik oma juhiluba hoiule vaid hoidis seda karistuse ajal enda käes.
lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kaebuse üks argumente on asjaolu, et menetlusalune isik ei ohud sellisest liiklusseaduse punktist teadlik, seega ei tohiks talle nõude rikkumist ette heita. Kohtuväline menetleja leiab, et kui menetlusalune isik oleks oma juhiloa seadusekohaselt hoiule viinud, oleks teda Transpordiametis vastavast sättest teavitatud. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 1 aga märgib, et kui isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Lõike 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. 3 On positiivne, et menetlusalune isik on oma juhtimisõiguse taastanud ning saab taas liikluses seaduslikult osaleda. Küll aga ei ole juhtimisõiguse taastamine karistust kergendavaks asjaoluks, sest sellekohase kohustuse täitmine oli menetlusalusel isikul seaduslikult liikluses osalemiseks ainuvõimalik käitumisviis. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga, et infovahetus on ohud puudulik vaid leiab, et olukord ja sellele järgnenud rikkumine on tulenenud menetlusaluse isiku enda tegevusetusest ja nõuete täitmata jätmisest. Juhtimisõiguse taastamisel ei ole teooriaeksamil mitte formaalne eesmärk vaid sellekohane nõue on liiklusseadusesse lisatud põhjusel, et juhtimisõiguse kaotanud juht on eelnevalt toime pannud tõsise õigusrikkumise. Seega soovib seadusandja olla kindel, et juhil on liikluses osalemiseks piisavad teadmised ning läbi eksami saab neid juhile ka taas meelde tuletada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-617 viidanud kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud KarS § 57 ja 58 tulenevad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolusid. Kaebaja on taotlenud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt vähendada rahatrahvi summat, mille lubab kindlasti tasuda.
lg 1 ettenähtud rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot, mis on sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud rahatrahv on kooskõlas rikkumise asjaoludega, täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole põhjendatud. Seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus 4
lg 1 p 1 sätestatud keeldu.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Q.I ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas Q.I on 17.01.2023 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et Q.I tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud Q.I temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ega ka liiklusregistrist väljatrüki tegemise aja, s.o 23.01.2023 seisuga kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt Q.I seisuga 23.01.2023 juhtimisõigus puudus, kuivõrd juhtimisõigus oli Põhja prefektuuri 22.07.2021 otsusega nr 2302,21,008737 üheksaks kuuks ära võetud ja see oli taastamata alates 24.05.2022. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud, et Q.I juhtis 17.01.2023 kell 12.00 mootorsõidukit Volkswagen T-Roc reg.märgiga xxxxxx Paatri alevikus Raudkivi tee 1, liikudes Veesaare tee 2 suunas. Sealjuures oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus liiklusseaduses sätestatud korras taastamata ja seega ei olnud sel ajahetkel Q.I ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Q.I on täitnud
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Menetlusalune isiku esitatud kaebuse kohaselt tuli temale üllatusena, et juhtimisõigus ei kehti, kuna oli endale määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks, ära kandnud ning ei olnud teadlik, et juhtimisõiguse taastamiseks on vaja teha liiklusteooria eksam. Samuti heidab menetlusalune isik ette, et politseiametnikud ei selgitanud temale, et liiklusteooria eksam tuleb uuesti sooritada ning tema ise ei pea end pidevalt muutuva liiklusseadusega kursis hoidma. Kohus peab vajalikuks osundada, et
lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. 22.07.2021 väärteootsusesse nr 2302,21,008737, millega määrati Q.I karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks, on teise lehekülje lõpuosasse, pärast karistust, kirjutatud paksus kirjas, et vastavalt
tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik ei saanud otsust kätte või ei teadnud otsuse sisu. Vastupidi, kaebusest tulenevalt asus menetlusalune isik seda otsust täitma, kuid tegi seda vaid osaliselt. Väärteotoimikus olevatest menetlusdokumentidest saab järeldada, et juhiloa loovutamise kohustust ta ei täitnud, sest vastasel juhul ei oleks ta karistuse kandmise järgselt juhiluba tagasi saanud ja teda oleks Transpordiametis informeeritud eksami tegemise vajalikkusest. Seejuures ei nähtu väärteoasjast, ega saa ka nähtuda, kas Transpordiamet, saades kohtuvälise menetleja jõustunud lahendi, täitis
lg 1 sätestatud ettekirjutuse koostamise ja süüdlasele saatmise kohustuse, millega antakse tähtaeg juhiloa loovutamiseks ning juhul, kui ettekirjutus jäetakse täitmata, on 5 Transpordiametil õigus rakendada sunniraha. Samas ei asenda ettekirjutus menetlusaluse isiku otsuse lugemisoskust, mille rakendamisel pidi menetlusalune isik aru saama, et kohtuvälise menetleja otsusega kaasnevad lisaks sõiduki juhtimise õigusest loobumisele ka muud kohustused. Kui menetlusalune isik oleks temal
sättest tulenevat kohustust, mille olemasolule on otsuses üheselt viidatud, täitnud, poleks võib-olla kohasel viisil käitumise puhul väärtegu toime pandud. Samas leiab kohus, et juhul, kui isikut karistatakse mõne eriõiguse äravõtmisega, siis peab isik, kellele see eriõigus on eluliselt vajalik, ka ise huvi tundma selle vastu, kuidas seda eriõigust tagasi saada või taastada. Vastasel juhul riskib ta sellega, et ta võib eriõiguse puudumisel eriõigust vajava tegutsemise korral toime panna uue süüteo. Seega on huvi tundmata jätmine isiku enda risk ja huvi puudumist ei saa ette heita menetlejale. Menetleja ei ole isikut kinni pidades, menetlusdokumente koostades või isikule karistust määrates kohustatud menetlusele allutatud isikule ette lugema kõiki liiklusseadusega juhile kehtestatud keeldusid, kohustusi ja tagajärgi kui isik mingeid nõudeid rikub. Liiklusjärelevalve teostajal ja menetlejal on õigus eeldada, et liikluses osalev juht, kellele on omistatud mootorsõiduki juhtimise õigus, tunneb liiklusnõudeid, teab juhile kehtestatud keeldusid ja kohustusi ning nõuete rikkumisega saabuvaid tagajärgi. Kui isik soovib juhina liikluses osaleda, peab ta ka liiklusseaduses sätestatud keeldusid, kohustusi, tagajärgi teadma ning vajadusel neid teadmisi ka kaasajastama. Vastasel juhul ei sobi isik liikluses juhina osalema ja ta võib olla teistele liiklejatele ohtlik. Juhtimisõiguse äravõtmisel juhiloa loovutamise kohustus kehtis Liiklusseaduse uue redaktsiooni kehtestamisest alates 01.07.2011, kuid juhtimisõiguse taastamise tingimused ja kord on sisuliselt muutumatud olnud alates 01.02.2001, mil kehtis veel liiklusseaduse n.n vana versioon. Ainus vahe on selles, et vana versiooni kohaselt tuli juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooria eksam teha juhul, kui juhtimisõigus on ära võetud rohkem kui kuueks kuuks ning uue versiooni kohaselt vähemalt kuueks kuuks. Seega kaebuse esitajale ei saanud olla üllatuseks, et juhul, kui juhtimisõigus on ära võetud üheksaks kuuks, mida on rohkem kui kuueks kuuks, pidi ta juhtimisõiguse taastamiseks tegema liiklusteooriaeksami. Seega leiab kohus, et antud juhul on menetlusaluse isiku enda poolne kohustuste mitte täitmine ja liiklusseaduses sätestatud tingimuste ja korra vastu huvi puudumine tinginud selle, et ta ei tundnud huvi juhiloa taastamise korra vastu. Menetlusalune isik teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust ning KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega menetlusalune isik rikkus vähemalt ettevaatamatusest
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). 6 Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul on üks varasem karistus süüteo toimepanemise eest ja seda 22.07.2021 otsuse järgi, siis saab karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd eripreventiivne eesmärk ei nõua karistuse kohaldamist keskmist määra ületavas määras, kinnistamaks varem karistatud süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et tema ei olnud teadlik, et ta peab juhtimisõiguse taastamiseks sooritama liiklusteooria eksami. Seadusandja on aga leidnud, et juhul kui raskema liiklusalase süüteo puhul võetakse sõiduõigus ära rohkemaks kui 6 kuuks, peab karistuse saanud isik enne juhtimisõiguse taastamist enda teadmisi liikluskorrast taas eksami vormis tõestama ning samal ajal ka meelde 7 tuletama. Antud kohustust menetlusalune isik ei täitnud, seega ei olnud tal ka juhtimisõigus taastunud. Kindlasti ei ole kohus nõus ka menetlusaluse isikuga, et justkui politseiametnikud on tema teadmatuses süüdi ja menetlusaluse isikule ei selgitatud karistusega kaasnevaid lisakohustusi, tegemist on pigem menetlusaluse isiku eneseõigustamisega. Antud juhul menetlusalune isik ei lugenud väärteootsust piisava tähelepanelikkusega ega täitnud otsusest tulenevaid kohustusi, mis omakorda tingis antud väärteo karistuse. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud põhjendustel määrata menetlusalusele isikule karistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega ning loodetavasti sunnib see karistus kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele ja annab signaali ka teistele liiklejatele õiguskuulekuse vajalikkusest liikluses. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.