Obsah (12)

§ 200§ 424§ 65§ 263§ 69§ 74§ 68§ 75§ 199§ 16§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2024, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-24-2224 /24259050166/ Kohtunik Anu Ammer Rahvakohtunikud Sigrit R

§ 200

lg 1 järgi Süüdistatav MAREK DEGTERJOV, isikukood 37308294912; xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx, xxxx; kolm kehtivat kriminaalkaristust: - 13.05.2022 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-7770

§ 424

lg 2 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva, karistus täidetud 12.01.2024; - 25.05.2020 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-20-991

§ 263

lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, asendatud 357 tunni üldkasuliku tööga (

§ 69

); - 09.12.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-10883

§ 424

järgi vangistusega 8 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuulus 1 kuu, ülejäänud 7 kuud vangistust tingimisi (

§ 74); 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend – vahistamine kohaldatud 26.02.2024. Kohtuotsuse õiguslik alus Kr

MS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1 O T S U S T A S: MAREK DEGTERJOV süüdi tunnistada

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Marek Degterjovi karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.02.

1. Mõista Marek Degterjovilt menetluskuluna riigituludesse: - 2050,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel, 1 - 1690,92 eurot vandeadvokaat Leelo Viil kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; Menetluskulu kokku summas 3740,92 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksu kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700033435 ning selgitus: „Marek Degterjov, 1-24-2224, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Kriminaalasja juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD-R plaat patrullpolitseinike poolt 26.02.2024 tehtud fotodega kannatanust; DVD+R ja CD-R plaat häirekeskuse kõnedega; DVD+R plaat turva- ja linnakaamera salvestistega ning CD-R plaat vormikaamera salvestisega, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 23.12.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistus Marek Degterjov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 26.02.2024 kella 12:30 paiku Xxxx asuvas Xxxx võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil kasutas tahtlikult A. A. suhtes füüsilist vägivalda. Kõigepealt lõi Marek Degterjov pingil istuvat A. A.t parema käega vastu nägu, mille tagajärjel kukkus kannatanu pingile külili. Seejärel lõi Marek Degterjov taas istuli tõusnud kannatanut parema käega vastu nägu ning haaras kinni kannatanu süles olevast kotist, mille peale tõusis kannatanu püsti ning hoidis kotist kätega kinni. Marek Degterjov, hoides parema käega kinni kannatanu kotist, võttis vasaku käega kinni kannatanu riiete kaelusest ning püüdis kotti enda kätte saada. Seejärel istus kannatanu tagasi pingile ning Marek Degterjov, hoides kotist jätkuvalt kinni, püüdis veel ühel korral kannatanut parema käega vastu nägu lüüa, kuid löök kannatanut ei tabanud kuna tal õnnestus pea eest ära tõmmata. Marek Degterjov, hoides jätkuvalt käega kinni kannatanu kotist, lõi ühel korral kannatanut vastu kätt ja püüdis seejärel kotist vastu kannatanu tahtmist midagi võtta ning tegi veel ühe löögiliigutuse kannatanu suunas. Seepeale tõusis kannatanu püsti ning Marek Degterjov lükkas vasaku käega kannatanu taas pingile istuma. Eeltoodud tegevusega tekitas Marek Degterjov A. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – kriimustus vasaku käe nimetissõrmel, turse kuklapiirkonnas. Kogu eeltoodud tegevuse ajal nõudis Marek Degterjov kannatanu käest korduvalt viina ning olles vägivalda kasutades maha surunud kannatanu vastupanuvõime ning tekitanud kannatanus hirmu füüsilise ründe jätkumise ees, andis kannatanu kotist Marek Degterjovile ühe 0,5l pudeli viina Oma Viin, väärtusega 5,26 eurot. 2 Sellise tegevusega pani Marek Degterjov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asja äravõtmine oli toime pandud vägivallaga, s.o

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Marek Degterjov end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, vaid seletas, et teab kannatanut, keda nimetas A., palju aastaid. Ta käis pidevalt Paides ja siis nad pidevalt suhtlesid, võtsid koos bussis napsu. Tal ei ole varasemalt kannatanuga mingeid erimeelsusi olnud. Need ühised napsu võtmised on toimunud ainult siis, kui on kohtunud bussis. Neid kordi on tema hinnangul olnud ikka päris palju. Mäletas, et see kuupäev oli 26.veebruar

1. Sel päeval läks ta kodust sõbra juurde ja seal ta nägi ühte teist head sõpra T. M.. Tema tavaliselt viina ei võta, ta võttis õlut, aga raha tal oli. Läksid koos poodi, ta ostis viina ja läksid Tapale. Käisid politseijaoskonnas ära, kuna tal ükskord ununes kott bussijaama ja siis ta sai politseijaoskonnast selle koti kätte. See oli põhjus, miks nad üldse Tapale läksid. Viina jõid bussis koos sõbraga, poole liitrisest pudelist jäi pool järgi. See oli Laua Viin. Pärast viina joomist oli tema põhimõtteliselt täiesti adekvaatne, täiesti mõistuse juures, kõike mäletab. Oli enne joonud kaks klaasi õlut. Sõber ütles, et tal on jalad haiged, see on pikem maa, et ta läheb käib ise ära, tuleb autoga bussijaama. Ta läks poe juurde alguses ja ootas seal tükk aega ja siis läks bussijaama. Ta mõtles, et vaatab, mis kell buss läheb. Tema plaan oli bussiga tagasi minna mitte selle autoga, sest ta ei saanud 100% kindel olla, kas sõber saab auto. Kui ta Tapale sõitis, siis oli kannatanu bussis. Ta jõudis kannatanuga koos Tapale, siis läks kumbki oma asju ajama ja siis nägi uuesti bussijaamas seda A.. A. istus pingi peal, seal on vahekäik vahel. Ta ütles A. tere, et kuidas läheb, kuidas emal on, et kas on ikka elus. Lihtsalt küsis. Seletas, et igavusest ta ikka räägib inimestega, keda ta näeb harva. Kuna tal on igav ja talle meeldib suhelda ja ta hästi palju on üksinda, siis ta tahab suhelda. A. ei olnud valmis temaga suhtlema, vaid lihtsalt keeras alati näo ära ja vaatas aknast välja. Lihtsalt see käis tema hingele koguaeg, et kannatanu pidevalt ei rääkinud temaga. Ta läks närvi selle pärast, et tema tahtis suhelda, aga kannatanu ei olnud valmis temaga suhtlema ja ei selgitanud, miks ta ei olnud valmis suhtlema. Ajas nagu hinge püsti. Sellises situatsioonis võiks öelda siis talle, et on pohmell või midagi, on paha olla, ei taha rääkida, aga A. nagu nähvab, et mis see tema asi on. Kuna temal on ka psüühikahäired ja tal hakkab kohe ülesse poole minema ja veel ütleb pahasti, siis tal keerab nagu, aga ta tavaliselt kallale ei lähe. Oleks sõber seal ka kõrval olnud, siis nad ilmselt oleks väljas olnud, nad poleks üldse sinna sisse läinudki. Ta sööb juba üle 20 aasta rohtusid, antidepressante, käib pidevalt psühhiaatrite juures. Tal olid kõik asjad olemas, et minna viinaravile. Nüüd jäi see aga ära. Puue on tal seoses jalgadega, s.o üks on siiamaani metallist ja teine on sisemist trombi täis. Lähevad paiste mõlemad. Vereringe ei hakka tööle. Alkoholi tarvitamine tema psüühikat ei mõjuta. Ta kaine peaga on palju närvilisem. Kui ta napsu võtab, siis on rahulikum, kui keegi teda tagant ei tõuka. Kuna A. ei tahtnud temaga bussijaamas suhelda, läks närvi. Ta läks istus sinna, tahtis temaga rääkida, kuna igav oli. Vaatas, et sööb. Tema ei teadnud, mis tal seal kotis on ja tal ei olnud mingisugust mõtet kedagi röövida ka. Ta teab, et ta käib kotiga. Teda ei huvitanud, mis seal kotis oli, aga kuna käis kolin, siis teadis juba, et ta tassib viina. Igakord, kui teda näeb, ta on ise näidanud, et kott on viina täis. Mõtles, et mis ta teda lööb, ennast pole ollagi. Ütles siis talle lihtsalt, et palun anna mulle võla katteks üks viin. Tal oli kott viina täis, seitse kaheksa viina oli. Lahtise käega lõi teda. Ta ei mäleta kas kaks või kolm korda. Tema teada alustas siiski kannatanu, lõi jalaga nagu filmist näha. Küsis ühte pudelit viina pärast seda. Kannatanu võttis selle pudeli niimoodi kätte nagu tahaks lüüa, siis tal oli endal juba hirm, et lööb talle pikki lõgemeid selle pudeliga hoopis. Lõi teda, koputas õla peale talle või mis ta tegi, ta ei tea ja siis kannatanu andis selle viina rahulikult, mõtles ümber. Võttis mingisugusel ajahetkel kannatanu kotist kinni seepärast, et ta räägiks temaga normaalselt mitte ei mõmiseks. See oli nagu mõeldud hirmutamiseks. Ta ei oleks seda kotti ära võtnud, sest ta teab, et see ei ole kannatanu 3 kott. Võib-olla kaks viina oli kannatanu oma. Lõpuks tüdineski ära, et mis ta temast puudub üldse. Vaata, milline ta välja näeb. Ütles, et anna vähemalt üks viin rahustuseks ja ongi kõik. Andis selle viina. Tema võttis viina vastu, panin kotti ära, kannatanu läks minema ja midagi ei öelnud. Tema jäi bussijaama bussi ootama. Tegelikult ta ei röövinud, ei võtnud kotti ära, A. andis ise viina. Ainult lahtise käega lõi. Selle viina võttis politsei ära. Kotis oli tal veel üks õlu, see ei olnud varastatud. See oli poest võetud, sest letis kedagi ei olnud, keegi ei karjunud midagi. Tal oli raha taskus olemas. Kui keegi ei küsi ta käest raha, siis ta loomulikult ta sammub sellega minema. Kedagi polnud seal leti juures. Imelik ka kui ta hakkaks ise poemüüjat taga otsima. Ta leidis, et A. peaks temaga suhtlema, sest ta tunneb teda aastaid ja tahtis lihtsalt teada, kuidas inimesel läheb. Ta tahtiski teada, miks viimane ei suhtle temaga. Tal on tegelikult kahju sellest asjast üldse ja ta väga palus vabandust. Kuna kannatanu kohtus talle otsagi ei vaadanud, ei saanud ta ka vabandust paluda, et ta teda lõi. Ta kahetseb seda ja loodab, et kohus saab sellest aru, et kannatanu on teda aastaid ajanud närvi ja ükskord õrnalt plahvatas. Oleks võinud hullemini minna. Ta ei ole pahatahtlik. Aastad lähevad edasi ja inimene muutub. Kannatanu A. A. seletas kohtus, et oli Marek Degterjovi enne neid sündmusi Xxxx näinud, aga ta nime ei teadnud. Varem tal ei olnud selle isikuga olnud mingeid kokkupuuteid ja ta ei olnud talle midagi võlgu. See sündmus toimus veebruari lõpus sellel aastal. Sel päeval ta käis toidurallil Tapal, Grossi poes ja Rimis. Tapale ta läks bussiga ja arvas, et jõudis kuskil kell 11:30 paiku. Kui tuli bussi pealt maha, läks kohe poodi. Ta oli sel päeval kaine. Kahjuks ta ei mäleta täpselt, mis ta Grossist ostis, küll aga toitu ja viina. Rimist ostis ainult pitsat, sest sealt saab odavalt. Siis ta läks bussijaama sisse aega surnuks lööma ja sõi pitsat. Buss tagasi koju pidi minema kella kahe paiku. Ta istus bussijaama ooteruumi keskel pingile ja sõi pitsat. Valvekaamera jäi selja taha. Kaamera oli seinal kohe näha. Ta ei pannud tähele, millal Marek Degterjov sinna ootesaali tuli, sest ta tegeles oma pitsaga. Tema ei pööranud Marek Degterjovile kuidagi tähelepanu, ega suhelnud temaga. Marek Degterjov tuli tema juurde ja küsis, et kas ei kõlba temaga rääkida. Ta ei saanud aru, miks Marek Degterjov üldse niimoodi küsis ja miks Marek Degterjov arvas, et ta oleks pidanud temaga rääkima. Siis Marek Degterjov lõi teda rusikaga vastu pead ja vastu kukalt. Ta oli sellest algul šokis, aga kui koju läks, siis tundis, et kukal hakkas valutama. Kinnitas, et lööke oli rohkem kui üks ja need löögid olid rusikaga. Siis hakkas Marek Degterjov tal käest kotti ära tirima ja ütles, et anna kott siia. Aga tema ei andnud kotti. Ta ütles, et turvakaamera on selja taga aga Marek Degterjov ütles, et teda ei koti. Ta ei mäleta, kas sellel ajal, kui Marek Degterjov kotti üritas ära võtta ja tema ei andnud, Marek Degterjov teda lõi. Ta ei mäletanud seda, sest oli šokis arvatavasti. Kui Marek Degterjov teda pingi peal rusikatega pähe lõi, siis tal oli valus. Löögid olid tema hinnangul tugevad. Seletas, et „Mõtle kui selline turske sell kallale tuleb“. Seda ta ei mäletanud, kas Marek Degterjov teda jalaga lõi aga tunnistajate sõnul olevat löönud. Üks pensionär ütles pärast, siis kui politsei oli Marek Degterjovi ära koristanud ja ta bussi ootas, et teda löödi jalaga. Tema tahtis jalaga lüüa Marek Degterjovile keskkohta, et ennast kaitsta aga tal on vasak jalg haige, ei ulatanud. Marek Degterjov sikutas tema kotti ja nõudis, et anna kott siia. Tema ikka kotti ei andnud, hoidis kõvasti kinni. Mingi hetk andis Marek Degterjovile kotis oleva viinapudeli. See oli aga tema sõnul kaitsemanööver, et ta lesta saaks lasta. Alguses küsis Marek Degterjov tervet kotti, aga ta ei andnud. Marek Degterjov kuulis kui pudelid kotis kolisesid, kui ta kotti rabas. Siis Marek Degterjov küsis viina ja ta andiski, et saaks ära joosta. See oli pettemanööver. Kartis, et kui viina ei anna, siis saab veel kolakat. Viinapudeli ära andmine oli otseselt seotud sellega, et tema suhtes kasutati vägivalda. Võttis kotist viina, andis Degterjovile ja jooksis siis kähku Grossi poe ette ja helistas häirekeskusesse, aga keegi oli enne teda juba helistanud ja politsei tuli ruttu kohale. Politseiautos istus üle tunni aja, võeti ta käest tunnistus ja politsei ütles, et ärgu välja mingu, et politseibuss tuleb talle järele. Enne teda välja ei lubatud, kui politsei Degterjovi ära viis. Politsei pildistas teda. Käsi oli katki, sest ta kaitses ennast. Politsei ütles, et ta nägu oli verine olnud, aga ta nuuskas seal nina ja eks ta pühkis selle vere minema, enne kui pilte jõudsid 4 tegema hakata. Kui Marek Degterjov ära viidi, siis läks pingi peale ja siis tuligi pensionär rääkima temaga, aga buss tuli üpris kähku ja ta sõitis koju. Õhtul hakkas kukal valutama ja siis ta kutsus endale kiirabi ja ta viidi aparaadi alla ja tuvastati peapõrutus. Tal oli sõrm katki, muhk kuklas ja peapõrutus. Valuvaigisteid kirjutas ka perearst terve hunniku välja ja antidepressante ka. Samuti tahab töötukassa teda Viljandisse psühhiaatri juurde saata. Kõik see on seotud selle sündmusega. Kui sai kohtukutse, siis algas kõik otsast peale. Kaks tundi magab, kaks tundi üleval, kaks tundi magab, kaks tundi üleval ja nii on kutsest saadik kuni siiani. Ta kardab Marek Degterjovi, kardab kallaletungi jälle, kättemaksu. Keegi naisterahvas kandis talle 10 eurot üle, loobub oma hagist. Tunnistaja Õ.-V. S. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt, kui oli esmaspäevasel päeval, s.o 26.veebruaril Tapal Grossi poes sisseoste tegemas tuli poes tema juurde üks võõras, punase-musta kirju jopega toekam ja turskem meesterahvas ning ütles anna viis eurot. Ta ütles, et ei anna. Siis ütles, et maksa minu arve. Ütles, et ei, ei anna sentigi ja ei maksa ka. Siis mees ütles, et sa oled kade ja kitsi, ei raatsi anda. Ütles, et tahabki kade olla ja ei annagi ühelegi võõrale tema oma raha. See meesterahvas oli purjus, mida järeldas jutumaneerist ja olemisest. Selge inimene ei tule ühe muti käest raha nõudma. Siis see mees käis mööda saali. Ta rääkis nii kõva häälega, et see kostis üle kaupluse ja küsis teiste käest ka raha, aga ju tal ei õnnestunud seda saada. Tema läks kassasse oma kauba eest tasuma ja see aeg, kui tema kassas seisis, läks mees teise kassa kaudu mööda ja tulid kaks noort naist kaupluse töötaja juurde ja ütlesid, et see mees varastas poest. Tõesti mehel oli parempoolse kaenla all suur tume pudel, aga mis pudel, tema silti ei vaadanud. Tema oli oma kassas, mees läks teiselt poolt kassat. See oli sama meesterahvas, kes tema käest viis eurot küsis. Meesterahvas läks poest välja ja kaupluse töötaja läks talle järgi, aga mis edasi sai, tema ei tea. Tema läks bussipeatusesse bussi ootama, aga bussini oli veel aega. Buss oleks läinud kümme enne kahte. Läks bussijaama sisse, kuid kui ta selle ukse lahti tõmbas, siis nägi, et see sama mees peksab seal ühte vanemat meest. Kohe esimene istepink, mis seal oli, see mees istus seal. Käed ja jalad käisid. Ta lükkas ukse kinni, sest ei julgenud bussijaama sisse minna. Läks välja pinkide peale. Kätega lõi kindlasti ja mees istus ja pärast oli külili. Kui ta väljas oli, siis seinad on seal klaasist ja see paistab läbi klaasseinte. Siis oli mees juba küliti seal istme peal. Lööja läks pärast nurga taha, enam ei paistnud aknast välja, siis ta ei tea, mis seal toimus. Samal ajal, kui tema Häirekeskusesse helistas, siis peksmine jätkus. See mees, kes välja tuli, üks vanem lühike mees, tuli tema juurde ja sai aru, kuhu ta helistas ja ütles talle, et see peks käib siiamaani veel. Kui politsei tuli, siis teda enam ei huvitanud. Kui esimene auto tuli, ta läks juurde ja ütles, et tema helistas. Pärast tuli politseinik tema juurde bussipeatusesse ja küsis tema andmed. Tunnistaja D. L. seletas kohtuistungil, et töötab patrullpolitseinikuna Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas. Sündmused toimusid
2. veebruar
3. Oli sel päeval päevases vahetuses tööl koos patrullpolitseinik A. A.. Said väljakutse Xxxx, kus asub Xxxx. Teate sisu oli, et joobes isik peksab bussijaamas külastajat, teataja ise on väljas. Läksid kohale, aga enne said veel teada, et kannatanu ootab neid Grossi poe ees. Kohale jõudes esimesena kohtusid kannatanuga Tapa Grossi poe ees. Kannatanu nimi oli A. A.. Kannatanu rääkis, et sai bussijaamas ühelt inimeselt peksa. Seejärel võtsid A. enda auto peale ja läksid bussijaama juurde, kus kannatanu näitas ja kirjeldas, kes teda peksis ja kus see isik asub, aga tema autost välja ei tulnud. Kannatanu kirjeldas, et peksjal oli oranžikas jope seljas ja näitas, kus kohas peksja istub. Ta ei osanud täpselt öelda, kas kannatanu ütles neile nimepidi. Kinnitas, et peksja on kohtusaalis viibiv süüdistatav Marek Degterjov. Peksja oli bussijaamas sees ja alguses rääkisid nad lööjaga seal sees. Ta täpselt ei mäletanud, mida Marek neile rääkis. Lööja pidas kinni teine patrull ja viis Rakvere politseijaoskonda. Kannatanu oli koguaeg nende autos. Paariline kuulas kannatanu üle ja ta ei mäletanud, kumb pilte tegi. Ta ei mäleta, kas kannatanul oli vigastusi, mida oli kohe silmaga näha ja ta ei mäleta, kas kannatanu avaldas, et tal on kusagilt valus või katki. Kannatanu A. ütles neile, et talt tiriti kotti käest ära, aga ta ei andnud ja siis ta andis sellepeale viinapudeli lööjale, et ta rohkem ei peksaks teda. 5 Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid - Marek Degterjovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fotodega, mille kohaselt Marek Degterjov peeti kinni 26.02.2024 kell 13:
4. Nähtavaid tervisekahjustusi ei ole. Kinnipidamisel äravõetud objektid: isiku seljakotist Nike avastati 0,5l pudel viina „Oma Viin“ Grossi Toidukaubad. Keeldubs protokolli allkirjastamast, kuna ei ole midagi teinud. Fotodel seljakott ja vaade seljakotis olevatele esemetele: Laua viin, Oma viin, Taurus õlu ja karp juustupallidega. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll - Marek Degterjov keeldus indikaatorvahendisse puhumast ja protolli allkirjastamast. Politsei fikseeris tal joobele viitavad tunnused: alkoholilõhn suust, rahutu, ärritunud, ründav käitumine, kerged koordinatsiooni häired. Reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, teadvusel, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi. Ähvardab sõnadega. - Kiirabikaart 90007141PAIDE92320240226202233 ja politsei poolt tehtud fotod kannatanust. Kiirabile teatatud 20:21, kohal 20:39, haiglasse 21:
5. Patsient A. A. täna (26.02) lõuna ajal peksa saanud. Minestustunne, peavalu, iiveldus. Patsiendi sõnade kohaselt teda täna pekstud rusikatega. Peksmise käigus ta kukkunud maha, korraks olnud teadvusekadu. Kaebuseks peauimasus, peavalu. Palpatsioonil kuklas tunda „muhk“. Fotodel näha kriimustus vasaku käe nimetissõrmel. - AS Järvamaa Haigla patsiendikaart nr 2024016981 -Toodud kiirabi poolt. Saanud peksa, praegu kuklas valu, peavalu. Peksti rusikaga pähe Xxxx. Amb. ravi, rahu, külmakott, tab. Dolmen. - Asitõendi (häirekeskuse kõned, vormikaamera salvestis, Tapa linna kaamerate salvestised ja Xxxxa turvakaamera salvestis) vaatlusprotokoll koos salvestistega kahel CD-R plaadil ja kahel DVD+R plaadil ja väljatrükiga Aweroc Webplayer ja DEMS 360 andmebaasist - Häirekeskusesse tehtud kõne 26.02.2024 kell 12:30:
6. Helistab Õ.-V. S., kes teatas, et on Tapal bussijaamas praegu, tulin Grossi poest, sealt üks mees varastas õllekat ja kõike ja nüüd kakleb bussijaamas. Tal alumine pool on jopel must ja ülemine pool on sihuke oranžikas-punane. Purjus mees. Üks mees lihtsalt istub, ootab bussi ja mina ei julgend sisse minna, igastahes jalaga tagus seal. Lihtsalt peksis jalaga ühte vanemat meest. Ei kiirabi vast ei ole vaja aga ta kakleb temaga siiamaani veel, togib seda meest istme peale pikali. - Häirekeskusesse tehtud kõne 26.02.2024 kell 12:36:
7. Helistab A. A., kes teatab: See bussijaamas tungiti mulle samahästi kallale. Vasta pead sain päris mitu korda ja röövis mu käest pudel viina ära. Ma ei tea lööjat, ta elab Xxxx, seda niipalju ma tean, nime ma ei tea, ta istub bussijaamas kollane jakk on seljas, üpris turske mees ka, tahtis mul kotti käest ära varastada, ema saatis mind söögi järgi, kurat küll, nii ka asju jätta ei tohi, ta istub praegu bussijaamas sees. Küsimusele, et kas peksis jalgadega, vastab, et ei rusikatega, aga noh viga ma ei saand, sest ma olen paksult riides. Mingisugune jobu on, ta vist on jokkis kah või on narko uimas, kurat teab. - Häirekeskusesse tehtud kõne 26.02.2024 kell 20:18:
8. Helistab A. A., kes teatab: Ma sain seal Tapal peksa, nüüd hakkas kuklast valu välja lööma. Sest kuklasse lõi nüüd kõva valu, ta andis ikka mulle korralikult, seal oli pealtnägijaid ka, keegi oli enne mind politseisse helistanud, mina helistasin, sain põgenema, sain ka politsei kohale kutsuda. Politsei tuli kohale, viidi ta pokri praegu. No kuklasse lõi jõledad valud sisse, no see hull peksis, see politsei tegi pilte ka, mul oli näost veri ka väljas old, ma ise ei saanud aru, ma olin stressis. - Xxxxa turvakaamera salvestis 26.02.2024 kell 12:
9. Salvestisel on näha kollaste seintega ruumi ja pingiridu. Akna ees seisab oranži-musta värvi jope, mustade pükste ja tumedate jalanõudega meesterahvas. Isikul paistab jope kaeluse juurest hallikat värvi kaelus/kapuuts. Isik on tumeda peaga ja ees on päikeseprillid. Mees seisab käed taskus. Isikuks on Marek Degterjov, kes on 6 uurijale kahtlustatavana ülekuulamiselt tuttav. Otse meesterahva vastas esimesel pingil istub meesterahvas, kellel kott süles. Isikuks on kannatanu A. A., kes on uurijale kannatanu ülekuulamiselt tuttav. On näha, et ukse juures seisva Marek Degterjovi pilk on suunatud istuvale A. A.le ja ta kõneleb midagi. A. A. sööb midagi. Salvestise aja järgi 00:31 läheb Marek Degterjov aknast paremale seina äärde jäävale pingile istuma. Isik võtab eelnevalt seljakoti seljast ja paneb ka selle pingile. Salvestise aja järgi 00:56 tõuseb esimeselt pingilt püsti üks isik (ilmub kaamera vaatevälja, eelnevalt seda isikut salvestisel näha ei olnud) ning liigub eemale ja kaob kaamera vaateväljast. Ukse juures pingil istuv M. Degterjov vaatab koguaeg uksest otse esimesel pingil istuva A. A.i poole ja on näha, et ta räägib midagi. Salvestisel on näha, et A. A. sööb ja ei pööra seina ääres ukse kõrval istuvale M. Degterjovile tähelepanu, meesterahva pilk on suunatud mujale. Salvestisel oleva aja järgi 02:03 lõpetab A. A. söömise ja otsib enda kõrval vasakult kotist midagi. Kell 02:07 tõuseb akna kõrvalt pingilt M. Degterjov püsti ja suundub keskel esimesel pingil istuva A. A.i poole. Ta läheb seisab A. A.i ette ja kell 02:12 lööb teda parema käega vasakule poole näkku. Pingil istuv meesterahvas kukub pärast lööki paremale pingile pikali. A. A. tõuseb ise istuma tagasi. M.Degterjov seisab A. A.i ees ja räägib midagi. A. A. räägib vastu ja teeb siis jalaga löögi tema ees seisva mehe suunas. Salvestise aja järgi 02:23 lööb M.Degterjov tema ees istuvat meesterahvast parema käega pea kohal. Kannatanu kaitseb ennast kätega. Löök ei taba kannatanu pead. Pärast löögi liigutust astub lööja veidi tagasi, ja teeb siis sammu istuva mehe poole. Mehed räägivad omavahel. A. A. hoiab oma käsi enda ees, seisev mees osutab A. A.i poole sõrmega. Seejärel hakkab A. A. enda kõrval vasakul pingi peal olevast kotist midagi otsima. Salvestise aja järgi 02:43 M. Degterjov haarab kannatanu kotist kinni ja hakkab seda meesterahvalt ära võtma. Mehed on mõlemad püsti ja hoiavad kotist kinni. Salvestise aja järgi 02.47 M.Degterjov haarab A. A.ilt kõri juurest riietest kinni ja tõmbab kannatanu käest kotti enda poole. Samas hoiab mees oma kotist kinni. Kõri juurest riietest kinni hoides suunab M.Degterjov A. A.i pingile istuma. Kui A. A. istub, püüab M.Degterjov kannatanu käsi koti küljest ära võtta, tõmmates kotti samal ajal enda poole ja salvestise aja järgi 03:04 teeb M.Degterjov pingil istuva kannatanu poole parema käega löögiliigutuse. Salvestiselt ei ole aru saada, kas löök tabab A. A.i pead. Seejärel lööb M.Degterjov lahtise käega A. A.it vastu seda kätt, millega ta hoiab kotist kinni. Mees kotist lahti ei lase. Pärast seda võtab M.Degterjov kannatanu vasaku käe koti sanga küljest lasti ja tirib kotti enda poole. Meesterahvad räägivad omavahel, samal ajal mõlemad kotist kinni hoides. Salvestise aja järgi 04:18 võtab M.Degterjov parema käega hoogu ja tõstab löögivalmis käe üles ning surub seejärel käe rusikasse ja hoiab seda enda kõrval löögivalmis. Kannatanu A. A. sirutab oma vasaku käe meesterahvale vastu ja seletab midagi. Seejärel hoiab kannatanu mõlema käega oma koti sangadest kinni, samal ajal kui M.Degterjov hoiab vasaku käega kotisangadest kinni. Mehed räägivad midagi omavahel ja M.Degterjov osutab sõrmega koti poole. Salvestise aja järgi 04:38 laseb M.Degterjov kotisangadest lahti. Kott jääb A. A.ile sülle ja ta tõuseb püsti ning hakkab ära liikuma, kuid M.Degterjov seisab talle vastu ja lükkab vasaku käega kannatanut õlast tõugates pingile istuma tagasi. Kannatanu A. A. paneb koti endast paremale pingi peale ja annab sealt M.Degterjovile pudeli. - Vormikaamera salvestis 26.02.2024 kell 13:22:52, pikkus 00:02:
10. Salvestisel nähtaval kella ajal 2024/02/26 13:23.36 ilmub patrullsõiduki juurde naisterahvas ja küsib mis juhtus, osutab käega selja taga olevale hoonele ja ütleb, et on siit kohvikust. Naisterahvas selgitab, et ta lihtsalt nägi kaamerast, et üks meesterahvas läks teisele meesterahvale kallale natukene. Naispolitseinik küsib, teil on kaamera pilt olemas või? Samal ajal on salvestisel näha, kuidas naisterahva käes on telefon ja seal jookseb videosalvestis. Naisterahvas räägib, et ta vaatas ja üritas aru saada… Politseinik palub naisterahval näidata oma telefonist salvestist. Samal ajal kui vaadatakse salvestist, millelt paistab kollaste seintega ruum ja kuidas üks meesterahva istub ja teine oranži-musta jopega mees lööb istuvat meesterahvast parema käega ja tirib istuvalt mehelt kotti käest ära. Mees kes istub, kotist lahti ei lase ja tõmbab seda enda poole ja siis oranži jopega mees püüab istuva meesterahva käsi koti küljest lahti saada. Video vaatamise ajal ütleb naisterahvas, et siit on ikka näha, et mitu korda lõi. Lõpus on näha, et pärast seda, kui kannatanu viinapudeli ära annab, tõuseb ta püsti ja paneb jooksu. 7 - Asitõendi (viinapudel) vaatlusprotokoll ja kannatanu allkiri. 0,5 l pudel viina „Oma Viin“ Grossi Toidukaubad. Tagastatud kannatanule A. A.le allkirja vastu. Pretensioone ei oma. - Marek Degterjovi karistusregistri väljatrükk: - 25.05.2020 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-20-991

§ 263

lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, asendatud 357 tunni üldkasuliku tööga (

§ 69

); - 13.05.2022 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-7770

§ 424

lg 2 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva, karistus täidetud 12.01.2024; Arhiveeritud karistustest nähtub, et on ka varem toime pannud

§ 424

, § 200 lg 2 p 7, § 117, § 118 lg 1 ja § 263 p 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. 25.05.2020 Pärnu Maakohtu otsuse nr 1-20-991 väljatrükk , mille kohaselt Marek Degterjov mõisteti süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 30.10.2019 kella 10 paiku sisenes Paides Vee tn 6 asuvasse perearstikeskusesse alkoholijoobes olevana koos M. S., kus M. S. liikus registratuurilaua taha, suunas relvataolise eseme laua taga istuva pereõde R. R. suunas, ütles, et „Ma lasen maha!“ ning nõudis psühhiaatrit. Registratuuri tulid lärmi peale ka perearst K. P. ja pereõde J. T.. M. Degterjov ütles M. S.le: „Võta kotist pomm välja, mis sa vehid relvaga“. M. Degterjov räuskas valjuhäälselt, lubades tuua kirve ja selle koha laiali peksta. Perearstikeskuse töötajad tundsid M. S. ja M. Degterjovi tegevuse tõttu hirmu ning avalik kord oli tugevalt häiritud. Pereõde J. T. helistas korduvalt häirekeskuse telefonile 112 ning kohale saabunud Paide politseijaoskonna politseitöötajad pidasid M. S. ja M. Degterjovi kinni. Karistuseks mõisteti 357 tundi ÜKT-d ja töö tegemise ajaks määrati 2 aastat. - - 13.05.2022 Viru Maakohtu otsuse nr 1-21-7770 väljatrükk , mille kohaselt Marek Degterjov mõisteti süüdi ka

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle selle kuriteo eest 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva reaalset vangistust. Karistus täidetud 12.01.2024. - 30.01.2023, 23.05.2023 ja 19.06.2023 kohtumääruste nr 1-21-7770 väljatrükid , mille kohaselt 30.01.2023 vabastati Marek Degterjov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üheks kohustuseks oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Lisaks leidis kohus, et Marek Degterjovil on tõsine alkoholiprobleem, mistõttu on isikul vanglast vabanemisel kindlasti vaja läbida sõltuvusravi psühhiaatri juures ning läbida ka kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm. 23.05.2023 kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Marek Degterjovile Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 13.05.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7770 mõistetud ja seoses ennetähtaegse vabanemisega kandmata karistus 5 (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Erakorralise ettekande asjaoludest nähtuvalt Marek Degterjov alkoholi tarbimise keelu olulisust ei mõista ning on korduvalt rikkunud talle pandud kohustust. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on viis rikkumist – registreerimiskohustuse rikkumine (

§ 75

lg 1 p 2) 15.03.2023, 27.03.2023 ja 11.05.2023, samuti 06.04.2023 ja 17.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Seejuures 11.05.2023 registreerimiskohustuse rikkumist põhjendas Marek Degterjov kriminaalhooldajale sellega, et on alkoholijoobes, s.o põhjendas käitumiskontrolli nõude rikkumist talle pandud kohustuse rikkumisega. 19.06.2023 kohtumäärusega jäeti Marek Degterjovi määruskaebus läbi vaatamata. - Väljavõte MTA maksukohuslaste registrist. Marek Degterjovi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2022. aastal oli 12 eurot. 2020, 2021, 2023 kohta andmed puuduvad. III KOHTU PÕHJENDUSED 8 Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on hinnatav usaldusväärsena. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab

§ 200

kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (

§ 199

lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt

§-des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod).

§ 200

lg 1 sätestatust tulenevalt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud, et isiku suhtes kasutati vägivalda ning et vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele ning mille kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks, tema tahe murtakse. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Käesoleva kohtuasja keskseks vaidluseks on see, et kes ja mis eesmärgil vägivalda kasutas ja kas A. A. andis temal kotis olnud viinapudeli Marek Degterjovile vabatahtlikult või sunnitult, s.o kas röövimise koosseis on täidetud. Marek Degterjovi sõnul soovis ta bussi ootamise ajal aja veetmiseks kannatanuga vaid südamlikult vestelda. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid seda paraku ei kinnita. Kõige kõnekamaks tõendiks tuleb pidada Xxxxa turvakaamera salvestist, mis “tumma tunnistajana” annnab objektiivse pildi sellest, et Marek Degterjov ründas kannatanut esimesena ja tarvitas viimase suhtes korduvat füüsilist vägivalda. Enda sõnul läks ta lihtsalt närvi kuna kannatanu ei soovinud suhelda ja lõi hoopis teda esimesena. Salvestistelt on aga näha, kuidas kannatanu istub 9 rahulikult pingil ja sööb, ei otsi ise Marek Degterjovi kontakti, vaid pigem väldib seda. Marek Degterjov lööb kannatanut esimesena rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu pingile. Kannatanu üritas küll enesekaitseks jalaga vastu lüüa, kuid see löök ei tabanud. Samuti on näha, kuidas Marek Degterjov üritab järjekindlalt kannatanult kotti ära võtta, takistab kannatanut, kui viimane üritab lahkuda ja kasutab tema suhtes samal ajal vägivalda, et saada kannatanule kuuluvaid esemeid enda valdusesse. Marek Degterjov rakendas vägivalda just selleks, et maha suruda kannatanu tahe oma vara vallata, sest ilma vägivallata polnud tal võimalust võõrast vara endale saada. Visuaalselt on selgelt näha, et tegemist on füüsiliselt ebavõrdsete isikutega. Kannatanu A. A. ütlused, et kartes füüsilise ründe jätkumist temast oluliselt tugevama isiku poolt, andis ta ründaja nõudmisel tõepoolest ise kotist ära ühe pudeli viina, kuid vaid seetõttu, et lootis et selle pettemanöövriga õnnestub tal minema pääseda. Kannatanu ütlused hindab kohus usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks kuna need on sündmuste käigu kohta olnud menetluses läbivalt ühesugused – seda nii mõlemal korral häirekeskusesse helistades, politseiametnikele selgitusi andes, aga ka kohtus. Ka tunnistaja Õ.-V. S. ütlused selle kohta, et tema poolt äsja Grossi poes nähtud mees peksab bussijaamas ühte vanemat meest, on kooskõlas kannatanu ütluste ja bussijaama turvakaamera videosalvestusega ja kohus hindab ka need ütlused usaldusväärseteks. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Asja enda kasuks pööramiseks peab isik olema tegutsenud kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või ta vähemalt peab seda võimalikuks. Marek Degterjovil oli eesmärk saada enda valdusesse ja kasutusse viinapudel ja seda eesmärki tema saavutama ka asus. Ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda otsese tahtlusega ning tegutses viimase vara enda kasuks pööramisel kavatsetult. Marek Degterjov, lüües kannatanut mitmeid kordi käega näkku ja pea piirkonda, pidas võimalikuks ja möönis, et oma tegevusega tekitab ta kannatanule tervisekahjustusi ja valu. Ühtlasi pidas ta võimalikuks ja möönis, et just vägivalla osutamise kaudu kannatanu enam vastupanu ei osuta ja ta annab ise omal käel viinapudeli süüdistatavale üle. Just vägivalla kasutamisega tal see füüsiliselt haprama ning nõrgema isiku suhtes õnnestuski. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatav Marek Degterjovi ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks ning tema poolt esitatud versioon sündmuste käigust ei ole usutav ning on kantud pelgalt soovist vastutusest vabaneda. Kuna kannatanu ei tahtnud temaga bussijaamas suhelda, läks närvi. Ta läks istus sinna, tahtis temaga rääkida, kuna igav oli. Vaatas, et sööb. Tema ei teadnud, mis tal seal kotis on ja tal ei olnud mingisugust mõtet kedagi röövida ka. Ta teab, et ta käib kotiga. Teda ei huvitanud, mis seal kotis on. Kolin käis, ta teadis juba, et ta tassib viina. Igakord, kui teda näeb, ta on ise näidanud, et kott on viina täis. Mõtles, et mis ta teda lööb, ennast pole ollagi. Ütles talle lihtsalt, et palun anna mulle võla katteks üks viin. Tal oli kott viina täis, seitse kaheksa viina oli. Lahtise käega lõi teda. Ta ei mäleta kas kaks või kolm korda. Tema poolt antud ütlused ei ühti ühegi kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendiga, s.o eelõige kannatanu ütluste ja bussijaama turvakaamera videosalvestusega. Nimetatud tõenditega on üheselt tõendatud, et Marek Degterjovi poolt rakendatud vägivald oli otseses seoses võõra vara enda valdusesse saamise eesmärgiga. Marek Degterjovi tegevuses on

§ 200

lg 1 ette nähtud kuriteo tunnused tõendatud, õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 10

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu, mis näeb karistusena ette kaks kuni kümme aastat vangistust. Karistusregistri andmetel on Marek Degterjovil üks kehtiv, kuid kaksteist arhiveeritud väärteokaristust ning kaks kehtivat ja kaheksa arhiveeritud kriminaalkaristust, mis viitab üheselt sellele, et käesoleva süüteoasja näol ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Kehtivad kriminaalkaristused on mõistetud

§ 263lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi.

Viimati, Viru Maakohtu 13.05.2022 otsusega liitkaristusena mõistetetud vangistuse - 1 aasta 1 kuu 7 päeva vangistust kandmiselt vabastati Marek Degterjov tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 30.01.2023 määrusega kuue kuu pikkuse katseaja ja

§ 75

lg 2 p 2, 5, 7 ja 8 tulenevate lisakohustustega, kuid Pärnu Maakohtu 23.05.2023 määrusega pöörati tingimisi enne tähtaega vabanemise ärakandmata karistus täitmisele korduva alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu. Marek Degterjov vabanes pärast vangistuse täielikku ära kandmist 12.01.2024, suutmata asuda elama seaduskuulekalt, kuna käesolevalt arutatava kuriteo pani ta toime, olles vabaduses viibinud vaid poolteist kuud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmine määr

§ 200lg 1 järgi on 6 aastat.

Kohtu hinnangul puuduvad Marek Degterjovi vastutust raskendavad asjaolud. Kergendava asjaoluna hindab kohus tema poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et varasemad karistused ei ole Marek Degterjovile piisavat mõju avaldanud. Seega saab Marek Degterjovile kohaldatavaks karistusliigiks olla üksnes vangistus, mille kandmiselt ei ole võimalik teda ka täielikult vabastada, arvestades eelnevaid karistusi ja nende täitmisel tekkinud probleeme. Marek Degterjov kuulub süüdimõistmisele esimese raskusastme kuriteo eest, kuid 11 prokuröriga tuleb nõustuda, et käesolevalt toime pandud röövimine ei liigitu analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal (arvestades ka tagajärge) kõige raskemate hulka, kuna süüdistatava kasutatud vägivald ei põhjustanud kannatanule väga raskeid tagajärgi ja kahju ei olnud suur. Arvestades Marek Degterjovi poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem kriminaalkorras karistatud analoogsete alkoholiga seotud ja vägivallaga toimepandud kuritegude eest ning on jätkanud kuritegude toimepanemist kohe peale vangistusest vabanemist ning eelnevad karistused ei ole piisavat mõju avaldanud tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kohus nõustub prokuröri karistuse ettepanekuga selle liigi osas ja määra osas selles, et põhjendatuks tuleb pidada vangistusliku karistuse mõistmist alla selle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmise eesmärgi ja preventsioonid realiseerib süüdistatava puhul vangistus kohtu hinnangul siiski mõnevõrra leebemas määras kui prokurör taotles, pidades seda piisavaks, et kallutada Marek Degterjovi õiguskuuleka käitumise suunas. V ASITÕENDID Kriminaalasja juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD-R plaat patrullpolitseinike poolt 26.02.2024 tehtud fotodega kannatanust; DVD+R ja CD-R plaat häirekeskuse kõnedega; DVD+R plaat turva- ja linnakaamera salvestistega ning CD-R plaat vormikaamera salvestisega, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. VI MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära, s.o 2050,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Leelo Viilile makstud tasu 1690,92 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Sigrit Randoja Rahvakohtunik Merit Vain Rahvakohtunik Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 27.11.2024 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Täiendada Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtuotsuse nr 1-24-2224 resolutiivosa järgnevalt: „Marek Degterjovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata.“ Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 26.11.2024. a otsus Marek Degterjovilt välja mõistetud menetluskulude osas. 12 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.1. mõista KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel Marek Degterjovilt menetluskuluna riigituludesse 1870,46 eurot, s.o 1025 eurot sundraha ja 845,46 eurot kaitsjatasu; 2.2. ülejäänud menetluskulud summas 1870,46 eurot jätta riigi kanda. 3. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus A. A. hagis Marek Degterjovi vastu kuriteoga tekitatud kahju 5 euro hüvitamise nõudes. 4. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 26.11.2024. a otsus muutmata. 5. Rahuldada apellatsioonid osaliselt. 6. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo OÜ-le ringkonnakohtus Marek Degterjovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 307,44 eurot (sh käibemaks 55,44 eurot). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda. Riigikohtu 17.06.2025 kohtumäärustega jäeti kassatsioonid menetlusse võtmata. 26.11.2024 kohtuotsus 1-24-2224 jõustus osaliselt 17.06.2025 Riigikohtu kohtumäärustega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 13