lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Prins Süüdistatav D.T isikukood: XXX; EV kodanik; elukoht: xxxx; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub; kahtlustatavana kinni peetud 07.09.2020 kuni 08.09.2020; 25.11.2020 kuni 26.11.2020; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Karine Nersesjan (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.T
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.09.2020 kuni 08.09.2020 ja 25.11.2020 kuni 26.11.2020, s.o. 4 päeva ning lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 6 kuud ja 26 päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, 1 1-21-3589 kui D.T ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseajal on D.T kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
lg 2 p 2 alusel on D.T käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 5.
lg 2 p 8 alusel on D.T käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 6.
lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. KOKKULEPPE SISU Süüdistatava D.T , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.T-le mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka D.T poolt eelvangistuses viibitud 4 päeva (07.09.2020-08.09.2020; 25.11.2020-26.11.2020) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 6 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.T ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § -ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 3 1-21-3589 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Karine Nersesjani kohtueelses menetluses määratud tasu 129,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit peab prokurör põhjendatuks sundraha osaliselt riigi kanda jätmist. D.T-l puudub hetkel töökoht, ta on tööotsinguil, samuti on tal kodus naine koos väikese lapsega. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks ning koheseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista D.T-lt menetluskuluna välja sundraha summas 438 eurot, kaitsjatasu summas 129,60 eurot, s.o kokku 567,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 438 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulu 567,60 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.T
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid 2 CD-plaati ja 1 DVD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.