Obsah (11)

§ 367§ 162§ 637§ 405§ 442§ 178§ 652§ 168§ 638§ 696§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-147532 Kohtuasi L

§ 367

alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk alates 03.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud. 5.

§ 162

lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning leidis, et kostjalt on põhjendatud asja sisu ja mahtu arvestades mõista hageja kasuks välja menetluskulu summas 350 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas 12.06.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole keeldunud hüvitise maksmisest viidates erakorralistele asjaoludele, vaid seetõttu, et antud juhul ei ole lennureisijal õigust hüvitise 4 saamisele, kuivõrd asendustransporti kasutades oleks kaebuse esitanud reisija hilinemine sihtkohta olnud lühem, kui hüvitise saamise eelduseks olev kolm tundi. Reisijal on õigus hüvitisele, kui lennuettevõtja ei suuda teda asendustranspordiga sihtkohta viia 3 tunni jooksul peale graafikujärgse lennu saabumise aega. Lend OJ 202 pidi 01.11.2022 Tallinnasse jõudma 09:
3. Asendustransport jõudis Tallinnasse 11:45 ehk hilinemine sihtkohta oli 2 tundi ja 15 minutit, mis vastavalt määrusele 261/2004 ei anna õigust hüvitisele. Kuna reisija ise keeldus asendustranspordist, siis ei ole põhjendatud hageja hüvitise nõue ja vedaja kohustus peab piirduma piletiraha tagastamisega. Kostja on seda võimalust reisijale ka varasemalt pakkunud ja on valmis seda jätkuvalt tegema. Kostja märkis, et apellatsioonkaebusele on lisatud kostja klienditoe ja hageja esindajate vaheline kirjavahetus vahetult peale mainitud lennu tühistamist ning Autopark Metra OÜ arve 01.11.2022 toimunud asendustranspordi eest suundadel Tallinn – Kuressaare ja Kuressaare – Tallinn ja Autopark Metra OÜ juhataja kinnitus 01.11.2022 asendusbussi saabumisaja kohta Tallinna lennujaama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

9. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 250 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 3,38 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja viivise põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

9.1. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

§ 637

lg 2 1 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (vt RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt

§ 442lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses.

Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid

§ 637lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohtul on

§ 637

lg 2 1 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot 5 ületavas summas (vt

§ 178

lg 2), kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13). 10. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole

§ 637lg 21 järgi alust.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 10.1. Hageja on esitanud kostja vastu hüvitisnõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) alusel. Maakohus tuvastas, et reisijal Xl oli broneering kostja poolt 01.11.2022 opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn ning et nimetatud lend tühistati. Hageja on toonud esile, et lennu Kuressaare-Tallinn vahemaa on 188,42 km. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõike 1 punkti c kohaselt on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui

1. i)neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või
2. ii)neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või iii) neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Lõikest 4 tulenevalt on lennuettevõtjal kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest. Määruse 261/2004 artikkel 7 lõike 1 punkti a kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 lõige 2 punkt a sätestab, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50 %. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõike 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud määruse artikkel 7 järgi maksma reisijale hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et selliseid erakorralisi asjaolusid ei esinenud. 10.2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt pakkus kostja reisijale asendustransporti, mis jõudis sihtkohta 2 tunni ja 15 minutilise hilinemisega võrreldes planeeritud lennu saabumisajaga, ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Praegusel juhul ei ole kostja maakohtus tõendanud, et ta oleks pakkunud reisijale võimalust muuta oma teekonda nii, et reisijal oleks võimalik väljuda mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega (vt määruse art 5 lg 1 p c). Lisaks ei ole kostja tõendanud ka oma väidet, et tema poolt reisijale pakutud asendustransport jõudis võrreldes kavandatud lennu saabumisajaga (s.o kell 09:30) sihtkohta 2 tunni ja 15 minutilise hilinemisega (s.o kell 11:45). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohus 26.02.2024 pooltele saadetud e-kirjas viidanud nõude aluseks olevatele normidele ning sealjuures selgitanud, et kostja ei ole oma hagivastuses esitatud väiteid tõendanud. Maakohus andis viidatud kirjas pooltele tähtaja esitada kohtule oma lõplikud seisukohad, tõendid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 11.03.2024 (dtl 67-68). Kostja ei ole olenemata sellest maakohtule asjaomaseid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks 6 esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1 p 1).

Ringkonnakohtule uute asjaolude ja tõendite esitamine on aga piiratud. Ringkonnakohus tuvastab

§ 652

lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Arvestades seda, et maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks ringkonnakohtul

§ 652lg 3 p 2 järgi alust võtta apellatsioonimenetluses vastu uusi tõendeid.

10.

1. Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtuga selles, et asjaolu, et kostja pakkus reisijale piletihinna hüvitamist ning asendustransporti, ei välista hüvitisnõude rahuldamist. Riigikohus on selgitanud, et määruse 261/2004 art 5 lg 1 p-de a ja c kohaselt tekib reisijal lennu tühistamise korral õigus nii nõuda piletihinna tagasimaksmist või teekonna muutmist määruse art 8 alusel kui ka saada hüvitist art 7 alusel. Seda kinnitab Euroopa Kohtu avaldatud seisukoht, et määruse art 5 lg 1 kohaselt peab lennu tühistamise korral lennuettevõtja reisijatele pakkuma selles lõikes sätestatud tingimustel esiteks abi määruse art 8 alusel, st õigust nõuda tagasimakset või teekonna muutmist, teiseks määruse art-s 9 ette nähtud söögi, majutuse ja telefonikõnede kulude katmist ja kolmandaks kindla suurusega hüvitist selle määruse art-s 7 ettenähtud reeglite järgi, kui neid ei ole õigel ajal lennu tühistamisest teavitatud (EKo 12.05.2011, C-294/10, p 23) (vt RKTKm 17.01.2025, 2-23-12908, p 13). 10.
2. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on antud juhul broneeritud lennu tühistamise tõttu määruse 261/2004 art 5 lg 1 p c ja art 7 lg 1 p a alusel õigus hüvitisele summas 250 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõuete lahendamisel. Nende nõuete kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldi väiteid ka esitanud. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas, jättis kohus menetluskulud põhjendatult

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. 11. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine

§ 637lg-s 21 nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

7 15. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8