2-23-10654/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-10654 Tsiviilasi E.B ja M.I hagi C.X E.B vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus E.B hagil 5437,32 eurot ja M.I hagil 4611,11 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.X E.B apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus Apellant (kostja) C.X E.B (sündinud XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustajad (hagejad) E.B (ik XXX) M.I (ik XXX) Hagejate seaduslik esindaja U.U RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2024 otsus muutmata.
5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda. Hagejatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. E.B ja M.I (hagejad) esitasid
8. juulil 2023 hagi C.X E.B (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad sündisid kostja ja U.U (hagejate ema) kooselust. Kooselu lõppes jaanuaris
9. Koos elati Saksamaal, praegu elavad hagejad koos emaga Eestis ja on Eesti Vabariigi kodanikud. Hagejad on alaealised ja neil on õigus saada kostjalt ülalpidamist. Hagejad nõuavad elatist alates
10. juulist 2023 kuni täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud miinimummääras, arvestades baassumma ja lapsetoetuse muutmist. Kummagi hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus. Nad ei veeda kostjaga aega rohkem kui seitse päeva kuus. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, st M.I-l on õigus saada elatist 15% võrra vähendatud määras. E.B igakuise elatise nõue hagiavalduse esitamise ajal on 260,33 eurot ja M.I nõue 221,28 eurot. Kostja hagejatele elatist ei maksa ega toeta neid ka muul viisil. Hagejad suhtlevad kostjaga WhatsAppi kaudu. Kostjal on Saksamaal oma äriühing ja sissetulek. Hagejate ema on lapsehoolduspuhkusel ja peale toetuste tal muud sissetulekut ei ole. Hagejad sõltuvad tuttavate abist ja toidupangast, hagejate ema kannab üksi kõik hagejatega seotud kulutused. Hagejate emal on pärandvarana korter XXXXXX, mis on hagejate ja nende ema elukoht. Vastuseks kostja väidetele märgivad hagejad, et E.B Saksamaale tagastamise nõue on jäetud rahuldamata ja süüdistus 10 000 euro omastamises on väljamõeldis.
11. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda. Elatise väljamõistmise eelduseks on, et hagejad viibivad ema juures seaduslikult. Kostja taotleb hagejate tagastamist Saksamaale, sest hagejate ema viis hagejad Eestisse ilma kostjaga kooskõlastamata. Kostja kavatseb otsuse vaidlustada ja taotleda hagejate ainuhooldusõigust. Lisaks omastas hagejate ema Saksamaalt lahkudes 10 000 eurot kostja raha, mida kostja ei hakanud tagasi nõudma, pidades seda elatiseks hagejate Eestis elamise ajal. Elatisesummat tuleb vähendada poole lapsetoetuse võrra. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus rahuldas
13. novembri 2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt E.B kasuks välja igakuise elatise alates
14. juulist 2023 kuni
15. märtsini 2024 260,33 eurot ja alates
16. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 287,72 eurot, mis muutub vastavalt baassumma ja lapsetoetuse muutumisele, ning M.I kasuks välja igakuise elatise alates
17. juulist 2023 kuni
18. märtsini 2024 221,28 eurot ja alates
19. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 244,56 eurot, mis muutub vastavalt baassumma ja lapsetoetuse muutumisele, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus kontrollis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja 2 ning määruse (EÜ) nr 4/2009 „Kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes“ artikli 3 punktide a ja b kohaselt allub asi Eesti kohtule, täpsemalt Viru Maakohtule.
20. aasta Haagi protokolli artikkel 3 lg 1 järgi kuulub kohaldamisele Eesti õigus. 2 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Maakohus arvutas elatise suuruse PKS § 101 alusel, võttes arvesse lapsetoetust ja hagejate vanusevahet, mis on väiksem kui kolm aastat. Kostja avaldus E.B tagastamiseks Saksamaale Haagi
21. oktoobri 1980 rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning määruse (EN) 2019/1111 alusel jäeti tsiviilasjas nr 2-23-16745 rahuldamata. Kohtulahend jõustus
22. mail
23. Kostja väide, et hagejate ema omastas Saksamaalt lahkudes 10 000 eurot kostja raha, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejatele alates
24. juulist 2023 ülalpidamist andnud. Kostja ei ole ka esitanud andmeid oma sissetuleku kohta. Kostja esitatud tegevustulutõend ei kajasta tema tegelikku varalist seisundit. Kuna mõlemal vanemal on lapse ülalpidamise kohustus ja kostja varjab oma varalist seisundit, eeldab maakohus, et kostja seisund võimaldab tal hagejatele miinimummääras elatist tasuda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
26. novembri 2024 otsuse osalist tühistamist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist elatise nõudes
27. juulist 2024 kuni
28. jaanuarini 2025 ning elatise väljamõistmist
29. veebruarist
30. veebruarini 2025 kummagi hageja kasuks 70,57 eurot ja alates
31. märtsist kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni 287,72 eurot kuus, mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele ja lapsetoetuse muutumisele, samuti menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli faktiliste asjaolude hindamine maakohtus puudulik. Maakohus ei arvestanud kostja esitatud tõendeid, mis näitavad, et ta ei ole võimeline elatist määratud mahus tasuma. Kostja tõendas, et tema sissetulekud on piiratud ega kata isegi tema esmaseid vajadusi. Samuti ei analüüsinud kohus kostja võimalust maksta elatist summas, mida on vähendatud teise lapse võrra. Rahvusvaheline menetlusõigus jäeti arvesse võtmata, hagejate elukoha seaduslikkus Eestis on vaidluse all. See, et kostja taotlust ei rahuldatud, ei tähenda, et poolte vahel oleks laste elukoha küsimus lahendatud. Kostjal on kavas esitada kohtule avaldus laste elukoha määramise osas ühise otsustusõiguse lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks kostjale. See mõjutab oluliselt elatise väljamõistmist, kuna laste elukoht ei pruugi jääda püsivalt Eestisse. Maakohus oleks pidanud kuni laste elukoha küsimuse lõpliku lahendamiseni menetluse peatama. Maakohus eiras kostja vara omastamist. Maakohus ei analüüsinud kostja väidet ega andnud hinnangut tõendite asjakohasusele. Seadusjärgne elatis kummalegi hagejale alates hagi esitamisest
32. juulil 2024 kuni
33. jaanuarini 2025 on 4797,81 eurot, kokku 9595,62 eurot (2x4797,81). Hagejate ema omastatud 10 000 eurot katab selle summa ja 404,38 eurot jääb ka osaliselt
34. aasta veebruari elatise katteks – kummalegi hagejale 202,
35. Seega on veebruari eest tasumata kummalegi hagejale 70,57 eurot (272,76-202,19). Kohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt alates
36. juulist 2023, kuigi kostja ei teadnud laste ülalpidamise kohustusest ega saanud seetõttu oma majanduslikku olukorda vastavalt kohandada. Kostja hinnangul ei saa teda koormata tagasiulatuva elatise maksmise kohustusega, kuna puuduvad tõendid, et kostjat oleks laste vajadustest teavitatud. Lisaks ei andnud maakohus hinnangut sellele, kuidas rahvusvahelise õiguse küsimused ja laste elukoha määramise vaidlus mõjutavad elatise suuruse ja perioodi määramist. 3
37. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus rajatud väljamõeldisele ja selles tehtud arvutused on vigased. Maakohus arvestas, et M.I elatis on 15% võrra väiksem kui E.B elatis. Kostja väide raha omastamise kohta on tõendamata, maakohus on seda nentinud. Saksamaal sai hagejate ema lasteraha kummagi lapse eest 219 eurot, emapalka 375 eurot ja töötasu 456 eurot, kokku 1269 eurot. Eestisse jõudes pöördus ta abi saamiseks kohe Sotsiaalkindlustusameti ja Ida-Viru Naiste Tugikeskuse poole. 10 000 euro olemasolul ei oleks see olnud vajalik. Kostja on maksnud elatist vaid 20 eurot. Tema eesmärk on menetlust venitada. Hagejate elukoha vaidlus on lõppenud, menetluse peatamiseks ei ole alust. Kostja kavatsused ei saa mõjutada elatise väljamõistmist. Selle üle, et hagejad elavad koos emaga Eestis, vaidlus puudub. Hagejate ema on esitanud avalduse E.B suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-24-17296). M.I hooldusõigus on ainult hagejate emal. Kostja elamisluba Saksamaal ei pikendatud. Jääb arusaamatuks, miks tuleks jätta elatis
38. juulist 2023 kuni
39. jaanuarini 2025 välja mõistmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.
41. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
42. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus mõistis kostjalt M.I kasuks hagejate vanusevahe tõttu välja 15% võrra väiksema elatise kui E.B kasuks –
43. juulist 2023 kuni
44. märtsini 2024 221,28 eurot kuus ja
45. aprillist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 244,56 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses taotleb kostja alates
46. märtsist 2025 mõlema hageja kasuks sama suure elatise väljamõistmist ehk M.I kasuks suuremat elatist kui maakohus välja mõistis. Samal ajal soovib kostja oma majandusliku olukorra tõttu elatise vähendamist kuni
47. märtsini
48. Kuna kaebaja olukord ei peaks apellatsioonimenetluse tulemusena muutuma halvemaks võrreldes maakohtu lahendiga ja kostja viitab kaebuses perekonnaseaduse miinimumelatise arvutamise sätetele, lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja soovib ka alates
49. märtsist 2025 maksta M.I-le seadusjärgses miinimumsummas elatist, mitte elatise suurendamist.
50. Kostja väidab, et ei ole võimeline väljamõistetud mahus elatist tasuma. Maakohus mõistis elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates
51. juulist
52. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust vähendada elatist nullini aja eest
53. juulist 2023 kuni
54. jaanuarini 2025 ja 70,57 euroni
55. aasta veebruari eest. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem muude kohustuste või kehva varandusliku seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellises olukorras peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa võib kohus elatist vähendada mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus on näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise 4 väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole väitnud, et esineks mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Ka kehvema varalise seisundi puhul kohustab seadus vanemat lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut hankima. Praegusel juhul soovib kostja pealegi hagejaid enda juurde elama, mis tähendab, et ta peab tagama laste kulude katmise. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks teise lapse võrra vähendatud elatise maksmise vastuväide. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks rohkem lapsi peale hagejate. Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel hagejate vanusevahet ja vähendas M.I elatist 15% võrra.
56. Vaidlus hagejate elukoha üle ei tähenda, et lapsi ei tuleks vaidluse ajal ülal pidada. Elatist peab seejuures PKS § 100 lg 2 kohaselt maksma vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Kavatsus lapse elukohta muuta ei vabasta kostjat hagejatele elatise maksmise kohustusest ajal, mil ta nendega koos ei ela. Maakohus selgitas kostjale, et asjaolude muutumisel saab elatise suurust muuta.
57. Maakohtul ei olnud alust menetluse peatamiseks. Lapsed vajavad ülalpidamist iga päev, elatiseasjas menetluse peatamine teadmata ajaks ei oleks laste huvides.
58. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud hindama kostja väiteid omastatud raha kohta. Vanemate võimalik vaidlus vara omastamise üle ei puuduta hagejaid ega mõjuta elatise maksmise kohustust.
59. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tulla kostjale üllatusena. Sellist kohustust võib pidada üldteadaolevaks. Hagiavalduses nõudsid hagejad peamiselt igakuist elatist, tagasiulatuva elatise nõude esitasid nad ainult kolme nädala eest.
60. Põhjendamatu on kostja viide rahvusvahelise õiguse küsimustele. Kostja ei ole välja toonud, mis osas ja kuidas asja lahendus rahvusvahelise õiguse küsimustest sõltub. Maakohus kontrollis nii kohtualluvust kui ka kohalduvat õigust puudutavaid rahvusvahelise õiguse norme ega ole selles eksinud.
61. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejaid esindas menetluses seaduslik esindaja ja elatisenõudelt riigilõivu tasuma ei pea, siis hagejatele hüvitavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5